Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 27. juuli 2017

Sombune sügisene päev juuli lõpus

Täna oli selline imelik ilm, kuidagi kangesti sügise lõhna oli õhus. Tibutas ja udutas meilgi peale lõunat, vihmaks seda just nimetada ei saa. Isegi kurerehade all on muld endiselt kui tuhk. Vihma oleme me saanud väga vähe. Samas Viljandis, 8 kilomeetrit meist, on vihma küll tulnud. Plaanisingi täna hommikuks linnakodus tubast tööd, seega läks kõik asja ette. Värvisin täna ühte seina struktuurvärviga. Peale radikate vahetust ei saanud mina neid radika taha jäävaid seinu enam siledaks lihvitud. Oleks siis antud aega peale vanade radikate eemaldamist tagant seinad korda teha, aga ei. Kohe uued asemele, mis paigaldati hoopis teise kohta ja nii ta läks. Otsustasin struktuuri katsetada, see peaks ju ebatasasused ära katma. Päris põnev oli, nagu plätserdaks peeneteralist kodujuustu seinale. Pintsliga saab veel lainetusi vms iganes tekitada. Tundus, et jäi päris ilus.
Kuna sel aastal jääb mul Folk vahele, siis sai peale lõunat vihmaga maale tuldud. Linnas sadas vahepeal ikka nii kõvasti, et olin sunnitud vihmavarju ostma. Sain nii armsa liiliatega vihmavarju veel.
Tänu suurele õhuniiskusele sain õhtul usinalt taimi potistatud. Muidu on nii, et augustis juba tühjad pihud.
Aias suurt tööd ei ole. Tänu valitsevale kuivusele kuivab isegi vesihein juba ära. Ja tänu sellele, et aeg-ajalt saab mõned grupid vastu võetud, püsib aed ka pidevalt korras. Kui ikka tead, et rohkem külalisi on korraga tulemas, siis saab kõik nurgad üle käidud. Hämaras tegin veel ühe pildiringi aias ja mis siis täna silma jäi, tuleb pildiseeriana.
Harilik kuusk 'Frohburg' alustas sel aastal hargnemist. Huvitav, mis plaanid tal on.



Igasugu mudilased saavutavad sügiseks oma kohevuse, et siis taas puhkusele minna ja uuel kevadel uue hooga alustada.


Mugulaskleepias on üks omamoodi taim. Kevadel tundus, et läinud mis läinud. Millalgi suve algul pistis nina välja ja nüüd on õitsemist alustamas. Vintske sell, ma ütleks.



Elupuu, mis kunagi kingiti emale sünnipäevaks. Oli vast 15cm kõrge, pisikeses lillepotis. Selline ebamääraselt harunev ja keerdus-krussis. Ehk peaks oksi siduma tüve külge, mõtlen juba paar aastat. Tegudeni ei ole veel jõudnud.


Selline tundmatu sell varjupeenras, nahkjate ja kirjude lehtedega. Sõbrad pakuvad mingit priimulat. Ise ma teda kindlasti istutanud ei ole. Ootan huviga, kes temast sirgub.



Must leeder 'Black Beauty' on kasvatanud palju noori võrseid. Kõik nagu raketid taeva poole sirgu. Paremal kikkapuul on juba punast sügisvärvust. Vara nagu veel, kevad oli ju nii hiline ja sügis kipub varakult tulema.


Leidsin kevadel kapi alt ühe pappkarbi mingite kuivanud sibulate moodi asjadega. Mälu ei toiminud, mis taime maa-alused osad need olla võivad. Torkasin nad siin juuni algul turbasse ja ohoo, 2015 sügisel panin nende kallade mugulad karpi, mis seemnest kasvatasin. Nad said päris pikalt seal oma aega oodata. Eluvaim sees ja täna sain neli potti. Ime, et nad selle 17 kuuga kuivas otsi ei ole andnud. 


Kaksiratsik on armas. Kuigi googeldades leiab, et toalill meie kliimas. Minul ikka mitu talve õues olnud.


Sellest hullust mädarõikast ei saa vist elu lõpuni lahti. Nagu näha, tuleb aga taas.


Jaapani ängelhein on imeliselt imeline iludus!!!


Kui korea kitseenela liik on oma õitsemise lõpetanud, siis sort 'Noble Spirit' alles alustab. Elutsevad suht lähestikku, valgustingimused enam-vähem sarnased. Õitsemisaeg aga erinev.



Astilbede vaht.




Raudrohud on kenad.


Liilia 'Kaarin', mille eelmisel sügisel kingiks sain, avas esimese õie. Armas punane!


Külvasin kassisaba, ostsin segupaki - valged, roosad, sinised. Pikeerisin põldu ja nüüd ootan värve. Paraku siiani ainult sinised on õied avanud. Võib-olla polegi muud.


Laialehine seahernes. Mis siis, et lõhna ei ole, aga võimas on küll. Boonuseks see, et ei ole igal kevadel neid herneid vaja maha sorgata.


'Magic Fire' alustab esimesena.


Võrkaia haljastus. Aega võttis päris mitu aastat, enne kui aed sai korralikult kaetud. Plaan on jätkata.


Kahjuks näeb varretu kuldkepi õisi ainult õhtul ja öösel.


Mandžuuria elulõng on meie silma rõõmustanud juba 17 aastat.


Randmertensiale meeldib tema uus kasvukoht. Eelmises kasvukohas oli ta selline tilluke ja ei edenenud. Eelmisel aastal kolisime teda ja siin talle meeldib.



Ogaputked armastavad naabreid! Või on vastupidi.



Lõhislehine pärn - väga aeglase kasvuga noorelt. Samas tõeline kaunitar!


Üks mu lemmik sõnajalgadest.


Liiliate pidu kestab meil pikalt! Mõned on juba lõpetanud ja oi kui paljud ei ole veel alustanud!


Elupuu, ostetud kui 'Tiny Tim'. Minust on ta juba kõrgem ja mingit keravormi siin küll ei ole. Dekoratiivõunapuu, ostetud kui 'Laura'. Väidetavalt on tal nüüd uus nimi. Minul on ta paraku ilma tüveta ehk põõsana, kuna noorena võttis külm tal ladva. Sel aastal on vägagi kasvuhoos.


Virgiinia männasmailane 'Fuscination'


Kanada kuusk, kellel ei ole latva. Latv läks juba mitmeid aastaid tagasi ühel kevadel. Tookord sidusin külgoksad kokku ja nüüd hoiab end juba ise päris hästi. Kolm-neli oksa olid sees kuivanud, lõikasin need ka välja. Siis saputasin teda siit ja sealt ja augud kadusid. Eemalt ei saa arugi, et teda nii palju lõigatud on.


Talvine tee on purgis!

teisipäev, 18. juuli 2017

Kiskjasiili oodates

Eilne päev, kuulda on, jagas vihma ja rahet kõikjale. Meil püsis ilm soe ja päikseline. Lõuna paiku liikusid hirmuäratavad pilved küll lähedal ja müristamine oli vali. Vihma ei tilkagi. Viljandi sai selle eest korralikult. Onutütar Võrtsjärve äärest helistas ja ütles, et kõik vaovahed neil ujuvad ja rahe oli korralik. Kella nelja paiku läksin igatahes platsil potte kastma, sest kõik kuivas. Õhtul helistas veel Kiskjasiil, neil pidi ikka VEEL sadama. No tuli siis meil ka mõni pisar, aga katuseräästas tilkuma veel ei hakanud. Ma ei teagi, kas sest imelikust ilmast või millest, aga mul hakkasid enne kaheksat kaelasooned nii hullu valu tegema, et pead enam kaela otsas hoida ei suutnud. Kobisin kaheksast juba horisontaali ja see tõi ka leevenduse. Kuulsin küll läbi kerge une, et vihm trambib rõdu põrandal, aga vertikaali end enam ajada ei viitsinud. Vihm oli olnud korralik ja sekka ka rahe. Seega sai kastetud. Eile oli maa veel suhteliselt kuiv. Istutasin siin mõned tegelased ringi ja jooksin kastekannuga. Hommikul viiest õue minnes oli niiskust palju. Tõenäoliselt ei olnud see udu, vaid aurav maapind. Tatsasin siis ka aias ringi ja otsisin varahommikul vihma- ja rahekahjusid. Õnneks ma neid eriti ei kohanud.

Eelmisel kevadel Türi Lillelaadalt ostetud roos 'Flammentanze'. Hansapost müüs tõenäoliselt igasugu Bakkeri laojääke. See taim maksis 2€. Oli teine papikastis pikalt pimedas konutanud. Lehed olid õrnad ja lumivalged. Esimesed paar nädalat ma talle päikest pähe ei lasknud. Tänaseks on ta siis selline. Isegi kui elulooma ei oleks enam saanaud, oli väljaminek ju tühine.

Lugesin varahommikul Tagatalu prowwa blogi ja silma jäi Muhediku kommentaar tiheistutuse kohta. Mul ema ka ikka ütleb, et sa ajad taimed nii üksteise otsa, et mullapind ei paista vahelt välja. Mina vastu, et mul ju nii kergem ja rohimist vähem. Ema mulle, et sul peab alati õigus olema. Kus on õige või kus vale, jumal seda teab. Aga vaatasin ka just ringi selle pilguga, et tihedalt panen ma jah. Aga kui aega napib, siis on see ikkagi parim lahendus. Mul taga aias on nii 6-7 jooksvat meetrit, paar meetrit laia ala, kuhu sai mitmeid noorekesi istutatud. Ja see jupike on üks aeganõudvamaid alasid sel suvel. Seda ma pildile ei püüdnud, sest umbrohi taas seal lokkamas.





Siin on nüüd musta maad esiplaanil, sedagi tänu kobarskopooliale ja pealsed kolletanud kevadadoonisele.


Mandžuurlane täna hommikumärjas ja päikesekullas.


Kukekannustest ka Tagatalu jutu jätkuks - mul on nad sel aastal väga erineva kõrgusega. Otsides leiab siit neli erineva kõrgusega kukekannust. Viiendat tabas jahukaste ja selle lõikasin maapinnani tagasi. Vasakpoolne tumesinine ei ole eal sellist kõrgust saavutanud, kui sel aastal.



Sinkjas ängelhein on oma kollased õisikud vihmaga alla kaarutanud. Õnneks on ta ses suhtes viksi käitumisega, et varsti on nad taas püsti. Lursslill ei ole end vihmast heidutada lasknud.

Kasele on sel aastal veel seelik lõikamata jäänud. See on üks töö paljudest, mis on ootejärjekorras aja puudusel.






Ja ei olegi enam kaua jäänud, varsti hakkavad ka külalised jõudma. Kell on 6.57 Mul blogis on kell miskipärast vale.