Toas ei taha olla

Ilmad on taas ilusad ja palavad ning väga raske on sundida end toas miskit toimetama. Kuigi kui täna hommikul köögis tundsin liivaterasid paljaste varvaste all, oli viimane aeg kiirkoristuseks. Kättevõtmise asi, sai kiiruga üle käidud mõlemad korrused. Tunduvalt inimväärsem olemine jälle.

Kirjutamisega on aga selline asi, et päeval mõtlen, küll õhtul alles kirjutaks. Jõuab sõuab see õhtu ülihelikiirusel kätte ja vaata, kuidas voodisse saad. Hästi on, kui mõne lehekülje veel lugeda jõuan. Täna sundisin end igatahes kell 9 õhtul tuppa, et ehk ikka jõuan midagigi tehtud. Ja peale lõunat on meil platsis need vastikud väikesed kärbsed. Juba kaks päeva on nad minuga usinalt maiustanud.

Aias on nii nii ilus, aga seda teavad ju kõik. Õitsemist ja lõhnamist ja linnulaulu on terve ilm täis. Iga retkega kuhugi aiasoppi avastad miskit uut olema puhkenud, seda on sõnadesse isegi raske panna. Nüüd kui võin aeda nimetada liigirikkaks, siis ei jõuagi enam igale väärtuslikule hetkele kohe jaole. Türi laada ajal olin kodust eemal 3,5 päeva ja tagasi tulles kõndisin suu ammuli. Nii palju oli taas vaadata. Tõepoolest, juba selliste hetkede nimel tasub elada.

Türi laat on alati üks tore ja vinge üritus ja olen kindel, et ostjate vähesuse üle seal küll keegi kurta ei saa. Sel aastal oli isegi pühapäev üllatavalt osturohke. Laat õnnestus ja täna just tegin kodukal korrektuuri, sest väga palju nimetusi sai lihtsalt otsa. Eks mõnda saab ju veel põllult potistada, aga muidugi kõike sealt võtta ei ole. Isegi kõik kaasa võetud põõsad said täiesti nulli müüdud. Jube hea meel oli.

Lubasin, et laadalt midagi ei osta, sest ausalt öeldes on ikka kõik vaja maha ka istutada. No päris nii ei läinud, aga üle ka ei pingutanud. Reedel ja laupäeval oli ikkagi kiire ja jõudsin ainult kahele naaberteele. Pühapäevaks aga sai mu abimees kebabiburgerist vist toidumürgituse, autost väljus ta hommikul 1,5tunniks ja õhtul koorma pakkimiseks. Seega eriti ma kuhugi ei saanud, aga miskit ikka. Kujutage ise ette, kui keset teed on suur silt - päeva pakkumine - ostes 5 okaspuud, tüki hind 2€. No miks ka mitte. Parimas konditsioonis nad just ei olnud, aga saame ju natuke poputada. Valisin siis kanada kuuse 'Rainbow's End', roomava kadaka 'Lime Glow', h.elupuu 'Cloth of Gold', h.elupuu 'Little Champion' ja ühe sordinimetu madala ümara elupuupalli. Pildilt küll kanadalane vist puudu.

No ja siis tuli üks idamaatark, et lähme ruttu, euriga saab igast kraami. Hansaposti kaubamaja vms iganes andis siis praktiliselt ilma rahata kõike, mis neil seal kataloogis. Eks kaup kätte jäänud, pimedas pakendis jne. Kasvatatud vist Hollandis, pakendatud Soomes. Igatahes Enno talu Aivar oli käinud Soomes kohapeal paar nädalat tagasi ja ütles, et seal asi täitsa toimis. Mõned läksid seal ostes ikka hulluks, aga kuna minu aeg oli piiratud, siis tegin ülikiire valiku. Kui nad isegi ebaõnnestuvad, siis ei ole ka rahast kahju. Alustuseks 4€ eest harilik kirss 'Chokoladnaja'. Puu oli korralikus pakendis, kõrgust üle meetri. Kuna lehed olid kahvatud, siis pistsin varjutuskoti pähe peale istutamist. Teiseks valisin pojengi 'Black Beauty', pakendis 3taime, pakendi hinnaks 1€. Kui seal nüüd ikka õiged taimed ka olid, loodan väga. Peaks olema üks tumedama õievärviga pojeng. Kaks juurikat olid korralikud, sellised 15cm pungad, aga kolmas oli küll vanaks läinud. Sellest ei ole ka midagi, täna istutasin nad maha, korraliku augu ja hea kõdumulla sisse. Siis läks kaubaks Itoh-pojeng 'Bartzella'. Selles pakendis oli üks risoom ja taas 1€. Risoom väga korralik, 6-7 suure pungaga. Kui on õige taim, oleks tore. 1990.-ndate lõpus maksis üks taim 1000 dollarit, uskumatu. Tema läks igaks juhuks potti, et oleks silma all ja kasta ei unustaks. Siis võtsin paki hosta 'Frances William's' juurikaid. Oi sina jeerum, neid pakis 10 tükki ja igavesed suured ka. Teen vist allee nüüd, mis muud ikka. Siis võtsin paki suureõielist kellukat 'La Belle', kolm korraliku nutsakat sees, ikka euro. Ja lõpuks 2€ eest roosi 'Flammentantz', mida ihaldasin juba jupike aega.

Siis Victors Gobalt kobar-lursslill 'Chocoholic', leebe kägivars ja aed-kuutõverohi 'Striatum'. Siis veel siberi seedermänd ja nipet-näpet veel.

Eile said igatahes paljud puud maha istutatud, ka pärnvaher ja harilik haab 'Pendula', mis juba jupp aega potis seisid.  Täna istutamiseni ei jõudnud, müügiplats sai taas korralikult korda tehtud, aia taga istutusala fokindatud ja igasugu tühjade kastide ja pottide hunnikud kuuri veetud. Üks pikem ringkäik ka aias, õhtul natuke potistatud ja siin ma nüüd olen. Ah jaa, hommikul kulleriga pakid saadetud ja kaks ringi külastajaid ka vastu võetud.

Mis siis aias nö põnevamat on. No näiteks kaks võõrasema, ma ei tea, mis nähtus see on. Kohe kõrval ühel harilik roheline, aga kaks on sellist keigarit.

Okkalised said kooli saadetud. Kõik on pärit Rahmeldaja käbidest, talv tegi oma valiku. Alles on mägimänd, korea kuusk, fraseri nulg ja kuriili lehis.

Kollased emajuured ootavad potistamist, sest kõik kaasasolnud taimed said Türil läbi müüdud.

Mulle tundub, et aniis-hiidiisop on tittesid teinud.

Meie sulelised suve nautimas.

Kollane haldjakell toretsemas.

Tõenäoliselt madal kuutõverohi, kellele sai korra üks epimeedium peale istutatud, sest kuutõverohi oli suvepuhkusel. Teisel korral jäi ta trimmerile ette. Paistab, et nüüdne koht sobib talle.

Valge metsülane kuuske vallutamas.

Lihtsalt paar vaadet.

Ja lõpuks paar uustulnukat. Armeria juniperifolia 'Röschen'

Harilik kukehari 'Aureum'

Tänane lugu nii lõbus ei ole

Hõiskasin alles siin igasugu ninade üle ja eks tänagi leidsin jälle õnne. Minu seitsmest erinevast trilliumist on tärganud kuus - kollane, longus, püstine, püstise valge teisend, talbjas ja vaseyi. Puudu on veel suureõieline. Mis sellest, et mõned neist paar aastat palgata puhkust võtsid, lõpuks hakkasid ikka liigutama. See on ju nii hea  uudis.
Aga nüüd tõsisema teema juurde. Ma ei tea, kuidas teil, kallid Aalujad, aga minul on põõsamaailmas ikka täielik kaos. Eks ma natuke ikka veel ootan, kuigi tundub, et oodata vist suurt ei ole. Viimase paugu sain täna, kui kaevasin aedhortensia 'Limelight' tarvis istutusaugu ja läksin talle siis teise aia otsa järele. Ja mis ma leidsin, täiesti kuivanud, ilma ühegi pungata. Ootan veel, aga... Sügisel veel õitses nii ilusti. Kas tõesti oli ta mul suvelille eest? Mõtlen visuaalis aiale ja panen kirja, kes on tugevalt kahjustatud ja kes läinud või minemas. 

1. Chenault lumimari 'Hancock' - suurest suurest põõsast mõni üksik pung.
2. Harilik amorfa - tärkab hilja, aga tugevalt kahjustunud.
3. Kare deutsia - kas üldse tuleb? Õnneks mul alles mõni potitaim.
4. Ebajasmiin 'Innocence' - tugev kahjustus
5. Värd-ebajasmiin - pool suurt põõsast läinud
6. Jaapani enelas - läinud
7. Maadjas enelas - pool läinud
8. Läikiv kibuvits 'Variegata' - läinud
9. Fortunei kikkapuud, kolm erinevat - väga tugev päikesepõletus
10. Thunbergi kukerpuud - üks läinud, mitmel tugev kahjustus
11. Pikaemakaline paju 'Kurome' - läinud
12. Terveservaline paju 'Hakuro-Nishiki' - läinud
13. Põõsasmaranad - paar tükki läinud
14. Veigelad - vist kõik läinud
15. Musani abeelia - tugev kahjustus
16. Harilik kuldvihm - alles kolme punga jagu
17. Mustad leedrid - viiest erinevast täies elujõus ainult f.laciniata. Mis teistest saab, vara veel öelda. Kõrged põõsad ja mitte väga noored olid enamik.
18. Koehne pihlakas - kahjustunud
19. Keerdremmelgas - neid oli kaks, mõlemad läinud

Vist sai kõik. Ei ole sõnu, sellist jaskarit ma küll ei oodanud. Eks lähinädalatel selgub, mis ja kuidas.
Aga eks tulebki vaheldus, kuigi paljud põõsad olid mul taustaks, jäävad ju augud.
Mis siis ikka, elu on siiski ilus ja praegune aeg on võrratu. Kui päev õhtusse jõuab, on kohe kahju. Nii palju on vaadata ja teha, aga lihtsalt ei jõua. Tänane päev ka kadus ma ei tea kuhu. Vaja olekski aega, just aega. Põõsad saab ju uued osta, aga tunde ööpäeva juurde osta ei saa.
Lõppu mõned kevadised hetked aias.

Mõtleme end ajas nädal tagasi

Minul olid jalas kummikud ja seljas mitte just lühikeste varrukatega jope. Kevadel kiiret ei olnud ja aednikulgi oli aega istuda. Ja siis ühel hommikul oli ta kohal, see meie kaua igatsetud ja oodatud suur suvi. Nädalaga on näoks nimetatavast plaadist saanud mingi tumedat värvi sihverplaat, tuul ja päike on pleegitanud keha kõrgeimal kohal asuva karvkatte kartulikoorekarva ja nina kui eenduv element meenutab lillakat porgandit. See ongi see kauaoodatud suvi.

1.mail algas siis Risttee talu ametlik kevadhooaeg ja algas minu jaoks suure üllatusega. Paar päeva varem helistati reisibüroost ja küsiti, kas olen nõus 50 soomlasest turisti vastu võtma. No mis mul ikka vastu sai olla. Aga kui ma pühapäeva hommikul reisikorraldajalt kuulsin, et buss on 10.20 kohal, aga üks väike aga... Nimelt on nende buss natuke suurem, nii 14meetrit pikk. Kevadtöid tegevad põllutöömasinad olid ju meie tee täitsa sassi kihutanud ja parklat meil ka ei ole. Ilm ei olnud ka eriti soe. Ja kui ma siis seda laeva mööda maanteed tulemas nägin, sa jeerum. Aga bussijuht oli õppinud mees ja ei olnud probleemi ka bussi ringi keeramisega. Ka soomlased olid vahvad, nende peamine eesmärk oligi osta ja ainult osta. Mulle meeldis, neile meeldis, küsisid visiitkaarti ja loodan, et kohtume veel. Igati kordaläinud hooaja algus oli.

Nädala alguse rütm on olnud selline, et 5.30 äratus, kohvi, uudised ja 7-st tööle. Kuna soomlased tegid siin paljude nimetuste kohapealt puhta töö, siis võimaluse korral hakkasin aga taas potte täitma. Nii ta nüüd ongi, et hommikuti potistan, siis tegelen enda aiaga, sekka külalistega. Õhtupoolikul on kastmised, korrastused jne. Aias korra loomisega olen varsti poole peal.

 Kõikjalt ei julge ka maad veel puutuda, sest tulijaid mullast jagub. Kui ma siin korra kurtsin, et talv oli taimedele raske jne, siis see nädal on olnud täis üllatusi. Ninad ilmuvad mullast minutitega, see on täiesti uskumatu. Täitsa kõnnin oma nina maas ja imestan, kohates vastu vaatavaid ninasid. Kõik mu epimeediumid, 6liiki, on talvitunud ideaalselt, kaptenilill triksis-traksis. Kõik kehvikud kosuvad. Vapustav kevad, mis algas suht nukralt, suudab tekitada nii palju positiivseid tundeid, mida on raske sõnadesse panna. Nii nii lahe!

Istutamist ootab mul ma ei tea kui palju, ca 50 potikest, aga ikka on vähe. Täna siis sai teoks sõit imedemaa Järvseljale. Kodutöö oli mul tehtud ja teadsin, mida tahan. Paar taime jäi küll saamata, aga mõni sai ka lisaks haaratud. Siin nad siis on.

Oh ma olen kohe nii õnnelik. Mis ma sealt siis ära tõin - h.vaher 'Drummondii', mis oli ammu plaanis. H. haab 'Pendula', kivikask, pärnvaher, suurelehine pärn 'Tortuosa' ja kribalaid. Kõige uhkema otsa ma aga sõna otseses mõttes komistasin, kui Kaie järel aedhortensia 'Sundae Fraise' taime otsima läksin. Ja see tõeline pärl on h. vaher 'Golden Globe'. Tõeline kaunitar. Üritan suured puud sel nädalal maha istutada, et nende puhkemist nautida. Põnev, põnev.

Ja muidugi külastasin möödaminnes Kiskjasiili, keda ennast küll kodus ei olnud. Aga tema lahkel loal tegin aiale kiire ringi peale. See kivila on tal tegelikkuses kümme korda ilusam kui piltidel. Pildi järgi on seda väga raske hinnata, ma siiani ei osanud nautida. Aga tänane elamus oli võimas, mulle tõesti selline lahendus koduaias meeldis. Aga seda peab juba ise nägema. Kiskjasiili trepilt haarasin kaasa Fred Jüssi linnuaabitsa, mille ta mulle oli ostnud ning tagasiteel koju sai ka raamatuga kaasasolev plaat läbi kuulatud.

Õhtul jõudsin veel potistada ja ühe noore murtudsüdamekese paremasse paika istutatud. Ja ongi õues pime ja mina uue päeva ootel.