Seda küll kalendri järgi. Fakt on see, et meie kured kõik läinud, lahkusid kesk suurt suve. Mõnel aastal on ikka septembri alguseni välja venitanud, aga sel aastal lasid varem jalga. Saaks neile kahele kuidagi saatja külge panna, oleks vahva nende teed jälgida. Kuidas krt see teine kurg oskab kevadel hiljem sinna Risttee talu elektriposti otsa oma kaasale järgi tulla? Äkki on kaasa reisil hukka saanud või konkurendid pesa hõivanud, kuhu ta siis minna oskaks, pole ju telefone ega midagi. Ja enne äralendu toimus hull paaritumine, mis mõte neil sellel oli või lihtsalt meeldis? Hakka või linnu-uurijaks. A mida sa uurid, ega nad ju ütle, et neile see sex nii meeldib. Sel talvel on igatahes plaanis paar linnuraamatut läbi lugeda.
Aed on praegu ilus, tõesti ilus. August nagu ongi see kuu, kui kõik on nii võimas ja suur ja ootab seda esimest külma, mis ridu nõrgendab ja harvendab. Aga selle ilu nimel tasub vaeva näha ja mütata, sest neid hetki seal aias taimede keskel ei saa meilt keegi võtta. Samas täna kirusin neid kitsesid mis jäle. Muidu vaatad ikka, et armsad ja ilusad ja toredad ja söövad põllul heina või vilja. Aga kui avastad, et... Panin aia taha mõned Salix x sepulclaris-ed nii igaks juhuks, sest aiapuu hakkab juba 50ruutmeetrit vallutama. Ilus puu, loobuda ei taha ja et kui aia taga sirguvad, siis aia omast loobun. Täna siis avastasin, et ühel puukesel, mis just hoo sisse saanud, sokk oma sarvedega nii palju koort maha hõõrunud, et tõenäoliselt pean ta välja juurima. Vot toredad kitsed. Ja eile olid mu pisikesel müügiplatsil kukekannuseid krõmpsutanud ja potte transportinud. Ei saa ja ei jõua ju kõike ka tarastada. Vot see ajab küll tõsiselt vihale. Hakka juba varakult puudele võrke ümber vedama. Muidu olen ikka hilisemal ajal sellega tegelnud.
Jah ja siis selle aasta siberi kontpuude kasv on meil üle ajude. Rühivad vastu sügist aina edasi ja edasi. Täna võtsin vastu otsuse, et aia taga suures istutusalas oleva `Spaethii` juurin välja. Mõõdud on juba nii suured, et see tõmbab iseenesest terve istutusala fookuse endasse ja kõik ülejäänu jääb tahaplaanile. Võiks ju pügada, arvab keegi, aga kontpuude pügatud mustad võrsetipud talvisel ajal mulle ei meeldi, lihtsalt mulle ei meeldi ja siis ma ei saa ka pügada. Aia taha ühe heki sest kontpuust tegin, mida hoian madalana ja sellest piisab. Ühe noore põõsa panen ka parki. Ja kollane lehtpõõsas püsikute taustal pole kah suurem asi, nii raske on sinna midagi sobitada (vähemalt minul). Homme teen ka pildi ja postitan. Samuti `Elegantissima`, neid mul rohkem, arvan et kõrgus neil juba üle 4 meetri, rühivad ei tea kuhu. See aasta paistab üldse puittaimedele meeldivat, kõigil on jõudu ja rammu sirguda. Eks üksikuid kidujaid on ikka, aga elame üle ja otsime uue paiga. FB-s oli mustast leedrist teema üleval, minul see aasta kõik usinalt õitsesid, aga marju ma ei näinud. Kas neid ei olnud või sõid linnud? Pigem arvan esimest varianti.
Hallitus, hahkhallitus selle suve tagajärg ja kõikjal. Avastasin ka noortel monardadel. Tegin täna siis parajalt libeda fairy lahuse, nii et käsi ikka libe jäi ja pesin lehed ära ja juhtus ime...hallitus kadus. Mul oli päris mitu taime ja natuke aega läks, aga ilus tulemus sai. Kastmine alati ei anna sellist tulemust, aga natuke käega abi ja tõesti - ma pesin hallituse ära.
Eilsed külalised tõid mulle väga väga ilusa punase kõrge leeklille, sorti ei teadnud, väga vana sort pidi olema ja on küll vägagi ilus. Aga ootab kohta, tõenäoliselt juuritava kontpuu kohale.
Lõpuks ka ilmast, kõik kiruvad, et suve pole olnud. Ma ütlen, et suvi tuleb osata üles leida. Nende pilvede vahel on olnud ju piisavalt päikest ja kuna mina erilist kuumust ei armasta, sest see käib mul tervisele, siis mina ei nurise. On olnud ilusamaid aegu, aga polnud sel suvel ka viga midagi. Kui ise oskasid nautida.