Lehevaatamisi kokku

Reede, 23. jaanuar 2015

Kevade lõhnad ja laulud

Täna, 23.jaanuaril 2015 oli üks ütlemata mõnus ilm. Tuul oli pea olematu, kraad külma ja õhus on kevadet. Ei ole küll hea märk, aga mind kohe tõmbas aiaringile. Samas eelmisel nädalal ma ei suutnud külma ja vinge tuule tõttu isegi aia lõppu kõndida. Aga täna oli mõnus. Tihaste laul võtab jalust nõrgaks, midagi teha ei ole. Aga libe on, krdi libe, kukkusin täna esimest korda sel talvel ja ikka täie kerega. Otsustasin minna Loodi mõisa, mäest alla minek, väga libe ei tundunud. Astusin tugevalt ja...esmalt tagumik, siis libisemine ja siis selili. Täie raha eest tsirkust, kahjuks või õnneks puudusid pealtvaatajad. Madala kukkumisega, nagu mu jalad on, haiget ei saanud, eriti) Samas peab aru andma, et on alles jaanuar ja mitte veel kuu lõpp. Kevadeni vaks maad kõndida või libiseda.
 Vaatasin üle ka kõik talvituma pandud sibulad mugulad ja muu sellise kraami. Ja oh õnnetust, eelmisel kokukal Tiia käest saadud hortensia arvas ka, et kevad käes. Pilt tuli udune, aga olemas ta on. Temperatuur ruumis ei ole üle 4 plusskraadi olnud, aga tal kevad käes. Panen vist ämbri pähe ja olgu pimedas.
Aed on ka mõnus, mis sest, et talv haripunktis. Võrad hea üle vaadata, mida siis vaja kevadel suvel kärpida. Leidsin mitu kaske ja pärna, millede võra pean järgmisel aastal tõstma. Suvel ei pane seda nagu tähele. Tagasi lõikamata püsikud on ka talvel täiega nauditavad. Kes vähegi leiab aega neid kevadel tagasi lõigata, võiks siiski miskit sügisel alles jätta. Nii vahva on kõndida valgel vaibal ja avastad, et jah, siin oli see kassisaba ja siin see heleenium.
Tänast rännakut alustasin ringiga ümber aia ja viimasena siis sisu. Juba suvel täheldasin, et ühel kolmest lehisest tundus latv puuduvat. Nüüd ju hea vaadata. Nii ta paraku on. Mis selle põhjustas, ei tea. Kes teab, siis paluks infot. Naabrid kõik pikad vonksus tegelased.


Siin siis ladva ehk peaga poiss. Äkki on puudel ka nii, et muist on nö pooletoobised, mõnel aastal pea ehk latv kuivab?

Torkaval kuusel ka latv läinud. Siin pildil küll kehvalt näha, see tagumine okkaline, aga kuidagi moodustab kuhikut ja ei kasvata kõrgust.



Ja nüüd katsetusel olevate pajude võrad. Punapaju 'Nana' ja terveservaline paju 'Hakuro nishiki'. Panin nad nii tihedalt, kui netist kuskilt õpetuse leidsin. Ja tagasi ei plaani lõigata. Vaatan, mis saab. Kuigi arvan ja korra ka katsetasin, et kui seda .Hakuro nishiki't tagasi ei lõika, siis ei ole tal eriti ei tegu ega nägu. Ma katsetan vähemalt ja siis saan kindlalt väita. Ja üks katsetuse põhjuseid on meil müüdavate punapajude 'Nana' väidetav kõrgus ja laius. Vaatame paari aasta pärast neid mõõtusid.




Ja nüüd üks õnnetu mänd, kes kunagi istutati elektriliini alla. (Mina istutaja ei olnud). Liini kui sellist enam ei ole, aga üks jäme kaabel siiski on. Seega iga-aastane kärpimine.


Võrad on põnevad. Talvel on seda kõike eriti põnev vaadata. Suvel varjutavad lehed kõik oksad ja võra kui selline näib tähtsusetu. Tegelikkuses ju A ja O. Taamal näha üks 'Bullata', millest või kellest on kellegi hammmas hammustanud ja kui ebakvaliteetse kõrvale jätnud. Ta ei ole isegi viitsinud murtud oksa koorest lahti rebestada.


See rabeda remmelga sort on teatavasti lühiealine ja juba aastaid ma mõtlen, et millal... Aga tugev tegelane on vaatamata sellele, et naabripoiss tagurdas talle ammu aega tagasi autoga otsa ja tüvi sai tugevaid kahjustusi.

Tanguutia elulõng on üks eriliselt vahva tegelane. Esiteks õitseb oma kollaste laternatega, seejärel nned tupsikud, mida linnud agaralt varuvad klaasvilla asemel. Ja talvel ka kena vaadata.


Tahtsin täna 'Rheingold'i värvust pildile saada ja siis avastasin meie pere paksud ja valivad varblased, Söögimajast kõik neile mittesobiv kraam heidetakse välja. Ise kui rasvarullid ja siuksed valijad, et lase olla. Siin reas kaitsva heki varjus nad põõnutavad. 



Igasugu püsikuid on kena vaadata ka talvel. Valik on alati enda teha, kas nautida valget või ka mõnda tumedamat varju ses maailmas.



Lõpetuseks siis 'Youngii', mille või kelle paljunduse kohta mul info puudub.  Pookekohta ei leia. Ostetud 1999. Kas meristeemselt siis juba meil paljundati? 







On jaanuar ja õhus on kevadet.






Esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Okaspuude külvid ja aasta uus

See alanud 2015.aasta on  ilma poolest olnud mitte eriti sõbralik taimedele, sula ja külm vahelduvad väga tihti. Vesi, jää, lumele on tekkinud koorik. Metsloomadele raske aeg, jalad teravast koorikust katki. Maa on sula, närilistel pidu laialt. Tuuled on tihti väga vinged.
Plaanin kevadel teha elus esimest külvi okaspuudega (valetan, korra elus külvasin ka, aga stratti ei teinud - ei idanenud ega mädanenud). Panen siia ka kirja mõned märkmed, mis endale vajalikuks olen pidanud.

VÄRDLEHIS e hübriidlehis - Larix x eurolepis    Külv hilissügisel või mai algul avamaale. Stratt 3-4nädalat. Leotada enne külvi 18-24 tundi. Ei sobi lubjavees leotamine (huvitav, kas kasutada vihmavett?). Külvi sügavus 1-1,5cm (TÄHTIS!) Tõusmed varjutada. Sügiseks 4-7cm kõrged. Noortest taimedest tasub katsetada ka haljaspistikuid!

KURIILI LEHIS Larix gmelinii var. japonica (Larix kurilensis)  Tingimused sarnased eelmisele. Seemnete idanevus madal.

FRASERI NULG Abies fraseri  Liikide viljakandvus 15-25-aastaselt. Seeme säilitada koos kattesoomustega või puhastatult klaaspurkides. Stratt 1-2 kuud 2-4 kraadi juures või 3 nädalat 10 kraadi juures. Külvieelne leotamine 24 tundi. Külv 1-1,5cm sügavusele.

KOREA KUUSK  Picea koraiensis    Seemnete idanevus kõrge. Tavalised kuuskede liigid külvata avamaale, haruldasemad lavadesse. Tõusmed külmahellad. Külv mai II dekaadi algul. Stratt 2-4 nädalat 2-4kraadi juures või 1-2kuud hoides lume all marli sees ja leotada 25 kraadi juures 18-20 tundi. Külvi sügavus 0,5-1,5cm. 

HALL MÄND Pinus banksiana Halli männi käbikandvus algab 7-10 aasta vanuselt. Käbid jäävad puule avanematuilt aastaiks Idanevus kõrge, idanevad 3-4 nädala jooksul. Halli männi seeme ei vaja stratti.

Ülejäänud külvi ootavad seemned on kergemate nõudmistega või liigiti sarnased. Plaanin külvid teha avamaale, liivatan põhja ja annan tulemustest märku.

Siin Luualt päästetud jugapuud reas. Neid on küll kerge haljaspistikust paljundada, aga kasvamine võtab meie kliimas aega. Enda tarbeks võib küll teha.


Reede, 2. jaanuar 2015



Läbi sai aasta 2014 ja käes ta ongi - 2015. Uute eesmärkide, lootuste ja tegude aasta. Unistuste aasta. Unistama peab suurelt-suurelt, siis tundub tulevik tundumalt helgem. Mina sammun seda teed. Ainult et unistustest ei saa alati rääkida, siis ei pruugi nad täituda :)

Väike tagasivaade ka lahkunule. (Mulle meeldivad kalender-märkmikud, sirvid must-valget kirja paberil ja meenutad möödunut)

JAANUAR - temparatuur oli kuu lõikes +7...-20. Oli musta maad ja lund ja tuisku. Jaanuar nagu ikka. Suurema osa ajast tegelesin kudumisega..

13.jaanuarist hakkas temperatuur langema, katsin kasvuhoones külvid kuiva turbaga. (Sel aastal ei ole ma seda veel vajalikuks pidanud.) 
Võhmas põõsaste teabepäev Tõnise juhtimisel. Leidsin just vajalikud märkmed:

1. Spiraea x arguta 'Compacta' - väiksem kui 'Grefsheim' (oleks vaja)
2. Spiraea nipponica `Rainbow` - kirju lehestik (ikka vajalik)

3. Spiraea nipponica 'June Bride' -(vajalik)
4. Spiraea densiflora (tuvastasin oma aias aastaid kasvava enela)
Mõned märkmed olen teinud nii, et selliseid põõsaid google abil küll ei leia.



VEEBRUAR- minu märkmete järgi stabiilne kuu temperatuuri poolest +8...-8 vahel.
4. veebruaril alustati Loodi mõisapargis puude lõikusega.
8.veebruaril pistsin mulda hiidhüatsindi ja mugulbegoonia sibulad-mugulad. Kanna ja kalla juurikad tõin sooja.
10.veebruaril tõin sügiskülvid sooja.
15.veebruaril esimesed tõusmed. 
16.veebruaril pikeerisin sügisel tärganud karukellasid.
24.-25.veebruar - aias peenardelt praht koristatud, põõsad tagasi lõigatud. Kuuseheki pügamine.
28.veebruar - kevadkülvid.


MÄRTS - olen märkmete tegemisega laisk olnud. Aga 27.märtsil on juba 14kraadi sooja olnud.
11.märts - viimased kevadkülvid. Lõoke ja kiivitaja kohal.
12.märts - haneparved saabuvad.
13.märts - kuldnokk aias.
(Imelik ülestähendus - himaalaja kask 'Dorenbos'. Uurisin natuke - ilus valge tüvi võiks küll aeda kaunistada)
Siis sadas lund ja maa oli mõne aja valge vaiba all.
26.märts - linavästrik. Pikeerisin kasvuhoones.
27.märts - esimene toonekurg.
29.märts - teine kurg.
Kuu lõpul viskasin mitte idanenud külvid minema. Ei jagu mul seda kannatust oodata. Ja kui vahest olengi mõne külvipoti kuskile põõsa alla surunud, siis seal ta ka ära kuivanud on. Samuti sakutavad linnud nende topsikute kallal.

APRILL
01.aprill- vooderdasin kasvuhoone seestpoolt kattelooriga, et vähendada küttekulusid ja täitsa toimis. Väljast oli küll kole kui öö see kasvuhoone, aga kah asi. Nii vara käib külalisi nagunii harva,
12.aprill - karukell õitseb
15.aprill - okkalistele turgutuseks mõrusoola
19.aprill - õhusooja 20kraadi. Adoonis, kobarskopoolia, nartsissid - õisi jagub.
29.aprill - jorjenid mulda



MAI
3.mai- lumi ja rahe.
16.mai - öösel maapinnal -5
21.mai - vihm, päike, äike
24.mai - sooja 33kraadi



JUUNI
Mida aeg suve poole, seda vähem märkmeid. Tegelikult peaks risti vastupidi olema, aga ööpäevas on siiski 24 tundi ja nädalas 7päeva ja seda on liiga vähe suvisel ajal.
17.juuni - päeval langes õhutemperatuur kiiresti +11-lt +4-le ja hakkas sadama laia valget lund. Terve nädala püsis kraad 10 lähedal.
20.juuni - elekter maa alla viidud. Elektripostid meie maalt maha võetud. Sügist jäi ootama veel toonekure pesa alune post.
24.juuni - cotoneaster horizontalis on nakatunud mingisse bakterpõletiku vormidest. Pisut oleks haiguse levikut pidurdanud kartuli lehemädaniku tõrjevahendid ja Aliette. Kanada kuusel *Conica* redutas varjupoolsel küljel kedriklest. Tuhkpuu hekis pesitsesid võrkudes võrgendkoid. Iga puu ja põõsa otsas istus keegi.




JUULI - väga soe kuu.
Aialubjaga istutusalade lupjamine - sammal võttis kõikjal võimust, ka päikeselistel aladel.
6.juuli - laussadu
9.juuli - päikese käes 43kraadi sooja
15.juuli - viimased maasikad korjatud, saak sel aastal väga tagasihoidlik
25.juuli - noored toonekured esimesel lennul
24.-27.juuli - FOLK - neli tööpäeva suures kuumuses +33...+34



AUGUST
See kuu möödus ahnitsemise tähe all. Kokkutulek oli üks osa sellest. Lehekülgede viisi on märkmikus uusi tegelasi. Leidsin rohkem aega ka enda aia jaoks. Sai istutatud ja ümber istutatud jne. Kuu lõpp oli väga vihmane.



SEPTEMBER
2.september - kuivjõe renoveerimine.
4.september - viud tiirlevad väikestes parvedes 
5.september - Bauhofis sattusin tulpide lainele, kahmasin liiga palju
15.september - kurepesa lõhuti maha ja post kaevati välja. Kured on juba teel lõunasse
24.september - külm võttis öösel, mis võtta oli

OKTOOBER
3.oktoober - +15
18.oktoober - kombain võttis veel vilja

NOVEMBER
3.november - märksõna metssead on täielikud sead. Suured laastamistööd korda saadetud.
Pime ja porine kuu, mil aias leiab ikka väga vähe tegevust.

DETSEMBER - algas külvi hooaeg. Alustasin 5.detsembril. Mis õnnestub, mis mitte, raske öelda. Igasugu ostetud seemnete idanemisvõimes julgen kahelda. Olen nüüd mitmeid aastaid sellega tegelenud ja väga palju on ikka aia taha läinud. Ei saa iial kindel olla, mitu aastat need seemned seal pakis on olnud. Või kus ja kuidas neid enne on hoitud. Aga üritan edasi.
31.detsember - tegelesin Taga talust saadud okkaliste käbidest seemnete lüdimisega. Läks mitu head tundi. Tõenäoliselt lüdin terve järgmise aasta, kui uskuda igasugu ennustusi :)