Lehevaatamisi kokku

Laupäev, 31. märts 2018

Loen ja kadestan

Loen siin Aalujate viimaste päevade tegemistest ja aina imestan ja kadestan. Kes riisub, kes naudib tärganud õisi, mõni lõikab oksi ja teeb lõket. Täna hommikul Fb avades oli selline vahva teade, et Karin, kas oled valmis tänaseks lumesajuks? No ei ole ja vot ei taha. Alles üle-eile sadas seda vastikut valget lund meil juurde. Ja mitte ta ei sula, vähemalt meie aiast. On mõni üksik laik, kus lund ei ole. Üldiselt on kõik kaetud sellise tugeva ja koorikuga lumekihiga. Amuuri adoonist ja lumekuppe, (viimased tegid eelmisel aastal suurt massrännakut aias), olen iga jumala päev käinud otsimas. Aga no ei tule sealt lumest veel kedagi ega midagi. Mõned lumikellukesed on vana kikkapuu all ninad välja pistnud, see on see koht, kus on juba lumevaba laiguke.
Tänu sellele, et õues midagi teha veel ei saa, olen kasvuhoones omadega järje peal. Kõik talvitunud potid on korda tehtud, sildid värskendatud. Kasvuhoonet veel kütma ei ole hakanud, sest need suured miinuskraadid oleks tähendanud praktiliselt õue kütmist. Sauna kaminaruum on ka hetkel maast-laeni potistatud taimi täis. Järgmine nädal ehk toob helgema tuleviku ja lubab ka soojemaid öid, ehk siis hakkab ka lumi taanduma ja saab oma toimetused õigele lainele.
Hetkel puhub tugev idatuul ja taevas on lootusetult pilves. Pildistada veel midagi ei ole, lund on nähtud juba küll ja veel. Aga küll ta tuleb, parem hilja, kui mitte kunagi :)

Esmaspäev, 26. märts 2018

Talv paneb täie rauaga edasi

No eks need märts ja aprill on meil ikka sellised talvised ju olnud. Selles suhtes ei ole miskit uut siin päikese all. Aga et märtsi viimasel nädalal jätkuvat külma lubab, on viimaste aastatega võrreldes küll erinev. Ja -15 pea iga öö. Seda on palju. Arvestades seda, et meil valitseb aias ikka väga lumine talv alles. Tänane öö küll sulatas, aga lund on endiselt palju.
Taimed õnnelikud kindlasti ei ole. Sügis oli vihmane ja talve esimene pool oli ka vihmane. Muld on külm ja märg. Eneli K käis ükspäev külas ja temaga just rääkisime, et märg muld on ikka külm. Ja no kunas see muld  ükskord kuivama ja soojenema veel hakkab. Seega - talv venib pikaks.



Aeda tahaks, nii väga tahaks. Toimetan küll kasvuhoones ja toas, aga no see pole ikka see. Ja paistab, et noori külvitaimi ei saa veel niipea kasvuhoonesse tirida. Sel kütmisega kaasneval kulul ja tööl ei ole ka erilist mõtet, eks peavad siis toas kauem hakkama saama. Õnneks see pikeerimine pidurdab koheselt püsiku arengu pea paariks nädalaks, seega ei teki ka erilist väljavenimise kartust. Ja oma katsetustele tuginedes julgen väita, kui taim on peale pikeerimist juurdunud ja kasvu alustanud, siis -5 kannatab neist enamik vapralt, ei teki lehtedele ka mingeid kahjustusi. Ühel aastal Türi Lillelaadal oli 5 külmakraadi, hommikul kõndisin kui valges muinasjutus, aga taimedel ei olnud viga midagi. Kuigi jah, nii mõnedki suvikute ja tomatitaimede müüjad kandsid suuri kahjusid.
Täna õhtul sai natuke aias ka ringi vaadatud. Hariliku jugapuu kuuest isendist on kõige suurem saanud tugeva päikesepõletuse. Nad on juba nii suured, et katmine oleks jabur ja samuti ma ka vihkan neid nutsakusse peidetud okkalisi. Mõlemad 'Conica'd on ka põlenud.
Kurb ma ei ole. Valikud tuleb lihtsalt teised teha. Harilikul kuusel on ju ka imelisi sorte.

Kasvuhoone täna päeval ja õhtul. Lubab taas -16 ööseks. Öösel morbiidne nagu Kaie mainis.



Alumisel pildil on luudpõõsa jäänus kevadeks avamaal. Must. Samas paar pilti ülevalpool on näha luudpõõsad, kes talvitusid kasvukas ja on suure külmaga olnud loori all. Oksad imeilusad rohelised veel tänase seisuga. Lõpliku järelduse saan teha suvel.

Jääme aprilli ja sooja ootama.


Teisipäev, 20. märts 2018

Kas saabus nüüd kevad või tuli talv tagasi?


Täna hommikul uksest vaadates pilt siis selline tore, lumine, ma ütleks. Külmakraade -10,5. Ometi saabus see kauaoodatud kevad :) Seekord küll ainult kalendris.
Eile hommikul ärgates oli juba korralik lumekiht maas ja no kui õhtupoole see sadu uuesti lahti läks, siis anna jumal kannatust, tõepoolest. Lastel vähemalt pidu, saavad jälle kelgutada ja talverõõme nautida. Ja mina nägin enne suurt lumesadu esimesed lumikellukeste õienupud ka ära.  
Aga selle eest on kevad kasvuhoones, aknalaudadel ja taimelampide all. Eile päeval pikeerisin taas usinalt, kukekannused ja idamagunad said sel korral pottidesse. Harilik kortuus ja igihaljas kevadik on küll olnud väga hea idanemisega. Potid nii tihedalt kohe taimi täis. Kortuusi seeme sai võetud valgeõieliselt sordilt, kuid tõenäoliselt tuleb nende õite värv nüüd väga varieeruv. 
Mõned taimed on samas väga väga aeglase edenemisega, näiteks sale emajuur on kuu jooksul suutnud kasvatada ainult kaks pärislehte. Pikeerimiseks endiselt liiga väikesed.
Valge upsujuur, tema seemned saatis Taivi mulle 2016 sügisel ja siis nad ka külvatud said. Idanemine ei olnud kuigi hea, miskit sealt ikka tuli. Maapealsed osad kadusid ka ruttu ja nii nad mul pottidesse jäid. Enne suuri külmasid kevadel tõin potid sooja ja voilaa - tulevad. Aga igal heal asjal on ka varjupool - mitu aastat ma neid õisi pean ootama, seda ei oska isegi arvata. Musta upsujuure sain küllalt suure taimena vist 4 aastat tagasi, õit ei ole veel näinud. Rohelisi upsujuuri on mul aias rohkem, aga ka ei ole õisi veel näinud. Ootame. Lisasin just kevadtööde kausta uue punkti - upsujuurtele kõdusõnnikut. Edenemiseks väga vajalik! Ja siis ei olegi muud, kui oodata.
Kena kevade algust ja kulgemist meile kõigile!

Teisipäev, 13. märts 2018

Miks just nii ja mitte teisiti?

Viimastel päevadel on palju arutatud sügis- ja talikülvide üle. Kes, mida, kunas ja kuidas külvab. Kõik me valime endale sobiva ja loodetavasti ka parima viisi külvamiseks. Tahtsin siinkohal välja tuua mõned plusspunktid, miks ma külvan just nii. Sügis- ja talikülvid panen ma pottidega kasvuhoonesse sp, et 

  1.  õues peksab tugev vihmasadu seemned substraadist välja
  2. ma ei viitsi jaurata mingite katete ja pudelitega
  3. külvipotte on tavaliselt saja kanti
  4. kasvuka uksed on talvel avatud, sooja seal ei ole
  5. varesed ja muud koduloomad kipuvad õues pottidega majandama
  6. kevadel tekib seisev vesi külmunud pottidele, mis sulab-külmub jne
  7. potte ei saa maast kätte, sest nad on kinni külmunud
  8. potid on vaja varakult kätte saada, sest taimede ettekasvatus on mulle oluline
  9. õues lendab tuulega igasugu sodi pottidele
Need ongi need põhjused, miks mu külvipotid ei jää õue, vaid rändavad katuse alla.


Täna oli tõesti suur-suur sula enne külma. Kuigi kraad 4-st kõrgemale ei tõusnud, vihma päeval ei sadanud ja päike ei paistnud, sulas kõik silmnähtavalt. Lumine orasepõld muutus imekiiresti ookeaniks. Tee alla paigaldatud truup jõudis vaevu vett vastu võtta. Enne pimenemist oli seis ikka päris hull, vee sulin nagu kose serval seistes. Ootan huviga juba hommikut. Kui öösel ei külmeta, siis hommikul vist purjetame :)


Täna oli korralik tööpäev kasvuhoones. Pikeeritud said moosesepõõsad, habe-stepirohud ja sinihallid nurmikad. Habe-stepirohu idanemisprotsent oli 25 - imeväike. Kuigi seeme korjatud ja külvatud sügisel samal päeval. Moosesepõõsaga sama seis - väga vähe idanenuid. Kuigi moosesepõõsa külvi eripära ongi see, et tärkavad väga pika ajavahega. Aga kui osad taimed on juba piisavalt kõrged, siis tuleb nad ikka eraldi pottidesse pikeerida ja ei saa ju oodata, kas veel mõni nina välja pistab. Kollane lina on hästi kasvanud, kas tõesti oli abiks see, et nõelaga said seemnekestad eemaldatud. Ei ole see külv mul paar viimast aastat õnnestunud. Sel aastal on rõõm minupoolne. Täna hommikul üllatas mind igihalja kevadiku külvi tärkamine. Sellesse mul erilist usku ei olnud, mu ainus taimeke niigi niru ja seemned olid ka sellised nirud, aga poisid reas kui porgandid :) Pikeeritud taimed rändavad ikka sooja ruumi taimelampide alla. Aga mitte väga sooja - nii 15 kraadi juures on neil hea küll . 
Pildil sinihall nurmikas värskelt pikeerituna.


Mingi aeg tagasi oli Aalujatega arutusel kivirike külv. Olen külvanud ainult korra kivirikku - enda aiast hosti kivirikult võetud seemnest. Paraku hübridiseeruvad kivirike liigid omavahel kergesti. Ja tavaliselt on nii, et kui hangid endale esimese kiviriku, siis on kerged tulema ka teine ja kolmas jne. Seega kui vaadata neid külvatud taimi, siis erinevused on silmaga nähtavad. Lisaks on nad väga-väga aeglase kasvuga. Alloleval pildil olevad taimed on külvatud 11.novembril 2015 ja tärkasid 2016 veebruaris. Ei ole just eriti hiiglased.


Kuna hosti kivirik on väga lubjalemb, siis lisasin ma pottidesse lausa lupja. Vaatamata  sellele kakkusin täna sealt sammalt välja. Järelikult kasvavad tänapäeva samblad v samblikud ka aluselisel pinnasel edukalt.

Lubab külma. Ja päris korralikku 16 külmakraadi. Kohe mitu ööd jutti. Hea ta muidugi enam ei ole, sest siis tekib see jube jääkoorik. Ja kuna suur sula tekitas vett palju, maa on külmunud ja vett vastu ei võta, siis.... Kehvasti. Tõenäoliselt viskan kasvukas pottidele ka loori peale. Nii igaks juhuks. Alpi taimedele ei ole seda vaja, aga pojengid ja lõokannused ja veel mõned on väga usinalt kasvu alustanud.


 

Pühapäev, 11. märts 2018

Iga asi omal ajal

See kevade ootus on aastast aastasse, sajandist sajandisse, olnud sarnane. Kõik ootavad. Sügist nagu nii väga ei oota, vist. Aga hetkel on siiski kevadtalv ja kevadeni on veel natuke jäänud.
Aias eriti toimetada ei kannata. No õunapuid saab lõigata, redelil kannatab ronida. Aga lund on nii palju ja vett on see lumi ka juba nii täis, et liigelda aias on tülikas. Hea on kõndida ainult seal, kus rajad on lahti lükatud. Seal saab kõndida juba muru peal. Mis sest, et see muru on pruun ja kole, aga ikkagi paljas maapind jalge all, ilma igasugu valge lisandita.
Kasvukas on mul suurem töö tehtud. Suurem osa potte talvitus mulla peal, need tõstsin nüüd korrus kõrgemale. Teatavasti maapind soojeneb aeglaselt, aga mul oleks vaja kiiremini visuaalne hinnang saada, kuidas on lood talvitumisega. Paljud taimed vajavad suuremat potti, osad jagamist, taime etiketid kontrollimist ja kõike seda ei saa ma suurde kevadesse jätta. Pojengid ja luudpõõsad olid mul pottidega mulda süvistatud ja maapinna sulamine võttis natuke aega. Aga eile oli maapind täielikult sulanud ja need potid said ka korrus kõrgemale paigutatud. Ühesõnaga kasvuhoones toimetamist jagub, kui aega on. Isegi esimene kevadine kastmine on juba tehtud. Esimene hinnang talvitujate kohta paistab väga positiivne. Kel maapealsed osad on täiesti kuhtunud, nende kohta ei oska veel midagi muidugi öelda.
Aknalauad on taimebeebisid täis. Sel nädalal peab mõned titad ära pikeerima ja lampide alla panema. Päris paljud seemned alles mõtlevad mullas, mis oma eluga peale hakata. Kasvukast saab uusi külve järjest sooja toodud. Kõigi tuppa vedamisel mõtet ei näe. Kui ikka trilliumi idanemine nii pikaaegne on, siis ta vist võib seal kasvuhoones rahulikult edasi vegeteerida. Elulõngade külvid ka pirtsutavad, kuuga ei ole tärganud. Seega vajavad nad uut külmaperioodi, aga kuna lubab veel natuke külma, siis see kasvukasse tagasi vedamine riski peale minek. Panen ehk hoopis sahvrisse, seal ka hea jahe.
Sellest lumest ma pilte ei ole teinud, aga paar eelmise aasta 11.aprilli pilti siia lisan. See on kuu aja pärast minevikus.  Maa oli siis selliseid pragusid ja kraatreid täis, et jube kuubis. Kes teab, kuidas sel aastalgi on. Aga nagu targemad ütlevad - rind ette, kõht sisse, pea püsti ja kevadesse!


Laupäev, 3. märts 2018

Imelised talvepäevad

Eile oli üks tõeliselt mõnus kevadine talveilm. Külmakraade oli peale lõunat kõigest 4 alla nulli. Päike sulatas maantee servasid, katuseräästas tilkus. Tuul oli nõrk. Kasvukas oli juba 14 soojakraadi. Väike kirjurähn lasi nii valjult laulujuppi, et kõrvad tahtsid lukku minna.
Koju tulles avastasin maantee ääres eriti jubeda tegevuse tagajärjed. Nimelt kasvab seal üks isetekkeline noor vaher., maantee servast umbes 15m kaugusel. On ta küll mitmeharuline nagu ta on, aga annab varju postkastidele ja las ta siis olla. Puu on noor. Ja koju tulles siis avanes selline vaatepilt.

Lihtsalt kirvega on oksad maha löödud. Kevadise mahlajooksu aeg ka veel. Muud varianti ei ole, kui traktorist, kes üleeile õhtul teed lahti sahkas. Kuigi minu meelest need oksad ei saanud küll talle ette jääda. No nii ta igatahes tehtud on. Eks pean sae tasku pistma ja parandama, mis parandada annab. Kui see vaher just mahlast nüüd tühjaks ei jookse.


Lumi on raskeks läinud ja viimane aeg oma hekilised üle vaadata. Ma eile õhtupoolikul sellega just tegelesingi. Tuhkpuuhekk oli kõige suurema koorma all.

Täna taas imeline hommik. Eilse niiskuse tagajärjel puud kõik valges härmarüüs. Öösel on kraad langenud 17,7 alla nulli.