Lehevaatamisi kokku

Teisipäev, 29. november 2011

Novembri lõpp

Eilne hommik oli fantastiliselt ilus. Hommikul oli küll nõrk miinus, kuigi mu kraadiklaas näitas 0, olid autode aknad hommikul jääs. Torm oli selleks korraks lõppenud ja päikesetõus oli ilus. Käisin hommikul linnas, poisile pandi ülemisse ritta breketid, olin julgustuseks kaasas. Lõualuid laiendavad traadid jäeti kurgulakke ja lisati breketid. Tõenäoliselt tal hambad siiski suhu ära ei mahu, vaatamata sellele, et üks hammas on juba välja tõmmatud ja ülemised lõualuud on laiendatud, tuleb veel üks hammas eemaldada. Aga sellega on veel natuke aega. Kui ülemise reaga selgus majas, tuleb kõike alustada alumise hambareaga. On aeg maailmas. Ja kusjuures see pidigi tänaste laste probleem olema (arsti väitel), et lõualuud on väikesed ja hambad ei mahu suhu.
Ja siis otsustasin ilusa ilma puhul ikkagi aiatöid teha. Tuul oli kaskede otsast hullult peenikesi oksi maha tuulutanud ja siis asusin mururehaga neid riisuma - novembri lõpp ja riisume muru:) Kaks suurt kärutäit viisin kraavi. Meil aia taga nõuka-aegsed kuivenduskraavid. Maa on meil alati suht kuiv olnud, ei tea, mida seal omal ajal kuivendati. Ja oleme pidevalt seal kraavis ühte osa kõduneva materjaliga täitnud. Sel sügisel sai kraavist väga hea kõdumuld välja kaevatud ja sihtotstarbeliselt kasutatud. Nüüd jälle hea sinna manti vedada. Tuul oli ka okaspuudele varjutamiseks pandud kuuseoksad nihutanud siia-sinna ja needki said õigesse paika toimetatud. Ilm oli ilus lõunani, kui läänetaevasse tekkisid jälle vihmapilved ja varsti oli sadu kohal. Tahtsin veel mutihunnikud laiali tõmmata, aga kõik olid nii märjad ja see töö jäigi tegemata. Pistoksi tahtsin ka veel lõigata, aga sedagi pean mõnel teisel päeval tegema, sest selle uduvihmaga enam ei kutsunud õue toimetama.
Ühe suure puuduse leidsin ka aiast - hetkel on värve liiga vähe. Punaste võrsetega kontpuid on küll, aga kollaste võrsetega on ainult mõned pajud. Oleks vaja rohkem kollasevõrselisi põõsalisi hankida, mis saaksid sügisel kohustuse domineerida. Ja värvilisemaid okaspuid oleks vaja. Liiga monotoonne on minu jaoks nüüdne aeg.
Üritan siia lisada viite Viljandi maakonna puukoolist, kus ma isegi veel käinud ei ole, aga Räpina targad soovitavad. Rohkem infi leiab  siit
Ka facebooki leht on neil päris korralik.
Lisan pildi 11.novembrist. Siis oli siit vaadates veel värvi, aga nüüd on minu jaoks lahja.
Tundub juba, et mulle meeldib eklektilisus, kus kõike on palju ja on paras rosolje. Nii see just ei ole, aga värvi on ju ellu vaja, et tuju hea oleks. 

Ja meeldiv ronija on küll Browni kuslapuu `Dropmore Scarlet`. Eelmisel talvel küll kannatas maapealne osa, kuid nüüd ta õitseb ja õitseb ja ei loe talle, et jõulud on varsti kohal. Vahva taim ses mõttes. Kuigi ega tema sordiehtsuses vist väga kindel ikka olla ei saa. Lugesin hiljuti, et Eestis kasvatatud taimed on hoopis igihalja kuslapuu ja mingi tundmatu kuslapuuliigi hübriidid. Vahet ses mõttes pole, et ronib ja õitseb ja silmale ilus vaadata.

4 kommentaari:

  1. Küll Sina oled alles nobe :) Tubli tegija ja muudkui aga uurid seda paljundamise teemat. Ma ikka loodan, et jõuan ka talve jooksul oma plaanid blogimaailmas teoks tehtud.
    Edu ja jaksu!

    VastaKustuta
  2. Mida Sa nende pistokstega edasi teed? Kas torkad lihtsalt kuskil varjulisemas kohas maasse või toimetad midagi keerulisemat? Kas katad neid ka millegagi? Mõtlesin põõsasmaranal ka natuke alumisi oksi ära lõigata ja heal meelel paljundaks neid natuke ka samas. :)

    Mina avastasin just,e t tavaline lõhnav kuslapuu on oma võrsetega juba uut kevadet alustanud. Eks külm võtab nad nüüd ära ilmselt :(.

    VastaKustuta
  3. Pistoksi olen ma eelnevatel aastatel lõiganud talvel, siis sidunud sordikaupa kimpu ja hoidnud kevadeni lumehanges. Kevadel ikka järjest lund peale tassinud ja kui maa sula, siis maha pistnud. Nüüd olen lugenud, et edukas on nende tegemine ka sügisel ja proovin esimest korda. Mina panin nad kõik poolviltu avamaale, mulla surusin tihkelt ümber oksa ja nüüd panin ka mõned kuuseoksad peale. Tegelikult soovitati turbaga multšida. Eks järgmisel aastal paistab, mis sirgub. Põõsasmaranast olen siiani haljaspistikuid teinud, aga võib ka pistoksa proovida, ehk õnnestub.

    VastaKustuta
  4. Tublid Tegijad!
    Jätkugu ikka indu ja aega!
    Väga tore on lugeda, mida kõike tehakse.

    VastaKustuta