Uusi pastlaid ja vaffaid vastlaid kõigile rohenäppudele!

Täna näitab siis küünlakuu oma tõelist tuisu ja tuule palet. Terve päeva on seda valget vahtu taevast alla sadanud ja katustelt alla keerutanud. Kui hommikul püsis termomeetri näit veel miinuspoolel, siis nüüdseks on sula mis sula. Ja kojamehed saavad enne kevadet veel tööd ja vatti ja suurt palka teenida. Pidevalt näen kedagi kuskil labidaga möllamas. Aga lastel on pidu, mäed paistavad täna kelgutajaid täis olevat ja liud on pikad. Samas kohupiimaga jällegi meil poodides kitsas. Eks ta ikka nii on, et seda mida tahad, seda parajasti poes ei ole. Olgu siis jaanipäeval salatimaterjal või vastlapäeval vahukoor ja kohupiim. A mis siis, igasugu asendusmaterjale on ju ikka. Kui ei saa ise kuklit teha, siis ostame valmis kukleid, mis samuti vägagi head. Isegi sõin ühe ära.

Ei ole ka maale terve nädala saanud, lumevaalud pidid kurgu alla välja olema. Homme lähen vaatama. Tahtsin mõned pistoksad veel lõigata, aga aeda pääsemisega pidi raskusi olema. Samas eelmisel aastal käisin ka suuskadega aias, sest muidu ei olnud lihtsalt võimalik. Panen siia mõned eelmise nädala pildid, mil lund oli veel mõistlikkuse piirides.

Ei olegi see talv ainult must ja valge, sekka kollast, punast ja muidugi rohelist.

Mõnel elupuul on võra igaks sajaks juhuks mul kinni seotud, et lumi laiali ei vajutaks ja püsivad kenasti koos. Eemal ginnala, kel kõik viljad uhkelt alles küljes. Korjasin isegi seemneid kevadiseks külviks.

Kitsed armastavad meil maasikaid ja kuidas veel. Kevadeks on kõik pealsed nahka pistetud. Samas puid-põõsaid ei ole nad sel aastal eriti söönud. Välja arvatud paar pärna, mis on kitsamaks pügatud.

Sahhalini konnatatar on ilus nii suvel kui talvel.

Ja siin mu esimesed külvid. Kindlasti paljud arvavad, et vara, aga ma jälgisin oma varasemaid külve ja selle järgi vaadates ei ole. Eks näha ole.

Kevad läheneb

Mõistus ütleb küll, et alles ju veebruar ning küünlakuu on ikka külm ja tuisune, aga hing ihkab kevadet. Ja kui hing ihkab, siis ta ka läheneb. Täna hommikul näitas meil küll veel 21 külmakraadi, aga päev oli fantastiline, -11. Mõnusalt soe päike, õhus on värsked kevadised lõhnad, varesed juba kaklevad ja tihased laulavad kevadet. Isegi räästa võttis tilkuma, päike on juba nii soe.

Suurema osa päevast veetsin küll toas, aga mõned kiired õueringid sai ikka ka tehtud. Juba eile vedasin 10-liitrise toalille mulla poest koju ja täna asusin siis taimi ümber istutama. Mis siin ikka pikalt oodata, varsti kasvuaeg käes. Ühest kotist piisas 14 lillele. Hea küll, kõiki päris ümber ei istutanud, mõnele suuremale lisasin vaid värsket mulda. Igatahes need 14 said uue mulla ja puhtaks ka pestud. Siis läksin poodi uue mullakoti järele, sest 17 lille jäi veel. Tõenäoliselt sest ühest kotist ka ei jagu, sest plaanis on yukka ikka maha saagida. Aga kuna tal tüvi ise juba kaks meetrit, siis sest tüvest peaks mitu uut taime saama, kes kõik vajavad mulda. Õhtul ei viitsinud enam jändama hakata, lükkasin selle töö paar päeva edasi. Siin mõned värskendatud tegelased.

Selline oli siis tänane kevadelõhnaline päev. Kui homme on sama ilus, siis kavatsen ühe talvise matka ette võtta. Lihtsalt niisama loodusesse.

-24

Koos tuulekülmaga EMHI andmetel meie kandis -29. Seega lastel külmapüha, kui vanemad seda lubavad. Minu õnn, sest siis jääb Steven koolis vähem õppimises maha oma pika puudumisega. On ta ju koolist puudunud juba 12 päeva ja täna jääb ka minek ära. Palavik on taandunud, aga see kole köha ei kao. Helistan täna perearstile ja konsulteerin, kas esmaspäevast ikka võib kooli minna või peab enne veel arsti juurde minema.

See külm paneb ka juba muretsema. Minu viga ongi see, et muretsen liialt ette, mida ei TOHI tegelikult teha, aga.... Kõikjal muretsetakse koduloomade pärast (loomulikult peabki), siis ma mõtlen taimedele, metsloomadele ja lindudele. Kes kuidas üle elab. Selge see, et nii see selekteerimine elus käib, et nõrgemad lähevad välja. Hea küll, püsikud on lumekatte all ja põõsad ka reeglina taastuvad, aga puud. Mul ei ole küll palju selliseid õrnakesi, aga see pikk külm võib päris paljudele saatuslikuks saada. Nii 3-meetrine amuuri korgipuu, meetrine ebatsuuga (tuule eest peaks küll kaitsma maasse sorgatud suured kuuseoksad), mõned elupuu sordid, terveservaline paju (küll põõsana), veigelad (ka põõsad), leedrid, aktiniidia ja nii ma siin mõtlen. Kuivmüüril talvituv väike kikkapuu ja leviisia. Ei ole mõtet sel ette muretsemisel, eks kevad loob korra majja. 

Kraadiklaas näitas 23külmakraadi

Pakane paugub endiselt. Hea et ikka natuke lund maas on, ei ole päris palja maaga seda külma. Kuskilt jäi silma, et külmakraadid võivad langeda isegi alla 40. Kas nüüd nii hulluks läheb, aga mine sa tea. Lindude ja metsloomade elu ei ole just kiita sellise külmaga. Ja seda lähemale kõik metsaelanikud inimestele oma toidujahil kolivad. Nüüd askeldavat meil maja lähedal üks rebane. Muud ohtu ta peale selle jubeda kärntõve levitamise ju endast ei kujuta. Aga mõeldes sellele, kui kergelt see koerale nakkav on, siis oleks parem, kui ta meist kaugemale hoiaks.

Siin siis kitsed toidujahil.

Tegelikult teen tänast postitust hoopis seepärast, et üks mõte ei anna ajule puhkust. Ja mõte järgmine - teatavasti vajab suur osa seemneid enne idanemist stratifitseerimist. Kui ma ise seemneid olen korjanud, siis olen nad talveks pannud sahvrisse, mis on külm. Ja väga harv on olnud juhus, kui enda korjatud seeme ei ole idanenud. Aga ostes seemneid, siis kas võib olla kindel, et nad on külmaperioodi läbinud ja sobilikud kohe külvamiseks. Vaatasin just oma vanu märkmeid ja ostetud seemnetest ei tärganud mul viimati lursslill ja kukekannused. Ka lehisekülv ei andnud tulemust. Olen olnud ka liiga agar külvi minema viskaja. Kuna seemned võivad olla idanemisvõimelised aastaid, siis oleks olnud ehk arukas need külvitopsid maasse kaevata ja oodata, eriti puude puhul. Kui nüüd kevadel miski ei tärka, siis ma ei kiirusta topside tühjendamisega. Aga küsimus jääb, kas poes pakutavad seemned on siis külmaperioodi läbinud või mitte?

Veel üks huvitav fakt, mida eile lugesin, on järgmine - külve kasta destilleeritud veega. Kas keegi on katsetanud? Nimelt pidid siis seemned kiiremini vett omastama, kui vees ei ole igasugu aineid. Ja just sp tehakse külvid toitainevaesesse turbasse, sest toitainerikkas mullas on idanemine raskendatud. Väga huvitavad faktid, kõik pärit Terase raamatust.