Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 23. aprill 2018

Hais, kohutav hais

Ei postita ma täna kevadlilli ega tee pikka juttu, vaid kirjutan haisust kevadel. Eile olid mul abis kaks toredat praktikanti Luua Metsanduskoolist. Päevaplaani olin kirja pannud 10 tööd. Asusime vapralt pikeerima, taimi jagama, potistama, istutama, pistoksi tegema jne. Alustasime hommikul kasvuhoones pikeerimisega. Tüdrukud istusid ja tegid tööd, mina seisin kõrval, juhendasin ja pidasin mokalaata. Ja tunnen ninaga, et haiseb. Midagi haiseb. Vahepeal vähem ja siis viskab taas. Mõtlesin, et pesus sai õhtul käidud, riided ka nii mustad ei tohiks olla, aga no haiseb. Taas tugevam pahvak. Tüdrukud tundusid ka igati viksid ja viisakad ja pesust läbi käinud. Aga no haiseb. Viitasin paar korda oma kõdusõnniku tünnile, mis kasvukas riiuli all oli pojengide potistamise tarvis toodud. Teised sellele haisule ka erilist tähelepanu ei pööranud. Aga hais oli olemas. Ja siis nägin silmanurgast, kuidas mu läheduses saurusevõhu õis avanes. Ja jeerum sa jeerum, see raipe- võimisiganes hais. Hullumaja. Olen neid õisi ju enne ka näinud, aga vabas õhus. Seal sellist haisu ka ei ole võimalik tunda. Kinnises ruumis on see lehk ikka kohutav. Siis me seda haisupommi endast kaugemale aina tõstsime. Ja hais oli ainult ühe päeva, nagu ka see äge õis. Täna oli hais kadunud. Õis ka enam miskit asi ei ole.
Telefoniga ühe pildi tegin, parim ta pole, aga fotokat ei viitsinud taas tuua.

esmaspäev, 16. aprill 2018

Sipelgad tühja ei trambi

Vaatasin paar päeva tagasi, et kasvuhoones müttavad sipelgad, eriti agaralt ümber siberi iirise pottide. Need potid jäid mul sügisel üle ja talvitusid kasvukas. Pealsed olid lõigatud nii, et umbes 2 cm jupp oli alles jäetud. Teades, et sipelgad tuult ei talla, vedasin potid õue. Ja nonii - lehetäid olid meil talvitunud nende madalate varretüügaste vahel ning nüüd sättisid end kenasti noortele lehtedele kevadkosutust võtma. Mürki ei tahtnud ma kohe haarata. Lõikasin need jupid mullapinnani maha, eemaldasin oma näppudega suuremad kolooniad, tõin poest rohelist seepi ja pritsisin lehed üle. Siit ikka leiab kinnitust fakt, et arukam on sügisel pealsed maani maha lõigata. Pean silmas just aias talvitujaid. Aga samas, ka kasulikud mutukalised vajavad ju talvituspaika. Nokk kinni, saba lahti.
Milda valgest upsujuurest lugedes meenusid mul oma valged upsujuured. Mul seemnekülv, taimehakatistel läheb teine kevad. Googeldasin nende upsujuurte kohta millalgi ja hõissassaa, õitsema võivad seemnekülvi taimed minna ka alles 30 aasta pärast. On tase!
Aga muidu tärkab aed ka meil, kuigi suht hiline on ikka kõik. Vihma oleks ka vaja, ööseks lubas, ootame.
Aia õitest ei ole sel kevadel veel pilte teha jõudnud. Panen lihtsalt ilusate hostade pildi - täna kasvukas pildistatud.


laupäev, 7. aprill 2018

Ta tuli, ta tuli, ta tuli.

Kevad meie õuele. Kui veel eile sadas meil taevast lund, rahet ja vihma ning puhus väga vali tuul, siis täna oli täielik kannapööre. Ilus, kevad, lõhnad, pildid. Roheline, mis siis et samblaroheline, see ka ilus värv. Leidsin ka igasugu ninasid, õisi täna veel imetleda ei saanud. Anna aega atra seada! Leidsin isegi oma kadunud valevlilled üles, küll ainult kahest kohast, aga tulevad. Kuskil peab igatahes üks punt neid veel olema. Viimastel aastatel on nad usinalt paljunenud.
Mida siis üks aednik teeb esimesel kevadisel päeval - jookseb aia ühest otsast teise ja tagasi sellise hooga, et õhtul need kaks kehamassi kandvat toigast enam eriti ei liigu. Mingi kell tõmbasin tööle joone alla, sest ei ole ju mõtet esimese kevadise tööpäevaga end ära ka tappa.
Tänane suurim õppetund oli see, et edaspidi lõikan pealsed ikka sügisel maha. Jah, talvel mulle meeldis igasugu kuivseadeid lumehangest vaadata. Jah, lindudel oli seal palju tegemist. Jah, lumi sulas tänu sellele kuivmassile taga aias tõenäoliselt kiiremini. Aga no see kevadine lõikamine, murdmine, koristamine - mina seda järgnevatel aastatel teha ei plaani. Kõrrelised veel talvel eriti kenad - siidpöörised hõljuvad ja kahisevad-sahisevad tuules. On sahisenud nii, et terve ilm on neid lehti täis ja nüüd aja neid mööda aeda taga. Ei ole seda vaja.
Suhkruvaher ja pärnvaher paistavad olema talvitunud nii, et isegi ladvapungad on mõlemal elus. Eelmisel kevadel olid mõlemal puul ladvatipud külma võetud. Hariliku männi püramiidvormil ja siberi nulul on lõunaküljel kõrbemise märke. See on küll imelik, aga rebast seal on. Homme viin oma ainsamale rodole ämbritäie leiget vett, veel parem kaks - hommikul ja õhtul. Õiepungad on ilusad ja suured.
Täna saigi aias sellise pilguga ringi vaadatud, et mis siis väljaviskamisele lähevad. Olen suutnud sel kevadel juba nii palju uut kraami hankida ja see kõik on vaja ka kuhugi maha panna. Sellega on muidugi veel aega, sest maapind on veel pikalt külmunud ja külm. Pealmine kiht on pehme, aga väikest orki maasse veel ei torka.
Linnulaulu on aed paksult täis, neid on korraga nii palju. Kuldnokkadel on nii kiire, vaata et prille möödaminnes peast maha ei lenda.
Õiteilu mul veel näidata ei ole, aga kasvuhoone ilusaid taimi jagub küll. Nagu näha, siis kahel korrusel kõik kohad täis. Ma ei tea, mis homme saab - pikeerimist ootavaid taimi veel külluses. Lubab ikka veel korralikku külma, ei taha taimi veel õue ka viia. Välimus loeb ju kõige rohkem.





laupäev, 31. märts 2018

Loen ja kadestan

Loen siin Aalujate viimaste päevade tegemistest ja aina imestan ja kadestan. Kes riisub, kes naudib tärganud õisi, mõni lõikab oksi ja teeb lõket. Täna hommikul Fb avades oli selline vahva teade, et Karin, kas oled valmis tänaseks lumesajuks? No ei ole ja vot ei taha. Alles üle-eile sadas seda vastikut valget lund meil juurde. Ja mitte ta ei sula, vähemalt meie aiast. On mõni üksik laik, kus lund ei ole. Üldiselt on kõik kaetud sellise tugeva ja koorikuga lumekihiga. Amuuri adoonist ja lumekuppe, (viimased tegid eelmisel aastal suurt massrännakut aias), olen iga jumala päev käinud otsimas. Aga no ei tule sealt lumest veel kedagi ega midagi. Mõned lumikellukesed on vana kikkapuu all ninad välja pistnud, see on see koht, kus on juba lumevaba laiguke.
Tänu sellele, et õues midagi teha veel ei saa, olen kasvuhoones omadega järje peal. Kõik talvitunud potid on korda tehtud, sildid värskendatud. Kasvuhoonet veel kütma ei ole hakanud, sest need suured miinuskraadid oleks tähendanud praktiliselt õue kütmist. Sauna kaminaruum on ka hetkel maast-laeni potistatud taimi täis. Järgmine nädal ehk toob helgema tuleviku ja lubab ka soojemaid öid, ehk siis hakkab ka lumi taanduma ja saab oma toimetused õigele lainele.
Hetkel puhub tugev idatuul ja taevas on lootusetult pilves. Pildistada veel midagi ei ole, lund on nähtud juba küll ja veel. Aga küll ta tuleb, parem hilja, kui mitte kunagi :)

esmaspäev, 26. märts 2018

Talv paneb täie rauaga edasi

No eks need märts ja aprill on meil ikka sellised talvised ju olnud. Selles suhtes ei ole miskit uut siin päikese all. Aga et märtsi viimasel nädalal jätkuvat külma lubab, on viimaste aastatega võrreldes küll erinev. Ja -15 pea iga öö. Seda on palju. Arvestades seda, et meil valitseb aias ikka väga lumine talv alles. Tänane öö küll sulatas, aga lund on endiselt palju.
Taimed õnnelikud kindlasti ei ole. Sügis oli vihmane ja talve esimene pool oli ka vihmane. Muld on külm ja märg. Eneli K käis ükspäev külas ja temaga just rääkisime, et märg muld on ikka külm. Ja no kunas see muld  ükskord kuivama ja soojenema veel hakkab. Seega - talv venib pikaks.



Aeda tahaks, nii väga tahaks. Toimetan küll kasvuhoones ja toas, aga no see pole ikka see. Ja paistab, et noori külvitaimi ei saa veel niipea kasvuhoonesse tirida. Sel kütmisega kaasneval kulul ja tööl ei ole ka erilist mõtet, eks peavad siis toas kauem hakkama saama. Õnneks see pikeerimine pidurdab koheselt püsiku arengu pea paariks nädalaks, seega ei teki ka erilist väljavenimise kartust. Ja oma katsetustele tuginedes julgen väita, kui taim on peale pikeerimist juurdunud ja kasvu alustanud, siis -5 kannatab neist enamik vapralt, ei teki lehtedele ka mingeid kahjustusi. Ühel aastal Türi Lillelaadal oli 5 külmakraadi, hommikul kõndisin kui valges muinasjutus, aga taimedel ei olnud viga midagi. Kuigi jah, nii mõnedki suvikute ja tomatitaimede müüjad kandsid suuri kahjusid.
Täna õhtul sai natuke aias ka ringi vaadatud. Hariliku jugapuu kuuest isendist on kõige suurem saanud tugeva päikesepõletuse. Nad on juba nii suured, et katmine oleks jabur ja samuti ma ka vihkan neid nutsakusse peidetud okkalisi. Mõlemad 'Conica'd on ka põlenud.
Kurb ma ei ole. Valikud tuleb lihtsalt teised teha. Harilikul kuusel on ju ka imelisi sorte.

Kasvuhoone täna päeval ja õhtul. Lubab taas -16 ööseks. Öösel morbiidne nagu Kaie mainis.



Alumisel pildil on luudpõõsa jäänus kevadeks avamaal. Must. Samas paar pilti ülevalpool on näha luudpõõsad, kes talvitusid kasvukas ja on suure külmaga olnud loori all. Oksad imeilusad rohelised veel tänase seisuga. Lõpliku järelduse saan teha suvel.

Jääme aprilli ja sooja ootama.


teisipäev, 20. märts 2018

Kas saabus nüüd kevad või tuli talv tagasi?


Täna hommikul uksest vaadates pilt siis selline tore, lumine, ma ütleks. Külmakraade -10,5. Ometi saabus see kauaoodatud kevad :) Seekord küll ainult kalendris.
Eile hommikul ärgates oli juba korralik lumekiht maas ja no kui õhtupoole see sadu uuesti lahti läks, siis anna jumal kannatust, tõepoolest. Lastel vähemalt pidu, saavad jälle kelgutada ja talverõõme nautida. Ja mina nägin enne suurt lumesadu esimesed lumikellukeste õienupud ka ära.  
Aga selle eest on kevad kasvuhoones, aknalaudadel ja taimelampide all. Eile päeval pikeerisin taas usinalt, kukekannused ja idamagunad said sel korral pottidesse. Harilik kortuus ja igihaljas kevadik on küll olnud väga hea idanemisega. Potid nii tihedalt kohe taimi täis. Kortuusi seeme sai võetud valgeõieliselt sordilt, kuid tõenäoliselt tuleb nende õite värv nüüd väga varieeruv. 
Mõned taimed on samas väga väga aeglase edenemisega, näiteks sale emajuur on kuu jooksul suutnud kasvatada ainult kaks pärislehte. Pikeerimiseks endiselt liiga väikesed.
Valge upsujuur, tema seemned saatis Taivi mulle 2016 sügisel ja siis nad ka külvatud said. Idanemine ei olnud kuigi hea, miskit sealt ikka tuli. Maapealsed osad kadusid ka ruttu ja nii nad mul pottidesse jäid. Enne suuri külmasid kevadel tõin potid sooja ja voilaa - tulevad. Aga igal heal asjal on ka varjupool - mitu aastat ma neid õisi pean ootama, seda ei oska isegi arvata. Musta upsujuure sain küllalt suure taimena vist 4 aastat tagasi, õit ei ole veel näinud. Rohelisi upsujuuri on mul aias rohkem, aga ka ei ole õisi veel näinud. Ootame. Lisasin just kevadtööde kausta uue punkti - upsujuurtele kõdusõnnikut. Edenemiseks väga vajalik! Ja siis ei olegi muud, kui oodata.
Kena kevade algust ja kulgemist meile kõigile!

teisipäev, 13. märts 2018

Miks just nii ja mitte teisiti?

Viimastel päevadel on palju arutatud sügis- ja talikülvide üle. Kes, mida, kunas ja kuidas külvab. Kõik me valime endale sobiva ja loodetavasti ka parima viisi külvamiseks. Tahtsin siinkohal välja tuua mõned plusspunktid, miks ma külvan just nii. Sügis- ja talikülvid panen ma pottidega kasvuhoonesse sp, et 

  1.  õues peksab tugev vihmasadu seemned substraadist välja
  2. ma ei viitsi jaurata mingite katete ja pudelitega
  3. külvipotte on tavaliselt saja kanti
  4. kasvuka uksed on talvel avatud, sooja seal ei ole
  5. varesed ja muud koduloomad kipuvad õues pottidega majandama
  6. kevadel tekib seisev vesi külmunud pottidele, mis sulab-külmub jne
  7. potte ei saa maast kätte, sest nad on kinni külmunud
  8. potid on vaja varakult kätte saada, sest taimede ettekasvatus on mulle oluline
  9. õues lendab tuulega igasugu sodi pottidele
Need ongi need põhjused, miks mu külvipotid ei jää õue, vaid rändavad katuse alla.


Täna oli tõesti suur-suur sula enne külma. Kuigi kraad 4-st kõrgemale ei tõusnud, vihma päeval ei sadanud ja päike ei paistnud, sulas kõik silmnähtavalt. Lumine orasepõld muutus imekiiresti ookeaniks. Tee alla paigaldatud truup jõudis vaevu vett vastu võtta. Enne pimenemist oli seis ikka päris hull, vee sulin nagu kose serval seistes. Ootan huviga juba hommikut. Kui öösel ei külmeta, siis hommikul vist purjetame :)


Täna oli korralik tööpäev kasvuhoones. Pikeeritud said moosesepõõsad, habe-stepirohud ja sinihallid nurmikad. Habe-stepirohu idanemisprotsent oli 25 - imeväike. Kuigi seeme korjatud ja külvatud sügisel samal päeval. Moosesepõõsaga sama seis - väga vähe idanenuid. Kuigi moosesepõõsa külvi eripära ongi see, et tärkavad väga pika ajavahega. Aga kui osad taimed on juba piisavalt kõrged, siis tuleb nad ikka eraldi pottidesse pikeerida ja ei saa ju oodata, kas veel mõni nina välja pistab. Kollane lina on hästi kasvanud, kas tõesti oli abiks see, et nõelaga said seemnekestad eemaldatud. Ei ole see külv mul paar viimast aastat õnnestunud. Sel aastal on rõõm minupoolne. Täna hommikul üllatas mind igihalja kevadiku külvi tärkamine. Sellesse mul erilist usku ei olnud, mu ainus taimeke niigi niru ja seemned olid ka sellised nirud, aga poisid reas kui porgandid :) Pikeeritud taimed rändavad ikka sooja ruumi taimelampide alla. Aga mitte väga sooja - nii 15 kraadi juures on neil hea küll . 
Pildil sinihall nurmikas värskelt pikeerituna.


Mingi aeg tagasi oli Aalujatega arutusel kivirike külv. Olen külvanud ainult korra kivirikku - enda aiast hosti kivirikult võetud seemnest. Paraku hübridiseeruvad kivirike liigid omavahel kergesti. Ja tavaliselt on nii, et kui hangid endale esimese kiviriku, siis on kerged tulema ka teine ja kolmas jne. Seega kui vaadata neid külvatud taimi, siis erinevused on silmaga nähtavad. Lisaks on nad väga-väga aeglase kasvuga. Alloleval pildil olevad taimed on külvatud 11.novembril 2015 ja tärkasid 2016 veebruaris. Ei ole just eriti hiiglased.


Kuna hosti kivirik on väga lubjalemb, siis lisasin ma pottidesse lausa lupja. Vaatamata  sellele kakkusin täna sealt sammalt välja. Järelikult kasvavad tänapäeva samblad v samblikud ka aluselisel pinnasel edukalt.

Lubab külma. Ja päris korralikku 16 külmakraadi. Kohe mitu ööd jutti. Hea ta muidugi enam ei ole, sest siis tekib see jube jääkoorik. Ja kuna suur sula tekitas vett palju, maa on külmunud ja vett vastu ei võta, siis.... Kehvasti. Tõenäoliselt viskan kasvukas pottidele ka loori peale. Nii igaks juhuks. Alpi taimedele ei ole seda vaja, aga pojengid ja lõokannused ja veel mõned on väga usinalt kasvu alustanud.