Lehevaatamisi kokku

teisipäev, 28. august 2012

Suve lõpuni 25 päeva

Seda küll kalendri järgi. Fakt on see, et meie kured kõik läinud, lahkusid kesk suurt suve. Mõnel aastal on ikka septembri alguseni välja venitanud, aga sel aastal lasid varem jalga. Saaks neile kahele kuidagi saatja külge panna, oleks vahva nende teed jälgida. Kuidas krt see teine kurg oskab kevadel hiljem sinna Risttee talu elektriposti otsa oma kaasale järgi tulla? Äkki on kaasa reisil hukka saanud või konkurendid pesa hõivanud, kuhu ta siis minna oskaks, pole ju telefone ega midagi. Ja enne äralendu toimus hull paaritumine, mis mõte neil sellel oli või lihtsalt meeldis? Hakka või linnu-uurijaks. A mida sa uurid, ega nad ju ütle, et neile see sex nii meeldib.  Sel talvel on igatahes plaanis paar linnuraamatut läbi lugeda.
Aed on praegu ilus, tõesti ilus. August nagu ongi see kuu, kui kõik on nii võimas ja suur ja ootab seda esimest külma, mis ridu nõrgendab ja harvendab. Aga selle ilu nimel tasub vaeva näha ja mütata, sest neid hetki seal aias taimede keskel ei saa meilt keegi võtta. Samas täna kirusin neid kitsesid mis jäle. Muidu vaatad ikka, et armsad ja ilusad ja toredad ja söövad põllul heina või vilja. Aga kui avastad, et... Panin aia taha mõned Salix x sepulclaris-ed nii igaks juhuks, sest aiapuu hakkab juba 50ruutmeetrit vallutama. Ilus puu, loobuda ei taha ja et kui aia taga sirguvad, siis aia omast loobun. Täna siis avastasin, et ühel puukesel, mis just hoo sisse saanud, sokk oma sarvedega nii palju koort maha hõõrunud, et tõenäoliselt pean ta välja juurima. Vot toredad kitsed. Ja eile olid mu pisikesel müügiplatsil kukekannuseid krõmpsutanud ja potte transportinud. Ei saa ja ei jõua ju kõike ka tarastada. Vot see ajab küll tõsiselt vihale. Hakka juba varakult puudele võrke ümber vedama. Muidu olen ikka hilisemal ajal sellega tegelnud.
Jah ja siis selle aasta siberi kontpuude kasv on meil üle ajude.  Rühivad vastu sügist aina edasi ja edasi. Täna võtsin vastu otsuse, et aia taga suures istutusalas oleva `Spaethii` juurin välja. Mõõdud on juba nii suured, et see tõmbab iseenesest terve istutusala fookuse endasse ja kõik ülejäänu jääb tahaplaanile. Võiks ju pügada, arvab keegi, aga kontpuude pügatud mustad võrsetipud talvisel ajal mulle ei meeldi, lihtsalt mulle ei meeldi ja siis ma ei saa ka pügada. Aia taha ühe heki sest kontpuust tegin, mida hoian madalana ja sellest piisab. Ühe noore põõsa panen ka parki. Ja kollane lehtpõõsas püsikute taustal pole kah suurem asi, nii raske on sinna midagi sobitada (vähemalt minul). Homme teen ka pildi ja postitan. Samuti `Elegantissima`, neid mul rohkem, arvan et kõrgus neil juba üle 4 meetri, rühivad ei tea kuhu. See aasta paistab üldse puittaimedele meeldivat, kõigil on jõudu ja rammu sirguda. Eks üksikuid kidujaid on ikka, aga elame üle ja otsime uue paiga. FB-s oli mustast leedrist teema üleval, minul see aasta kõik usinalt õitsesid, aga marju ma ei näinud. Kas neid ei olnud või sõid linnud? Pigem arvan esimest varianti.
Hallitus, hahkhallitus selle suve tagajärg ja kõikjal. Avastasin ka noortel monardadel. Tegin täna siis parajalt libeda fairy lahuse, nii et käsi ikka libe jäi ja pesin lehed ära ja juhtus ime...hallitus kadus. Mul oli päris mitu taime ja natuke aega läks, aga ilus tulemus sai. Kastmine alati ei anna sellist tulemust, aga natuke käega abi ja tõesti - ma pesin hallituse ära.
Eilsed külalised tõid mulle väga väga ilusa punase kõrge leeklille, sorti ei teadnud, väga vana sort pidi olema ja on küll vägagi ilus. Aga ootab kohta, tõenäoliselt juuritava kontpuu kohale.
Lõpuks ka ilmast, kõik kiruvad, et suve pole olnud. Ma ütlen, et suvi tuleb osata üles leida. Nende pilvede vahel on olnud ju piisavalt päikest ja kuna mina erilist kuumust ei armasta, sest see käib mul tervisele, siis mina ei nurise. On olnud ilusamaid aegu, aga polnud sel suvel ka viga midagi. Kui ise oskasid nautida.

reede, 17. august 2012

Kuu ja 4 päeva viimasest postitusest

Kui ma blogi kirjutama hakkasin, siis olin absoluutselt kindel, et teen märkmeid järjepidevalt ja korrektselt. Endal ka hiljem hea vaadata, mis ajal miski on tehtud. Aga nüüd tundun endale täieliku saamatusehunnikuna, miskit siia kirja ei jõua  ja kasutegur ikka 0. Mine või ajaplaneerimist õppima. Viimane puhkepäev oligi siis, kui eelmine postitus sai tehtud. Tõesti, kõik päevad hommikul kell 10 maale ja õhtul pool üheksa tagasi. Sekka ka müügipäevad. Viljandi folgil 4 päeva, Karksi lennupäev, Abja motokross jne. Eks teenida ka ju vaja. Samas olen ka üliõnnelik ja uhke  tänaseks teostatu üle. Ja mille üle siis õnnelik ollakse? Esimesena muidugi see, et suutsin kaalu langetada 17 kilo ja olen suutnud terve aasta seda ka hoida. Kaal on sama, aga keskele küll mingi suurem ujumisrõngas oleks nagu tekkinud, aga see on mõne nädala treeningu töö, et kaotada see rõngas. Seega sellega võib rahul olla ja tuleb end natuke sihtotstarbeliselt liigutada. Teise asjana siis minu elu suure unistuse algus. Sellest natuke pikemalt - juba siis, kui ma 2007 Luuale õppima läksin, oli mul unistus rajada oma puukool või miskit sellist. Ja kõik need aastad on mõtted liikunud ka selles suunas ja nüüd olen FIE ning avasin ka kodus pisikese müügiplatsi. Ei ole ma kirjutanud projekte ega omanud ka algkapitali, et miskit suuremat osta või varuda. Kõik on tõesti suure töö ja armastusega tehtud. Kuna olen 13 aasta jooksul suutnud aeda elama mahutada küllalt suure kollektsiooni, siis algmaterjali miskit on. Üritan katsetada ka igasugu uute taimedega, aga kuna talu asub siiski sisemaal ja kliima on meil nagu on, siis peavad taimed kliimasse sobima. Üritan võimalikult palju teha seemnekülve ja vaadata, mis tuleb. 

 

Täna just mõtlesin, et aias mul nii palju erinevaid kobarpäid, et korjan seemneid ja teen külvid, võib ju saada uusi põnevaid hübriide. Sama suure tähtputkega. Hetkel aias kolm sorti, seega võib ka sellest seemnekülvist miskit põnevat sirguda. Eks aeg annab arutust. Kuigi selle loba peale meenus üks hiljuti loetud anekdoot: Mees müüb turul 1-eoroseid 90senti tükk. Järjekord meeletu. Üks ostja küsib, et mis mõte sel äril on, kas kasumit ka toodab? Mees vastab, et sitta sest kasumist, aga käive on küll tohutu. Vot nii võib ju ka minna. Aga olen optimist ja ma tõesti naudin igasugu aiatöid ja tihti ei saa ma sellest ütlusest aru, et aed võib muutuda koormavaks. Eks mõõdud valime ise ja hooldusnipid ka ise. Mulle meeldib hommikust õhtuni seal mütata ja kui ühel hetkel enam ei meeldi, siis tuleb lihtsalt kriips peale tõmmata. Aiatöö peab olema ikka nauditav, mitte vastu tahtmist teostatav. Kuigi teatud päevadel ei taha teatud töid miskipärast küll teha. Näiteks paar päeva tagasi ma mitte ei viitsinud väikese niidukiga põõsaste vahet niita, kuigi mõte oli. Aga kui ei taha, siis ei tee ja teed järgmisel päeval kui tuju on ja mitte miskit ei juhtu, sest aed on siiski iga aiaomaniku eluruum ja ta toimetab seal täpselt nii nagu talle meeldib. Sama on ju kujundusega - ühele meeldib ema, teisele tütar. Aias ja selle kujunduses täpselt sama rida. Ei ole olemas õiget ega valet, sest aed on omaniku nägu ja see peab meeldima eelõige selle elanikule.

No nii, nüüd siis aeg sealmaal, et 3 paari sookurgesid, kes meil pesitsesid, on juba paar päeva kadunud asjade nimekirjas. Muidu askeldasid ikka põllul või heinamaal, aga nüüdseks vaikus. Kolm valgetoonekure poega on ka iseseisvasse ellu astunud,  vanad veel külastavad aeg-ajalt oma pesa. Täna tegingi suurema linnuloenduse - 52 valge-toonekurge olid põllul adra järel. Seega oder on koristatud, läga maasse transporditud ja sügiskünd tehtud. Võib külv alata.

Enamik kurdab kehva suve üle, mida polevat vist olnudki. Samas aiainimesena ei kurda, niiskust on jah liigselt, aga muidu üdini tubaseid päevi pole ju olnud. On olnud küll külma ja tuult, aga väga jubedat aiatöö ilma vist polegi olnud. Miskit on saanud kogu aeg teha. 

Niiskus soodustab muidugi hahkhallituse teket ja seda isegi seal, kus muidu teda ei ole. Aga õnnestunud on mul flokside valik, neid on vähe ja kõik terved. Sp olen ma neid natuke kartnud, et vihkan neid halle koledaid lehtesid, aga mul õnneks rohelised (siiani).

Ja varsti algab jälle kooliaasta, eile sai käidud uue Viljandi Gümnaasiumi lastevanemate koosolekul, tuleb tõenäoliselt raske aasta. A kes ütles, et elu peab kerge olema. Aiast sai küll vähe, aga eks kunagi jälle.