Lehevaatamisi kokku

Neljapäev, 26. oktoober 2017

Lühike sügis

Suvi sai meil selleks aastaks kiirelt läbi. Meie kandis oli ta pigem põuane kui vihmane. Kuigi enamikus Eesti otsades sadas ka suvel palju. Ilmad olid minu jaoks ja aias toimetusteks soodsad, sest ega seda kuuma ma väga ei armasta. Kalendri järgi lõppes suvi kuu ja mõni päev tagasi. Seega kui mõelda, et eile hommikul saabus juba talv, jäi sügis ikka väga lühikeseks.
See lühike sügis oli siis suurte ja pidevate vihmahoogudega. Aeda toimetama ei saanud ikka päris pikalt, sest vihma kallas pidevalt. Maa oli juba küllastunud sest veest. Põldudel tekkisid kevadele omased minijärved. Futu moodi sööstaedlemist ma ei harrastanud. Seega sai rohkem toimetatud tubastes tingimustes. Lõppesid vihmad ja algasid öised krõbekraadid. Aga need hommikud olid nii nii ilusad, kuigi külmad. Päevad olid soojad, päikselised. Lakkamatu lindude ränne taeva all. Kährik aia taga pihlakamarjadest rasvavaru kogumas. Siis sai küll mööda aeda kihutatud, et jalakannad kulumas. Üks kärutäis komposti, teine lõkkehunnikusse jne jne. Kaks kolmandikku aiast jõudsin veel väikese niidukiga üle lasta. Kuigi jah, ega see muru ju enam ei kuivand. Ja väga suure lehekihi sisse sõit oli ka mõeldamatu. Lehed märjad ja niiduk ei ole just selle eesmärgiga ehitatud. Seega sai veel natuke lehehunnikuid ka kokku kuhjatud.
Suurema osa ebavajalikest püsikute pealsetest jõudsin ära koristada. Kõiki ei lõika nagunii. Valikud tegin pealsete dekoratiivsuse põhjal ja lähtusin ka sellest, kuhu oleks vaja lund koguda. Kui lund muidugi veel peaks tulema. Samas Muhedik kirjutas oma blogis väga tabavalt - võid ju aia sügisel filigraanselt ära koristada, aga kevadeks on ikka keegi ta prahti täis tassinud. Ja no suur osa lehtedest ka alles puude otsas.
Müügiplatsile jätsin ainult põõsapotid, mis tarvis veel pikali keerata. Mõned potid süvistasin põllul mulda ja kuhilad kohe seisva vee vältimiseks pottide peale. Kõik ülejäänu sõitis kasvuhoonesse. Jäi sinna ka arvestatav kogus aias kohta otsivaid taimehakatisi, kes on kevadel vaja maha istutada. Kasvuhoones mulda süvistasin ainult pojengid, luudpõõsa ja alangi. Kui juhtub tulema kõva pakane, siis lähevad mitmekordsed loorid pottidele peale. Viimane sügisene taimesaak oli Hellelt kingitusena saadud hookeri kuutõverohi, mis jäi ka potti kevadet ootama.
Seemneid olen varunud suuremas koguses. Ma ei olegi varem nii usinalt neid korjanud. Kollase lina seeme vajab veel korjamist. Külvanud olen parajalt ja eks varsti tuleb seda tööd jätkata.
Jorjenid, kannad ja kaeralilled sõitsid keldrisse. Jänesekapsad, saurusevõhad, kallad üles tuppa, jahedasse trepi alla. 
Jõuludeni ei ole enam kahte kuud. Olen ennegi jõulupühade aegu rohinud. Vaatab mis sel aastal saab :)
Mõned pildid ka lõppu. Need ei ole valged ega lumised nagu tänane ilm. Pildid on tehtud täna nädal tagasi. Loodus muutub imekiirelt. Kollast oli veel hiljuti nii-nii kuhjaga. Täna domineerivad valge ja hall.












Esmaspäev, 2. oktoober 2017

Madala huumustasemega kivine istutusala

Pikka juttu ei tule. Tuleb jutt millalgi pimedamal ajal. Täna teen lühidalt. FB-s oli siin vaidlus, mis on kivila? Mis vahet seal on, ma aru ei saa? Kiviktaimla, kivila, alpiaed, alpinaarium, rohkete kivide ja madala huumusega kõrgpeenar. Kõik sobib, vist. No sellised kunstlikud minikaljud on omaette teema ja see klassifitseerub mitte loodusliku, vaid kunstlikult pingutatud jäljendusele. See on hoopis teine teema.
Tagasi vana kiviktaimla juurde. Mul on aias maeiteamitu istutusala ja nende korrashoidmine ei ole reeglina väga aeganõudev töö. Erand on siis, kui vaja on seemikuid säilitada jne, st et pead hoolikas olema. Ei ole vaja fokiniga kõik jumalatelilled suures fokini promomises üles künda. Aga no see kiviktaimla - agarate ja ogarate lollusel ei ole piire. Ma tuhveldasin sõna otseses mõttes seal septembris kaks pikka päeva ja sai enam-vähem. Ise käin ja ise vaatan ja kiidan ennast. Kui saabub mõni Aaluja, kiidab ja vaatab ka. Üldjuhul selline on ja ei ole koht. Pilte saab kribulatest, kui omad kallist tehnikat, imelisi. Kõik laigivad. Ja siis kui selle shopitud taime ostavad, ei olegi nad nii õnnelikud. Vähemalt suurem osa neist.
Igatahes kui ma selle madala huumusega kive täis kõrgpeenra korda sain peale kahte päeva, oli minu süda rahul. See vist ongi kõige tähtsam.









Tegelikult võib seda kutsuda ka kukeharjade, merikannide ja kivirike metsaks, ma arvan küll nii.