Lehevaatamisi kokku

Teisipäev, 29. november 2011

Novembri lõpp

Eilne hommik oli fantastiliselt ilus. Hommikul oli küll nõrk miinus, kuigi mu kraadiklaas näitas 0, olid autode aknad hommikul jääs. Torm oli selleks korraks lõppenud ja päikesetõus oli ilus. Käisin hommikul linnas, poisile pandi ülemisse ritta breketid, olin julgustuseks kaasas. Lõualuid laiendavad traadid jäeti kurgulakke ja lisati breketid. Tõenäoliselt tal hambad siiski suhu ära ei mahu, vaatamata sellele, et üks hammas on juba välja tõmmatud ja ülemised lõualuud on laiendatud, tuleb veel üks hammas eemaldada. Aga sellega on veel natuke aega. Kui ülemise reaga selgus majas, tuleb kõike alustada alumise hambareaga. On aeg maailmas. Ja kusjuures see pidigi tänaste laste probleem olema (arsti väitel), et lõualuud on väikesed ja hambad ei mahu suhu.
Ja siis otsustasin ilusa ilma puhul ikkagi aiatöid teha. Tuul oli kaskede otsast hullult peenikesi oksi maha tuulutanud ja siis asusin mururehaga neid riisuma - novembri lõpp ja riisume muru:) Kaks suurt kärutäit viisin kraavi. Meil aia taga nõuka-aegsed kuivenduskraavid. Maa on meil alati suht kuiv olnud, ei tea, mida seal omal ajal kuivendati. Ja oleme pidevalt seal kraavis ühte osa kõduneva materjaliga täitnud. Sel sügisel sai kraavist väga hea kõdumuld välja kaevatud ja sihtotstarbeliselt kasutatud. Nüüd jälle hea sinna manti vedada. Tuul oli ka okaspuudele varjutamiseks pandud kuuseoksad nihutanud siia-sinna ja needki said õigesse paika toimetatud. Ilm oli ilus lõunani, kui läänetaevasse tekkisid jälle vihmapilved ja varsti oli sadu kohal. Tahtsin veel mutihunnikud laiali tõmmata, aga kõik olid nii märjad ja see töö jäigi tegemata. Pistoksi tahtsin ka veel lõigata, aga sedagi pean mõnel teisel päeval tegema, sest selle uduvihmaga enam ei kutsunud õue toimetama.
Ühe suure puuduse leidsin ka aiast - hetkel on värve liiga vähe. Punaste võrsetega kontpuid on küll, aga kollaste võrsetega on ainult mõned pajud. Oleks vaja rohkem kollasevõrselisi põõsalisi hankida, mis saaksid sügisel kohustuse domineerida. Ja värvilisemaid okaspuid oleks vaja. Liiga monotoonne on minu jaoks nüüdne aeg.
Üritan siia lisada viite Viljandi maakonna puukoolist, kus ma isegi veel käinud ei ole, aga Räpina targad soovitavad. Rohkem infi leiab  siit
Ka facebooki leht on neil päris korralik.
Lisan pildi 11.novembrist. Siis oli siit vaadates veel värvi, aga nüüd on minu jaoks lahja.
Tundub juba, et mulle meeldib eklektilisus, kus kõike on palju ja on paras rosolje. Nii see just ei ole, aga värvi on ju ellu vaja, et tuju hea oleks. 

Ja meeldiv ronija on küll Browni kuslapuu `Dropmore Scarlet`. Eelmisel talvel küll kannatas maapealne osa, kuid nüüd ta õitseb ja õitseb ja ei loe talle, et jõulud on varsti kohal. Vahva taim ses mõttes. Kuigi ega tema sordiehtsuses vist väga kindel ikka olla ei saa. Lugesin hiljuti, et Eestis kasvatatud taimed on hoopis igihalja kuslapuu ja mingi tundmatu kuslapuuliigi hübriidid. Vahet ses mõttes pole, et ronib ja õitseb ja silmale ilus vaadata.

Esmaspäev, 28. november 2011

Puittaimede paljundamine

Nädalavahetusel sai siin raamatuid sirvitud ja üht-teist olulist üles märgitud. Panen siia mõned olulised faktid puittaimede paljundamise kohta, mida tasub meeles pidada ja mida katsetada.
1. Ebatsuuga - saab paljundada ka pistikutega.
2. Harilik elupuu - pistoksad teha sügisel või varakevadel. Sügisesed oksad kasvuhoonesse. Pistoksad pikad - 12-15cm.
3. Jugapuu - pistoksad märtsis-aprillis, juurduvad kahe kuu jooksul. Püramidiaalsetel vormidel pistikud ladvavõrsetest, madalaid vorme saab ka külgvõrsetest.
4. Kadakas - pistoksad varakevadel, juurduvad 3-5kuud. Pistoksa pikkus 12-15cm. Sügisene pistoks talveks kasvuhoonesse, siis juurdub kevadel.
5. Kuuski saab paljundada ka haljaspistikutega võrsete kasvu lõpul. Juulis istutatud kääbusvormide haljaspistikud juurduvad lavas järgmisel kevadel.
6. Lehis - Pistikutega paljundamine on võimalik, kui pistik võtta noorelt taimelt.
7. Nulg - varakevadised pistoksad juurduvad 3-4 kuu jooksul.
8. Tsuuga - pistoksad juurduvad poole aastaga.
9. Aktiniidia - haljaspistikud juurduvad hästi. Pistoks juurdub halvasti, lavas klitšimismeetodil rahuldavalt.
10.Harilik amorfa - pistoksad ja haljaspistikud juurduvad hästi.
11.Tume aroonia - pistokstega. Tüvivormiks pookida harilikule pihlakale või toompihlakaliigile.
12.Budleia - sügisel pistoksad, hoida külmavabas ruumis.
13.Deutsia - pistoksad sügisel, haljaspistik hea juurduja.
14.Ebajasmiin - pärast kasvu lõppemist poolpuitunud võrsetest tehtud haljaspistikutega kasvuhoones. (Olen teinud ka suve esimesel poolel haljaspistikuid ja juurduvad täitsa hästi)
15.Kikkapuu - võrsete kasvu perioodil tehtud haljaspistikud juurduvad hästi.
16.Kontpuu - sügisesed pistoksad.
17.Läätspuu - haljaspistikud.
18.Tamarisk - pistoksad sügisel.
19.Remmelgas ehk paju - pistoksad või pistvaiad. Külmahelladel sortidel sügisesed pistoksad.
20.Värdforsüütia - sügisesed pistoksad.

 2010 sügisel korjasin Palamuse pargist 40pähklit, mis kõik said veel sügisel mulda pistetud. Tärkas 5taime, milledest ühe jänes pintslisse pistis. Augustis olid nad juba nii suured.


Oktoobris oli aias ikka värve. Praegu valitsevad rohelised ja pruunid toonid, ei ole miskit piltidele ka jäädvustada.

Neljapäev, 24. november 2011

24.november

Täna on täielik sügis. Hommikul näitas 3 soojakraadi ja oli kuiv ning pilves. Nüüdseks on tuul tõusnud ja kallab vihma päris nobedalt. Sellise ilmaga ei kisu küll õue, isegi kui on väga head riided. Eile sai see-eest aiatöid veel usinalt tehtud. Aed on selline omamoodi koht, et seal on tööd alati. Ma nimelt otsustasin veel mõned püsikud pealt ära lõigata, mis algselt oli küll plaanis peale jätta. Ja seda prahti sai jälle mitu kärutäit aiast välja veetud. Seda valget aega on ka nii vähe, et ega üle nelja tunni väljas olla eriti ei saa. Hommikul vara on veel liiga külm ja niiske, aga peale lõunat hämardub varakult. Aga neli tunnikest leidsin. Öeldakse, et töö kaunistab inimest, aga eks ta kaunistab ka kilplast (selline mulje endast jääb). Nimelt võtsin eile aga talvekatted jälle pealt ära. Teada ju on, et esimene lumi sulab alati ja esimene maapinna külmumine ei ole veel talv. Seega olin liiga usin katja. Muidugi lähtusin ka kalendrist, aga seda meil ei ole eriti vaja vist vaadata. Tuleb ikka nina ukse vahelt õue pista ja selle järgi käituda. 
Liivatee, kadaka ja mikrobioota (mida ei olegi vaja varjutada) võtsin lahti, aga teistel lihtsalt sorkasin oksad kõvemini maasse. Mikrobiootad sai ise haljaspistikutest paar aastat tagasi tehtud, paar eelmist talve on nad mul küll kuuseokstega kaetud olnud. Tarkade blogijate nõuannete kohaselt elupuid ma enam ei varjuta, mida olen küll siiani teinud. Pillun kevadel tuhka lume peale, siis on lumelt peegeldus ka nõrgem. 

Siin siis peaks olema hübriidne Lemoine`i ehk prantsuse deutsia Deutzia x lemoinei. Tema on samuti haljaspistikust kasvatatud ja eelmisel aastal olid esimesed õied, mida oli küll vähe, sest külm võttis teda tugevalt tagasi. Taim peaks olema küll sooja koha peal, aga viga see, et kõrgeid puid ümber vähe. Sorkasin kuuseoksad maasse püsti, õhk käib läbi ja ehk talvitub paremini ja näen järgmisel aastal rohkem õisi. 


Samamoodi käitusin euroopa mürikaariaga Myricaria germanica. Selle taimehakatise sain mõned aastad tagasi Deia käest ja olen ka paar aastat ta õisi imetlenud. Kahjuks olen ta nii vale koha peale istutanud, kevadel kindlasti ta teise kohta transportima. Kas neid kuuseoksi sinna vaja on või ei, kes seda teab. Oleks mul kaks taime, siis ühte kataksin ja teise jätaksin lahti. A kui külm selle viimase ära võtab, siis kahju ka. Kevadel püüan teda paljundada, siis saan edaspidi katsetada. Kuigi see Eesti kliima on paikkonniti nii erinev taimede kasvatamiseks. Ja mitte ainult Eesti, vaid ka naabertalus on juba teised olud. Kuna asume suhteliselt kesk-Eestis, tuultele avatud paigas, siis on meil ikka külm. Kõik need puud, mis ma olen aeda ümbritsema pannud, on siiski veel noored, et luua häid tingimusi. Aga juba paari-kolme aasta pärast peaks olema olukord parem. Ja just sp peakski valima lagedale tuulepüüdjaiks rohkem kiirekasvulisi puid. Ega meil muidugi eriti rikkalikku valikut väga kiirekasvulisi ei ole, aga miskit ikka. Kased, lehised ja pähklipuud sirguvad vist kõige kiiremini. Ega männil ja kuusel ka viga ei ole, aga kui nad kraavipervelt tuua, siis läheb paar aastat ikka põdemisele. Lehiseid peakski järgmisel aastal mõned juurde muretsema. Mul on kolm eurojaapani noort lehist, aga võiks ju olla euroopa-, jaapani- ja ka dauuria lehis. Siis oleks hea neid omavahel kohe kodus võrrelda.


Ja siin minu õnnetu kaljukadakas `Skyrocket`. Ühe haru talt juba eemaldasime, sest tõenäoliselt on ikka mingi seen kallal ja kas ta ka järgmisel suvel elus on, ei tea. Igal kevadel on lõunapoolne külg rebane ja varjutada teda ka enam ei saa ta mõõtmete tõttu. Pruune oksi on ka juba kõikjal, ju see seen ikka levib.
Sellised olid mul kaks kirjut kadakat `Meyeri` 2010 kevadel. Siin oli küll vist tegu päikesepõletusega. Lasin neil veel terve aasta vegeteerida, enne kui sel kevadel välja said juuritud. Taastusid tõesti ainult ladvapungad. 

Lubasin küll, et ma kevadel enam mingi seemnemajandusega ja potitamisega ei tegele, aga... Jäin siin neid seemnemaailmas pakutavaid seemneid vahtima ja juba tahaks midagi külvata. See on täitsa idiootlik harjumus vist. Iga kevad algab sellega, et linnas on kõik aknalauad topsikuid täis ja kui on aeg pikeerida, siis on transport maale.  Muidugi sealt seemnemaailmast olen ka enne tellinud, aga vähemalt minul oli küll idanevusega probleeme. See ei pruukinud ka seemnete viga olla, vaid minu viga, aga ikkagi. Ja neid seemneid pannakse ka pakki nii-nii vähe. Nüüd õhtuti aega arvutis olla on, peab ikka uute taimedega tutvust tegema ja kevadeks miskit valmis vaatama.

Pilt on 20.novembrist. Sel sügisel esimene päev, mil maapind päeva jooksul sulada ei jõudnud.


Esmaspäev, 21. november 2011

21.november

Eile oli siis maapind terve päeva esimest korda sel sügisel terve päeva külmunud. Kuuseoksa igale poole ma maasse sorgata nii lihtsalt ei saanud, sest 1-2cm oli küllalt jäist pinda. Ka täna hommikul näitab kell 11 veel 3 külmakraadi. Kolmapäevast seevastu pidi soojaks tagasi minema. 
Kuigi silm paraneb visalt, tuli taimed kinni panna. Siinkohal olengi nüüd nagu lammas, enam ei tea, kas katan liiga usinalt taimi või mis. Loodan, et need kes loevad, jagavad oma kogemusi. Kuuseoksad tõin kohale ammu ja eile jäi siis nende taimedele asetamise rõõm. Alustasin siis noorest ebatsuugast, mis mul lageda peal. Tal oli mul ka eelmisel aastal kaitseks mõni oks ümber, kuna noor ebatsuuga pidi vähemalt mandril külmahell olema. Tean küll, et kuuske ei tohi kuuseoksaga sarnaste haiguste tõttu katta, aga... Mul lageda peal noor torkav kuusk ja noor serblane. Nad mul võrguga ümbritsetud ja panin igaks juhuks päikesepõletuste vältimiseks võrgu taha maasse mõned kõrged kuuseoksad. Omavahel nad kokku ei puutu, seega ei tohiks ka sarnased haigused levida või kuidas? Igatahes võrkude paigaldamisest on abi. Isegi noore sarapuuga on keegi juba maiustanud, vaatamata sellele, et ma teda pintseldasin, mis peaks ju ka loomi peletama. Seejärel viskasin mõned oksad sügisel maasse pandud pistokstele, kogub ikka rohkem lund neile peale, sest multšimisega mina vaeva ei näinud. Järgmisena panin oksad mustadele leedritele, mida mul nelja sorti. Ja kusjuures `Black Beauty`l on alles nii palju lehti küljes. Mul ei ole veel oma aias õnnestunud ühelgi leedril õisi näha, kuigi nii tahaks. Kaks lõhislehist leedrit on minust pikemad, aga alati võtab külm nad nii kõvasti tagasi, et õisi ei ole olnud isegi madalal. Ometi on ka Luua mandri-Eesti üks külmemaid, õitseb lõhislehine leeder seal alati. Eks seal on muidugi loodud ka vastav mikrokliima, aga mul nad ka soojas kohas. Loodan, et ehk järgmisel aastal õnnestub mõnda õit kohata. Siis sai amorfa mõne kuuseoksa talvetekiks, sest istutasin ju sügisel väga suurena ta ümber ja ei tea, kas ta ikka elab kevadeni. Aga kui ei, siis äkki juurdub endal mõni maasse pandud pistoks või saan Helle käest uue oksa. Korralikult katsin ka suurelehise hortensia, terveservalise paju `Hakuro-nishiki`, veigela `Victoria`, sidrun-liivatee, jugapuudele panin oksad päikesepoolsetele külgedele, pfitzeri kadaka. Suureõielised elulõngad said ka turbakatte ja vihmavarju. Ja nüüd tähtsaim, kas neid elupuid on vaja varjutada või mitte? Olen neid võrke ikka igal aastal neile ümber toppinud, samas kui mõni väidab, et see on mõttetu töö. Ometi on mul ka võrgu all mõni puu rebaseks läinud, mis küll hiljem on taastunud. Ja mikrobiootad jätsin ka katmata, sest ega neil vist ka pole varju vaja? Kanada kuused `Conica` on mul küll veel katmata, selle pean kindlasti ära tegema. Kuigi üks puu on juba minu mõõtu (veits küll korpulentsem), ei teagi, mis ümber panna. Mu vana kleit jääb vist küll kitsaks talle. Roosid jäid katmata, sest oksad said otsa. Kolmapäeval üritan oksi juurde tuua, aga kas neid elupuude jaoks on vaja või ei, ma nüüd ei teagi. `Rheingold` on küll noorest päras hellik ja talle ma panen küll oksad kaitseks, aga mis teistega teha, vaatan. Ja noorte õunapuude tüved tuleb ka veel kinni mähkida. Aga kas sidrunväändiku ja aktiniidia noorukid ka katet vajavad, ei mäleta, pean vist igaks juhuks neile ka mõne oksa viskama. Pean ikka talvel üritama kõigi koduste taimede kohta märkmed teha, kust alati hea vaadata. A ei oska seda vist veel korralikult süstematiseerida, jälle uurimistööd vaja teha. Seega, selle nädala lõpuks peaks saama küll sügistööd enam-vähem. Tööriistad said ju ka pestud.
Nüüd küsimus suurele ringile - kas sügisel võib ka õunapuid lõigata? Nimelt oli ajalehes Sakala kuulutus, et lõikan viljapuid. Isa küsis, et kas ta võib ka lõikama hakata, et tal saavad sügistööd otsa ja võiks ju mõne puu veel ära lõigata. Mina jäin vastuse võlgu, sest ei ole sellist asja enne kuulnud, et lõikame sügisel õunapuid. Samas kui nii mõelda, siis õunapuu vegetatsiooniperiood on lõppenud praegu ja on samas seisus ka varakevadel. Mis seal siis vahet, millal lõigata. Haavad ei hakka kohe paranema ja seenhaigused levivad? Ega nad kevadel lõigates ka kohe paranema ei hakka, sest vegetatsiooniperiood ei ole veel alanud ja mahlad ei liigu. Kas talvel külmaga seeneeosed üldse ringlevad? Kuidas siis käituda, kas lõigata sügisel või mitte?
Panen siis lõpetuseks kolm fotot, aastatest 2009-2011. Alati olen mõelnud, et issand, kui aeglaselt need puud kasvavad, aga pilte vaadates on kasv olnud ülikiire.
Aasta siis oli 2009.

Aasta siin on 2010.

Olemegi jõudnud aastasse 2011. Kahe aastaga on too salix x sepulclaris, ginnala seemik ja elupuud visanud ikka jõudsalt. Ei ole need taimed miskit aeglase kasvuga, lihtsalt ootaja jaoks on aeg pikk.

Laupäev, 12. november 2011

Eluratas keerleb

ja meie veereme selle ajaga kaasas. Igaüks meist sisustab oma ega just nii, kuidas talle meeldib ja kuidas keegi õigeks peab. Tänapäeval ei eksisteeri õiget ega valet ajaveetmise vormi, valikuvabadus. Minu valikud on sel nädalal kahjuks piiratud. Üleeile käisin Tartus silmaoperatsioonil ja see paranemisfaas ei ole just meeldiv. Samas, operatsioon ja arstid - viimase peal. Nagu kiirabihaigla filmis, mul ei ole ühtegi halba sõna. Aga nüüd olen nagu koll, sest silmavalge on veritsev ja paistes jne., nii pidi umbes nädal aega olema, enne kui paremaks läheb. Ja kõige hullem on see, et raamatut ei tohi terve nädala lugeda, aga ma olen ju ka nn "raamatuhull". Mul pidevalt mitu pooleli ja mitmed ootamas. See ongi vist kõige raskem selle nädala juures. Aga õnneks tohib arvutit kasutada. Ja nii olen ma juba kaks päeva tegelenud ainult blogide lugemisega (muidugi nendega, kus taimedest juttu). Ja täiesti hulluks ajab, ausõna. On ikka kollektsioonid ja on ikka tegijad. Mul lihtsalt ei jagu sõnu. Kui mulle praegu pakutaks tasuta reisi nädalaks soojale maale VÕI nädalaks taimehullude juurde, siis valiksin igatahes viimase. Ja just tänu neile blogidele juba tahan kevadet. Otsisin isegi 2010 kevade pildid välja ja vaatasin üle ja avastasin, millise kiire kasvuga on osad puittaimed. Üritan veel sel aastal väikese ülevaate anda aastasest juurdekasvust puudel-põõsastel fotode näol. Muidu ei saa arugi, et kasvavad ruttu, aga vaadates aastase vahega tehtud fotosid, on nagu öö ja päev. Ja kui palju tarkust saab omandatud neid blogisid lugedes, ei ole vaja õppidagi. Minu Muhediku poolt kellegi taimega kaasa saadud "piimohakas" osutus hoopis hunditubakaks. Ja nii edasi ja edasi... Hea sajand on see praegune, et suhtlemisvõimalus on nii kiire ja moodne ja soodne, kõigile küsimustele on võimalik kiire vastus leida. Ja veel - Luuale õppima minnes huvitusin just aiakujundusest, aga ei teagi miks, huvitab mind nüüd tunduvalt rohkem taimede kasv, päritolu, vastupidavus jne. Loomulikult, esteetiliselt nauditav aed peb täitma teatud kriteeriume, aga siis ma ju ei saaks katsetada erinevate sortidega. Siis peaks olema põhiplaan ja toetuma sellele. Näitena presidendi lossi ümbrus - korrapärane, kindel, rütmiline. Ma ei saaks ju sellises keskkonnas katsetada, et kas mul see ogaõun või mürikaaria sobib siia vahele ja kas ta ka siin edeneb. Selleks peab ikka ruumi olema ja vabakujulisus eksisteerima. Järelikult tuleb rõhuda siiski taimedele. Ja seda ma üritan ka teha.
Panen siia tänase postituseks kaks 2010.a pilti. Esimene pärineb 16.novembrist, kui metssead olid esimese laastamistöö minu noorte puude ja põõsaste ümbruses teostanud. Õnneks jätsid puittaimed maasse ja lõhkusid ainult rohtseid.
Ja teine pilt on lihtsalt kevadest, mida me jällegi ootama hakkame, vaatamata sellele, et sügis on olnud võrratu.
Edu ja ja jaksu kõigile blogi kirjutajatele - see on täiesti tänuväärne töö. Sealt omandab ääretult palju tarkusi.

Kolmapäev, 9. november 2011

9. november

Tänane hommik oli nii ilus, taevas oli selge ja maa oli mõnusalt valge. Ikka selline mõnus talveootuse tunne. Ei olegi sel sügisel sellist suurt pori ja vihma olnud. Need sajud on olnud kõik nii miniatuursed, et suuri lompe pole praktiliselt tekkinud. See on mõnus. 
Lõpetan siis eile pooleli jäänud töö. Üks sügisestest ja ka talvistest värviandjatest on laiuv tuhkpuu. Sügisel see punane värvus ja talvel punased marjad on igati ilmekad. Selline õnnetu ta meil küll on, nii palju oksi on alati kevadeks kuivanud, aga ta siiski hingitseb. Peakski vaatama, kuidas teda paljundada saaks, selliseid võiks täitsa rohkem olla.

Ja muidugi krüsanteemid... Mis muu lill see vastu talve ikka nii usinalt jõuab õisi lahti ajada. Lugesin hiljuti, et kui soovitakse krüsanteemide õisi varem avanema saada, siis tuleb tekitada kunstlikult lühipäev. Näiteks hakkad augustis igal õhtul kell 8 taimele musta kotti pähe tõmbama ja hommikul kell 8 võtad jälle ära. Kui muud tõesti teha ei ole, siis võiks ju proovida, aga minu poolt vist jääb see toiming tegemata. Igatahes muist krüsanteeme transportisin talveks kasvuhoonesse, mõned jäid ka õue. Jälle vaja kevadet oodata, et tulemust näha. Kahjuks läksid meil välja kõik lillad krüsanteemid. Tõenäoliselt sp, et me neid ei uuendanud. Nimelt tahavad krüsanteemid iga 3-4aasta tagant noorendamist.

Selles pajus on nõtkust, sitkust, graatsilisust ja kulda. Üks mu suur lemmik.

Ja nüüd pilk sügisesse kasvuhoonesse. Kuna mul õue need potid enam kuhugi ei mahtunud, siis panin nad kasvuhoonesse mulla sisse. Ei teagi, kuidas parem on. Kui ikka õues talvituks, oleks vist taim tugevam. A samas on ka kasvuhoones külm.
Ja tore on ka see, et maasikavaod on paksult maasikaid täis. Marjad on suured ja ilusad ja oi-oi kui palju. Kahju, et päikesel enam sellist jõudu pole, mis neid ka värvida suudaks.

Teisipäev, 8. november 2011

8.november

ja märke lähenevast talvest veel eriti ei paista. Kuigi jah, ööseks vastu 10.lubas lausa 6 külmakraadi, aga eks aeg ju sealmaal ka. Täna linnas jalutades märkasin ühes aias kahte minust kõrgemat riitsinust, mis olid täie tervise juures. Kujutada ette, et novemris pole suvelilledele külm veel liiga teinud, tekitab juba lõunamaa tunde. Oleks veel et kuskil saarel, aga meie sisemaal. Muidugi on oma osa infrastruktuuril, sest linnas tiheasustusega majade vahel on kliima miskit muud, kui meil maal. Aga privaatsus maksab ka midagi ja ega neid suvikuid ei tasugi eriti taga igatseda.
Nüüd siis on see aeg, kus lehised võib kaugelt ära tunda. Suvel vaatad, et ühed kuused kõik, aga nüüdne värvide mäng reedab kõik. Meil üle põllu, nii umbes 300-400m asub Euroopa suurim lehisepuistu, mis on praegu väga uhkes rüüs. Kahjuks ei tulnud eilsed pildid üldse head, udu varjutas värvi. See selleks. Teema hoopis järgmine. Nimelt väidetakse, et lehis meie looduslikus keskkonnas järglasi ei anna ja seega pole ka kodumaine liik. Eile vaatasin, et lehisepuistuga piirnev kraav, mis üht talu ümbritseb ja kus kasvab kõiksugu kraavitaimi, on täis erineva kõrgusega lehisehakatisi. Väikseim vast poole meetrine ja suurim nii kolmene. Kuna see majapidamine on aastaid tühjana seisnud, siis sinna kraavi kaldale neid keegi vaevalt ka istutanud on. Seega, kui on sobivad tingimused, siis on ka järelkasv. Kuna lehised on ka valgusnõudlikud taimed, siis loomulikult nad suurte puude all ei taha kasvada, aga valguse käes paistavad edenevat küll.
Ja järjekordselt on mullamutid otsustanud mulle tööd juurde toota. Loomulikult, mis seal aias sügisel muud ikka teha on, kui kõnnid raudrehaga ringi ja ajad mutihunnikuid laiali. Enda arvates olen küll arukas naine olnud, ei aja muti käike täis, vaid rehitsen lihtsalt mulla laiali. Muld praegu hea sõmer ja muru tõstab varsti pea püsti, aga need mutid ei saa mu heatahtlikkusest üldse aru. Eile, kui olin vähemalt 70 hunnikut laiali ajanud ja reha tööriistakuuri viinud, siis... oli umbes 10 hunnikut asemele kerkinud. Ma ei saa aru, kust nad selle mulla ometi võtavad. Ühe hortensiapoja ümbert on nad juba terve traktorikärutäie mulda üles kühveldanud. Igatahes tekib juba reljeefi muutus. Võitlus nendega on ka suht mõttetu ja peale selle mina neid püüda ei oska. Ja isegi kui mõne kätte saaks, siis ümbruses on meil ju sadu hektareid põllumaad ja tulevad uued ja hullemad mutid. Seega tuleb ikka koos vanade naabritega edasi elada. Üks tark kirjutas kunagi, et mutid ja mügrid ühel territooriumil ei ela. A meil elavad küll. Eile just vaatasin, et lähestikku olid nii mutihunnikud kui mügri käigud. Eks erandeid on ikka. Mügridele sai ka siin terve suvi neid siniseid mürksöötasid kõikjale urgudesse topitud, aga nende paljunemine on vist nii intensiivne, et see mürgi ostmine toidab vist ainult aianduskeskusi. Eks siis kevadel ole näha, kas mul mõni tulp veel tärkab või on kõik nahka pistetud. Loomulikult võiks kasutada istutuskorve, aga oleks mul neid tulpe siis vähe, neid ikka sadu, ei jõua mina neid korve osta. Tegin nüüd ühe mammi soovituse järgi, kes käskis alati tulbisibula lähedusse ka mõned nartsissisibulad sorgata, et siis ei sööda tulpe ära. Ootame ja vaatame. Eelmisel nädalal rääkis Vikerraadios Hansaplandi ekspert Mihkel Saar, kes väitis, et tulpe armastavad nii mutid, mügrid kui hiired. Kõiki närilisi me ei jõua ju hävitada, seega tuleb loota loomade intelligentsusele. Ehk taipavad, et sibul toodab ka järglasi, mida järgmisel aastal hea tarbida.
Ja ei saa mina oma eluajal üle ega ümber neist kikkapuudest. Pean vist mõnele vastavasisulisele kursusele minema, sest see kikkapuude teema huvitab juba täiega. Tegin eile linnas pilti ühest tõenäoliselt harilikust kikkapuust, mis on suht vana ja kõver ja mitte eriti dekoratiivse võraga. Aga kui palju vilju.... Samas mina õnnelik, et ühel puul 4 ja teisel umbes 15 vilja. Siin see uhkus siis on.
Ja on teatud asukad aias, kes püüavad pilku terve vegetatsiooniperioodi. Need on just need lehtdekoratiivsed. Kuigi ma enam ei mäleta, kust, aga kuskilt lugesin, et lehtdekoratiivsed taimed on laisa ja lohaka maastikuarhitekti plaanides.  Täis loll jutt. Üks selline kaunitar on harilik sinilatv `Starway to Ileaven` - Polemonium caeruleum. Dekoratiivne nii õitega kui ilma.
 
Jaapani enelas `Macrophylla` ei kuulu teatavasti mu lemmikute hulka, aga sellist ägedat sügisvärvi ei saa endale just paljud taimed lubada. Seega tuleb toestada kui vaja ja mitte vinguda. Valikud on siiski inimese teha ja kui ei meeldi, siis.. A järelikult mulle ikka meeldib, vist.

Ka põõsasmaranatele ei ole mu poolehoid miskipärast viimastel aastatel kuulunud. Kas viga selles, et neid linnahaljastuses nii massiliselt kasutatakse või milles, ei teagi. Mõned mul siiski on ja hea, et nad on. Vaatamata saabuvatele jõuludele õitsevad nad ikka vapralt edasi. Siin ta nüüd on, sordinime ei leidnud kohe, pean selle ka üles otsima.
 
Mõtlesin siin, et kas jõuludeks tasub ikka kuuske tuppa tuua. Paneks põrandavaasi mõned lupiinid, need ju kujult kuusega suht sarnased. Pole isegi ehteid vaja osta, õied ise värvilised. Igatahes nii ta nüüd õitseb.

Ja kui sügisvärvi aeda tuua, siis saab seda teha edukalt ka õunapuudega. Kahjuks pole mul aimu ka, mis sorti see puu on, aga ilus sügisvärv tal on ja seda igal aastal. Kahjuks ta ka vanake nagu enamik õunapuid meil. Kevade tähtsaim ülesanne ongi tuua aeda juurde noori õunapuid. Seda, kuhu need istutada, ei kujuta küll ette, aga eks selle koha ka leiab, kui taimed olemas. Kuigi Luual meile rõhutati, et nii käituvad ainult lollid, kes enne ostavad taime ja siis otsivad talle koha. Aga minul käib see ikka nii. Võid ju neid plaane küll teha, aga kui kõik taimed meeldivad ja kui sa tahad neid palju erinevaid, millega katsetada, mida kasvatada, siis ei jää ju muud üle. Iial ei tea, kes hea inimene mulle mõne uue ja toreda seltsilise annab ja ei saa ju siis seda taime ka ette planeerida. Seega elagu ``lollid``, kes enne varuvad taime ja siis otsivad talle elukoha:D

Siin kurdlehine kibuvits, muidu suht tülikas tegelane ja ka nii ogaline, aga õitseb lakkamatult ja sügisvärv uhke.
 
Siin erinevat kollast, harilik ebajasmiin `Aurea` ja lodapuulehine põisenelas `Dart`s Gold` ja pisikesed `Diabolo`d, kelledest üritan siis tüvivorme kujundada. Igatahes värvi siin on.
No tänaseks aitab. Homme pean edasi kirjutama, sest muist tähtsaid ja `"tarku" asju jääb täna ajapuudusel kirja panemata. Aga seda, et üldse ei pane kirja, ei saa ka enam lubada. Vbl aasta pärast just vaja miskit tähtsat siit vaadata.

Kolmapäev, 2. november 2011

Hingedepäev

Aeg mõelda minevikule, olevikule ja ka tulevikule... Aeg olla mõtetes koos lähedastega. Mõtleme nii neile, kelle oleme kaotanud kui neile, kes meile kallid on. Piisab õhtul küünla süütamisest ja veidikesest mõtisklusest. Juba eile õhtul oli surnuaed küünaldesäras ja see oli kaunis. Kõik, kes olid küünlad süüdanud, olid seisatanud ja meenutanud.

2. novembril ei ole vist väga tihti 11 kraadi sooja õues. Sügis on olnud pikk ja mõnus. Mida talvelt oodata, kes seda teab. Ma sain igatahes puud ka võrkudega kinni pandud ja kui võrku enam ei jagunud, siis sorkisin vanad hernekepid ümber noorte puude maasse, ehk päästab midagi. Ja seda, et novembris aed lagedana ei tundu, olen ma ka harva näinud. Sel aastal on siiani kõik kuidagi nii värske ja rõõmus. Kõdusõnniku vedasin ka neile taimedele, kes seda vajavad peale ja kuusoksad on ka varutud. Aga katmiseks siiski veel vara, sest selle soojaga lähevad need taimed seal all hauduma. Samas on kuuseoksa hea ikka sulamaasse sorgata, seega peab ilmateadet hoolikalt jälgima. Põllumaal on mul ka kõik vabad kohad pistoksi täis topitud. Nüüd on veel mõned potid vaja maasse talvituma kaevata ja võib talv tulla. Lehtede riisumise kohalt arvan mina, et neid on paras kevadel riisuda. Selleks ajaks muist neist kõdunenud ja kevadel tuleb riisuda nii või teisiti. Aga ema-isa on mul nii nobedad, et need muudkui riisuvad.

Helle, see pilt on sulle tuvastamiseks. Mina pole suutnud seda määratleda. Ja õitseb pea terve suve, kõrgus on 30-80cm, olenevalt kasvukohast. Ja õitseb praegu ka.

Nii see võrgumajandus siis toimib. Üritasin katta neid, mida ma tean kitsedele ja jänestele maitsevat. Okaspuid pean tarastama tõenäoliselt seni, kuni kitsed ei ulata enam latva ära hammustama. Loomulikult kasvatab puu uue ladva, aga siis läheb jälle aega ja sirgumine takerdub.
Sellised jurtalaadsed monstrumid panin siis ümber pajude, ginnala vahtra ja pähklipuu. Kevadel saab tulemust näha, kas on tagasi lõigatud või mitte. Jätsin aia taha kasvama 5 eelmisel talvel pistoksast tehtud Salix x sepulclaris`t ja need olid küll nii ära söödud nagu värskelt pöetud hekk. Neile kohe maitsevad need puud, mis inimese istutatud on. Soo on meil pajusid täis, aga seal pole vist nii maitsvad.

Siin on lihtsalt sügis erinevate toonidega.

Taimehoolduse ja paljundamise meelespea

Siin märkmed enda aia taimedega tegelemiseks, mis võivad ehk meelest minna.


PUITTAIMED


AKTINIIDIA Actinidia
Väetada kõdusõnniku, lehe- või kompostmullaga. Lõigata sügisel, kevadel tugev mahlajooks.



EBAJASMIIN, HARILIK Philadelphus coronarius
Õitseb eelmise aasta puidul. Lõikamisel arvestada, et põõsast ei lõigata välja liiga palju vanu võrseid. Noori, maapinnalt algavaid võrseid lõigata juuni lõpus umbes kolmandiku võrra tagasi.
Sel ebajasmiinil sai kevadel küll kolmandik vanadest okstest välja lõigatud, aga õitses sellele vaatamata rohkelt.


HORTENSIAD
Aedhortensia Hydrangea paniculata
Puishortensia Hydrangea arborescens
Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla
Hortensiate alla sobivad lumikellukesed, märtsikellukesed, siniliiliad, siberi valdsteinia, roomav akakapsas. Puishortensia lõigatakse igal aastal tagasi 2-3 pungapaarile, siis õitseb taim veidi hiljem. Teine võimalus on lõigata võrast välja kõik eelmisel aastal õitsenud võrsed. Siis on õied veidi väiksemad, kuid taim läheb varem õitsema. Sedasi võib lõigata ka aedhortensiat. Suurelehisel hortensial lõigata välja ainult eelmisel aastal õitsenud võrsed.



KIKKAPUUD Euonymus
Harilik kikkapuu Euonymus europaeus
Tugevamate lehtedega tiivuline kikkapuu, kelle lehestik jääb tavaliselt võrgendkoi vastsetest puutumata.

KUSLAPUUD Lonicera
Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum
Lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium
Väänduv kuslapuu on külmaõrnem kui lõhnav kuslapuu.


LEEDER, MUST Sambucus nigra
Lühiealisusest tingituna tuleks neid võra vormis hoidmiseks tihti lõigata. Kehvadel muldadel ei kasva hästi.
`Laciniata`, `Linearis`, `Black Lace`, `Black Beauty`, `Aurea`, `Sutherland Gold`


LODJAPUU, HARILIK Viburnum opulus
Võra saab tihedamaks muuta üheaastaste võrsete tippe kolmandiku võrra kärpides. Lõigata juuni lõpus



SARAPUU, harilik Corylus avellana
`Pendula`, `Contorta`, `Purpurea`, `Fuscorubra`, `Aurea` ( sisemaal külmaõrn)
Oksad lühiealised, igal kevadel vastavalt juurdekasvule võrast välja lõigata.


SIREL, HARILIK Syringa vulgaris
Sireliheki aluse võiks taimestada varjutaluvate liikidega nagu harilik sinilill, võsaülane, harilik lumikelluke või siniliilia. Noore sirelipõõsa saab muuta tunduvalt kompaktsemaks, kärpides noori võrseotsi umbes kolmandiku võrra. Lõigata jaanipäeva paiku. Väetada kompostmullaga, mis tagab tugeva aastase juurdekasvu ja max õitsemise.


VIIRPUUD Crataegus
Tömbilehine viirpuu Crataegus laevigata
Lõigates kasvavad viirpuule pikad vesivõsud. Vajavad palju valgust, ei vaja kujunduslõikust. Lõigata ainult võrasse sissekasvavad ja kuivanud oksad ja vajadusel tõsta võra.


ELULÕNGAD Clematis
Tanguutia elulõng Clematis tangutica
Alpi elulõng Clematis alpina
Farges`i elulõng Clematis fargesii
Suurekrooniline elulõng Clematis macropetala
Siberi elulõng Clematis sibirica
Tanguutia elulõnga noori taimi võiks tihedama võra saamiseks kärpida.
Fargesi elulõng on umbes 6m kõrgune, väikeste valgete õitega väsimatu õitseja.
Seemnetega paljundamisel näpistada seemnetel sabad ära, need takistavad idanemist.

PÜSIKUD


AEDHELEENIUM Helenium hybridum
Istutada ümber vähemalt iga 4aasta järel. Sügisel anda kõdusõnnikut või komposti.

AKAKAPSAS Ajuga
Ei sobi rammus muld, sordid võivad muutuda roheliseks. Akakapsas murust tõrjuda mürgiga, kui noppida ei jõua, muidu hävitab muru. Sobib madalate okaspuudega.

ASTRID Aster

Õiekas aster Aster novi-belgii  Õitsevad augusti lõpust. Siledad terveservalised läikivad väikesed lehed. Valged, lillad, punased või roosad õied on koondunud õisikuvarre ülemisse ossa. Seenhaiguste vältimiseks varred enne talve tulekut maha lõigata ja katta kompostiga.
Kaunis aster Aster novae-angliae Sarnaneb õiekale astrile, kuid varred ja lehed on karvased. Õievarred ülemises osas hargnenud. Suht haiguskindel.
Madal aster Aster dumosus Liiki kultuurtaimena ei kasvatata.
Kanarbikulehine aster Aster ericoides
Südajalehine aster Aster cordifolius


AUBRIEETA Aubrieta
Ei sobi rammus muld, lisada liiva. Pärast õitsemist kindlasti õievarred maha lõigata. 3-4 aasta tagant noorendada. Soovitav augustis teha pistikud. Tigude maiuspala:)



BRUNNERA Brunnera
Rammus muld, jagada 4-5 aasta tagant, sest muidu kasvatab palju väikseid lehti.




FLOKSID ehk LEEKLILLED
Aed-leeklill Phlox paniculata
Sortide õitsemisaega on võimalik pikendada, lõigates enne õiepungade kujunemist võrsest ära  1/3 kuni 2/3 võrsete kogupikkusest. Ei tohi väetada lämmastikurikaste kompleksväetistega. Jagada 3-5 aasta tagant varakevadel või augustis, sest on lühiealised taimed. Sügisel võiks multšida turba või lehtedega.
Võib paljundada juunis-juulis poolpuitunud pistikutega.

KAMM-SOOHEIN Spartina pectinata - paljundatakse ainult jagamisega. Täiskasvanud taim aeg-ajalt väiksemaks kaevata.


KOBARPEAD Ligularia - katsetada seemnekülvi, huvitavad hübriidid.



KUKEKANNUSED Delphinium
Võimalikult tuulevaikne kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Vajab palju toitaineid.Kevadel lämmastikurikast väetist. Noorendada 3-5aasta tagant. Ei taha niisket kuuma mulda, panna juurtele kive. Paljundada, seemnetega, jagamisega või pistikutega. Pistikud 5-8cm pikkused, juurduma niiskesse potti.

KUREKELL-ÄNGELHEIN Thalictrum aquilegifolium - kodumaine liik, valgete õitega. Sordid valgest tumepunaseni. Annab isekülvi.
DELAVAY ÄNGELHEIN Thalictrum delavay - helelillad õied. Paljundatakse seemnetega, jagamisega või rohtsete pistikutega. Külv sügisel.

KÄOKING, SININE Aconitum napellus
Poolvari, parasniiske.



LAUDLEHT Astilboides tabularis - rammus ja niiske muld, kevadel anda komposti. Paljundada kevadel jagades, lõige noaga. Seemned külvata sügisel. Seemnest korralik taim 3-4aastaga.



LOITEV TULINELK Lychnis chalcedonica
Vajab palju valgust, ei talu kuiva mulda. Sügisel kompostiga katta.


LURSSLILL Cimicifuga - niiske, rammus, poolvarjuline kasvukoht. Väetiseks kompost. Paljundada seemnete või jagamisega. Seemnest erineva lehevärvusega järglased. Seeme võib idaneda 2. või 3.kevadel, kannatust!  Ei talu hästi jagamist.



MONARDA
Aedmonarda Monarda didyma
Kuivas mullas nakatuvad jahukastesse. Sügisene kompostiga katmine on vajalik.
  • Puutuhaleotis
    1 liiter puutuhka lisada 10 liitrile keevale veele, keeta 20-25 minutit, jahutada, lasta selgida ja kurnata. Kasutada seenhaiguste tunnustega lillede pritsimiseks (jahukaste, hahkhallitus, rooside punakaste).
  • Kuuseokkatõmmis
    500 g värskeid või 150 g kuivatatud kuuseokkaid valada üle 5 liitri veega. Lasta seista ööpäev, keeta 30 minutit, kurnata ja jahutada. Lahjendada veega vahekorras 1:5. Kasutada jahukaste tõrjeks.
  • Leedritõmmis
    Toimeaine on siin vesiniktsüaniid (sinihape). Seetõttu peaks tõmmise valmistamiseks kasutama vana mittekasutatavat anumat, millesse asetada umbes 400 grammi leedripuu lehti ja noori võrseid (eelistatud on kevadised mahlajooksuaegsed kasvud) ja lisada 3 liitrit vett. Keeta pool tundi, hoides auramise takistamiseks anumal kaant peal. Kurnata, kasutada jahtunult ilma lahjendamata rooside jahukaste ja roosi-tahmlaiksuse tõrjeks ning lehetäide ja röövikute hävitamiseks. Kuumalt pudelisse villituna säilib lahus kuni kolm kuud. Väidetavalt peletavad kevadel naeripeenrasse torgatud värsked leedrioksad maakirpusid.
  • Põldosjatõmmis
    Tõmmise tegemiseks kasutada kogu taime: varsi, lehti ja juuri. 250 grammile taimeosadele lisada 10 liitrit kuuma (mitte keevat) vett, lasta seista 24 tundi. Kurnata ja kasutada lahjendamata. Põldosjatõmmis on tõhus fungitsiid, mida tasub kasutada maasikate ja muude taimede jahukaste tõrjeks. Samuti on põldosjast abi kõrrerooste puhul.



MURTUDSÜDA, HARILIK Dicentra spectabilis
Kergelt varjuline või poolvarjuline kasvukoht. Roosa värvuse toovad esile lõosilmad. Sügisel anda komposti.

POJENGID
Valgeõieline pojeng Paeonia lactiflora
Varajane pojeng Paeonia officinalis
Ei talu lämmastikurikaste mineraalväetistega väetamist. Lehed lõigata maapinna lähedalt.


RODGERSIA Rodgersia - viljakas, poolvarjuline ja niiske kasvukoht. Ei talu seisvat vett. Põua ajal piserdada.Vajavad palju väetamist - komposti, kevad- ja sügisväetist, kesksuveni org. väetist. Paljundada jagades terava noaga. Seemnest hübriidid.

PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE - padjandtaimi ladvapistikuga. Varrepistikuga saab paljundada flokse, männasmailast, peekerlille, piimalilli, kipslille, sinilatvu.

PÕNEVAID KÜBARAID
Kahkjas siilkübar - Echinacea pallida kuni 80cm, pikad ja longus kahvaturoosad keelõied

Kollane siilkübar - Echinacea paraadoxa  kuni 90cm, erkkollased rippuvad leelõied
`Summer Cocktail`, `Meditation`, `Green Envy`, `Razzmatazz`, `Sunrise`


ÄGEDAD KÕRRELISED
Harilik alang - Imperata cylindrica `Red Baron`
Must maohabe - Ophiopogon planiscapus `Nigrescens`

EMAJUUR - Gentiana
Seemneid leotada enne külvi 48t vees. Kui kahe nädalaga ei idane, siis kaheks kuuks külma.

VAHTRAD
Seemneid enne külvi leotada 24-72t vesinikülihapendis.

VARRETU PÕISROHI
Kevadel varjutada. Istutada keskpäeva kiirte eest varju.