Lehevaatamisi kokku

Reede, 30. oktoober 2015

Oktoober siis selleks aastaks lõpusirgel

Imeline sügis kestab endiselt. Mis siis, et värve jääb aina vähemaks ja aiast on järel ainult aktifoto, ilu jagub veel küllaga. Eile avastasin, et isegi kullerkupp õitseb veel, kahjuks pilt tuli väga udune, aga õis on olemas. Mul ei ole aimu ka, mis liigiga tegu, aga õitsenud on ta minu meelest suvi läbi.
Isegi see pisike õis teeb päeva rõõmsaks.
Kased on meil praktiliselt kõik lehed heitnud. Paljude ladvad hoidsid küll pikalt värvi, aga novembri alguse puhul langetasid viimase rüü. Õunapuud aga hoiavad vapralt oma mitte just eriti kauni tonaalsusega lehtedest kinni. Ja kuna neid õunapuid on meil piisavalt hulgi, siis seda lehtede koristamist veel jagub. Meil käib töö siiani rehaga, kuigi vist on aeg muutustega kaasa minna. Siin seda teemat lahates jäi pilk peale sellisel masinal 


Kuigi ega ma neid 3in1 tooteid ei ole eriti usaldanud elus, tundub, et tasub asja uurida. Enne järgmist hooaega mul ostmist nii või teisiti plaanis ei ole.
Tänasega loodan ka püsikute lõikamisega ühele poole jõuda. Umbes tunni jagu lõikamist ja paar tundi prahi äravedu. Eile olid mul juuksed ehitud siilkübarate, vesikanepi ja muude õisikutega. Nagu liikuv prahisaad kollasin mööda aeda. 
Kevadel on mul alati meeletu ajapuudus, tänu sellele saavad istutusalad ka sügisel alasti võetud. Ja lumega talvedel ilma suuskadeta nagunii aeda ei pääse. Ilmad õnneks veel soosivad igasugu õuetöid ja ehk on siis kevadel kergem alustada nö enam-vähem puhta aiaga.
Hommikud on aga külmad. Ja mitte ainult hommikud, isegi päeval ei sula jääkaaned veenõudelt ega porilompidelt. Viimased paar päeva olen jälle kastmisega saanud tegeleda. Räästa alustest vihmaveetünnidest 540liitrit vett kastekannudega mööda aeda laiali tassitud. Said puud, põõsad, püsikud ja sibulikud. Selle kastmise käigus avastasin, et miskipärast kolletuvad mu noorl siberi nulul paljud okkad ja langevad. Sel aastal ostetud Järvseljalt, väga korralik puuke, kastmist saanud korrapäraselt, aga okkad langevad. Olen kastnud teda üle paari nädala ja kaks ämbrit vett korraga. Jääb ainult loota, et toibub, on ainult hetkeline terviserike.
Okkalistest veel nii palju, et seemikud on saanud kergelt külmakahjustusi, tipud pruunid. Aeg näitab, mis neist saab.
Aastaid tagasi kingiti emale pisike elupuu pisikeses lillepotis. Suure tõenäosusega tegu h. elupuuga 'Spiralis'. Muidu kõik vahva, aga tundub, et tema oksi peab elu lõpuni talveks tüve külge siduma. Ma ei ole julgenud katsetusi teha, kuid suure tõenäosusega need pikad oksad märja lume all lihtsalt murduksid.
Ees 'Luua Pärl'i seemik, teisena h.elupuu 'Spralis' ja taga kanada kuusk 'Conica', mis ostetud aastal 1999. Vastupidiselt Thela 'Conica'le meie kuusk kasvukiirusega ei hiilga.


Mikrobioota annab külmade saabumisest teada värvi muutmisega

Tuhkpuuheki sügisball

Aktifotod istutusalast


Vesiroosid on veel padadest vaja välja võtta ja keldrisse kanalisse talvituma vedada. See töö tuleb ka lähiajal ära teha, kuigi parajalt tüütu tegevus.
Okkalised ka vaja vanast rämpsust puhastada. 'Smaragd'-ide sisse eile juba piilusin, päris palju seal seda pruuni mudru sees.
Kogutud seemned ka said kõik sorteeritud - kevadised ja sügisesed külvid eraldi karpides ja külvisildid kirjutatud. Ostnud ei ole sel aastal mitte ainsat seemnepakki. Külvan ka minimaalselt. Igasugu liike ja sorte on juba piisavalt, mida annab eduliselt jagada. Kuigi näiteks virgiinia männasmailane ei anna rahu. Põõsas jagamiseks juba piisavalt suur, haljaspistikud ka õnnestusid, aga seemnekülv siiani olnud edutu. Eile siis võtsin järjekordselt seemet ja lähen uuele ringile. Kui ka seekord ebaõnnestun, siis löön käega.


Kell on hommikul 7.15 ja tegin õues väikese ringi. -3, aga siiski karge.







Nüüd jääb oodata veel sooja novembri algust. Lubas päeval isegi +12. Mul nimelt veel natuke vaja rohida, mõni istutusala sügisest korda maa külmumise tõttu rohimata jäänud. Vaarikad veel vaja maha lõigata ja nö ogoroodinalt mõned juurumbrohud eemaldada. Kartulimaa sai igatahes küntud. Ja prahti on vaja põletada ja külvata ja...miljon tööd, nagu kõigil aiaomanikel.
Tegusat novembrit kõigile!




Kolmapäev, 21. oktoober 2015

Kuivus võtab maad

Viimasest blogimisest juba 20 pöeva möödas, sügis kaob nii kiirelt käest. Teiste blogide lugemiseks ootan ka pimedamat aega, lihtsalt ei jää aega isegi selliseks väikeseks lõbuks.
Aiatöödega olen ka teatud põhjustel väga vähe jõudnud tegeleda. Möödub 4-5 päeva, kui avastan, et taha aeda ei ole järjekordselt jõudnud.
Eelmises blogis mainisin Kiviõli - fantastiline loodus, muud ei oska öelda. Nimelt on seal seikluspargi servale rajatud motokrossi rada ja krossil ma ka käisin. http://www.tuhamagi.ee/  Aga kõik see ümbrus, haljastatud tuhamäed, milliste vormidega männid, millised sügisvärvid. Seda lihtsalt peab ise nägema, pilte ma kahjuks ka ei teinud. Mind üllatas just see, et seal tuhamägedel kõik nii jõuliselt kasvab. Taivi väitel pidi üks mägi isegi rododega haljastatud olema. Kus siin siis see hapu pinnase konks on, ei oska ma mõelda ega öelda. Igatahes kel sinnakanti asja, tasub Eestimaad nautida.
Sama reisiga sai käidud ka Kundas Taivi aias - täielik botaanikaaed. Nägin väga palju ja põnevaid taimi, milledest isegi kuulnud ei olnud. Ja loomulikult ei naasnud ma sealt tühjade pihkudega, parandamatu haigus. Ja ausalt, oma 30 potti jäid mul sügisel istutamata, lihtsalt aja- ja õige kasvukoha puudumise tõttu. Tassisin kõik nad kasvuhoonesse. Pärast üle-eelmist märga talve, kus paljud taimed õues pottides lihtsalt ära mädanesid, ei riski mina neid enam õue jätta. Põõsad jäid küll välja, aga nii müügipotid kui enda tavaar sai kasvuhoonesse. Ja uskumatu, et kasvuhoone püsib nii soe. Soorohi on teatavasti eriti tundlik miinuskraadidele. Peenras tegi esimene külm talle ära, aga sügisel potistatud soorohi kasvuhoones siiani värviline ja kabe.
Mõned tärganud seemikud ka kenasti talve ootamas - drüüas, pärsia karukell (keegi hamsterdas sügisel lehti süüa, aga nüüd juba taastuvad), alpi kurekell ja jeffrei jumalatelill - tema seemikud lähevad juba teisele talvele vastu.


Põllule külvasin erinevate th. kukerpuude seemneid ja parukapuud. Eks näis, mis sealt tuleb. Amorfat ka plaanis veel külvata, kui seemned ikka alles otsas on. Külvan sp, et mul ei õnnestu eriti tema haljaspistikud, aga põõsa alt juhuslikult leitud seemikud olid väga kiire kasvuga. 
Eelmisel sügisel külvatud allium 'Hair' kandis ema tunnused kenasti edasi, need umbes sada sibulikku kaevasin ka üles. Suured sibulad panin istutusaladesse, mõned katsetuseks pottidesse ja pisemad uuesti põldu veel aastaks kosuma.
Olude sunnil õppisin ka trimmerdamist, esimese korra kohta tugev 3. Aga eks ma õpin.
Külma on meile jagunud kõvasti. Sel sügisel panin eriti tähele, kui erinevad on puittaimede lehed vastupidavuses külmale. Eriti hellad on pähklipuud ja amuuri korgipuu - neil külm lihtsalt võtab lehed ära, ei värvi muutust ega miskit - lihtsalt pruunid ühel hommikul ja kogu lugu. Kahju.




Amuuri korgipuu peale külma




Jaapani enelas 'Macrophylla' käitub pärast peenikeste okste eemaldamist vägagi püstiselt. Palju viisakam kui siis, kui teda igal kevadel tagasi sai lõigatud.

Siniseid õisi oktoobri lõpus

Crocus pulchellus 'Zephyr' - olin juba unustanud, aga nüüd nad sellised. Huvitav, kas saan õit ka näha?


Sügisene latika suitsetamine

Muhedike käest saadud aubrieeta hakkab kahestuma. Kollase serva toob sisse, väga põnev igatahes.

Kastmine on nüüd küll töö, mida teinud olen. Ikka meeletult kuiv on kõik. Sel aastal sai ka palju okkalisi istutatud ja muud mudrut, neile olen nüüd küll vett tassinud. Kõige hullem on see, et ka kaev hakkab kuivale jääma. Kui need taevaluugid ei avane, siis ei teagi mis saama hakkab.
Okkalistest veel nii palju, et keegi kurjam on hariliku kuuse 'Aurea' okkaid suures osas nahka pannud. Igasugu hulle leidub küll, ei jõua kõigel kogu aeg silma ka peal hoida.
Kevadisi plaane on ka. Üritan külvata kolme kassisaba sordi seemneid. Aias nad mul piisavalt kaugel üksteisest. Pikeerin seemikud põllule ja vaatan, millised nad tulevad. Helleborus 'Green' seemned ootavad ka külvi, sealt võib ka miskit põnevat ehk saada. Pargis tegin ka inventuuri, kevadel juurimisele ca 10 puud-põõsast. Eks nad algul nii kohatäiteks said pandud, nüüd võiks ruumi teha põnevamatele tegelastele. Ja paljud duubeldajad lähevad ka juurimisele. Samuti algab kevadel võitlus sahhalini konnatatrga. Kuigi ta on nii-nii ilus, aga...


Reede, 2. oktoober 2015

Ülikiirelt saabus oktoober

Septembrikuu möödus nii tegusalt ja kiirelt, et õhtuti lihtsalt kukkusin voodisse. Elus tuleb ette hetki, mis kõike muudab. Ühe inimese ootamatu terviserike pöörab kõik tagurpidi ja sassi ja segamini. Nii juhtus ka meil. Ootamatult, sekundi murdosa vältel muutus elutempo. Kõik sügistööd, mis oli plaanitud teha kolmekesi, jäid minu ja ema teha. Aga rabeleme kuidagi välja. Kuigi peale seda, kui olin üksi keldrisse tassinud täpselt 103 korvitäit kartulit, peedid ja kaalid, pidin küll otsad andma. Käed öösel lihtsalt hullult valutasid. Peale selle veel õunamahla tegemine nii tuttavatele kui vähem tuttavatele. Istutamine, külvamine, niitmine, puuriida sisse tassimine, loomapeedi võtmine, vaarikate korjamine veel oktoobrikuus. Nädala lõpuks vast jõuan järje peale.

Siin on umbes üks viiendik paprikasaagist.

Kahest taimest saime 14 korralikku kõrvitsat.

Punased peedid on peaaegu sama suured kui kaalikad, mis sellistega teha? Arvatavasti õuna- ja peedimahla segu.

Kaalikad jäid normaalmõõtudega. Porganditest pilti ei teinud, aga need ka nii suured ja palju, et jagub tervele vallale.

Mis siis septembris toimus? Kõige tähtsam üritus oli muidugi PÜHA JUURIKAS, mida kõik aalujad on juba jõudnud kajastada. Kui ma veel nädal enne üritust ei olnud oma minekus kindel, siis jumala õnn, et on olemas kõikvõimas fb, mis mind sundis otsust muutma. Tore päev oli omade seltsis. See vist ongi saanud selle päeva mõnusaimaks ja kandvaks osaks - kõigi Aalujatega kokku saada, vestelda ja lihtsalt nautida meile antud hetke.
Kasutan siin sõprade tehtud pilti näitamaks, kui vähe on õnneks vaja. Lihtsalt vesikanepit ja ogaputke. Piirdusingi kõigest nelja taime ostmisega, lisaks mõned vahetused.

Sirvin hetkel septembris tehtud pilte, saab natukegi aimu tehtust ja nähtust. Kuigi aega ei ole olnud isegi pildistada.
Üks tülikas tegelane hakkas silma vana ja suure ebajasmiini all. Selleks on sedum hispanicum. No see läheb küll igast rakust kasvama ja täitsa suva, kus kanda kinnitab. Nüüd on ta sisse seadnud end muru sisse. Teadlikult viskasin ta aiast välja umbes 10aastat tagasi, aga muudkui levib.

Värve jagub ka suve lõppu ja sügise algusesse. Igav ei hakka iial.


Heki äärest sai välja juuritud neli marjapõõsast, saab tulevikus hea kasvukoha värvilistele kõrgematele okkalistele, mis rohelisele taustale joonistaksid mustri.



Kiviktaimlas padjandeid piirates leidsin toreda üllatuse. Cotoneaster horizontalis, mille olin sunnitud millalgi haiguse tõttu välja juurima, on olnud virk ja hoolitsenud järelkasvu eest. Umbes sada pisikest titte vaatas mulle ühe suure padjandi alt vastu. Vahva. Loodan, et ikka talvituvad kenasti ja kevadel juba julgen neid liigutada. Kuigi tuhkpuudele on vist vaja PMA taimepassi, peab uurima.



















Leidsin krüsanteemi põõsast sellise kollase lehega põõsa. Tundub kangesti musta leedri moodi olevat, kindel just ei saa ka olla. Kevadel uurima, kes ta täpselt on. Kuna mul musta leedri sorte erinevaid aias, siis lindude kaasabil võis ju tõepoolest selline isend tekkida, kahtlustan vähemalt.


Septembrisse mahtus veel Palamuse laat. Ilma ostudeta laadalt ka kentsakas lahkuda ja mida muud sa hing ikka ihaldad, kui mõnda uut taime. Ostsin siis viie liilia sibulaid, ühe põneva corydalis-e ja ammu ihaldatud amuuri toomingas leidis ka tee koju.

Puud jõudsin ka septembris ära võrgutada. Ostsin 25meetrise rulli aiavõrku, hekseldasin juppideks ja jagus 11-le puule. Loodan et see mure lahendatud. Samas sain eile e-maili, milles pakuti mingit imelist kontsentraati, mis hoidvat aiast eemal kõik metsloomad ja mutid ja rotid. Aga mis saab siis meie kassist ja koerast, kihutab need ka kodust äkki minema? Ei usu ma neisse imedesse, tara on ikka tara.

Musta lumeroosi etendus algamas.

Kõreliiliad on ühed mu lemmikud.


Angerpisti kolmas õitsemine sel aastal.

Virgiinia männasmailase külvid on mul ebaõnnestunud. Sel aastal tegin haljaspistikuid ja kui siit hoolega vaadata, siis tahtsid juurdunud pistikud veel enne talve oma õisi näidata. Eile näpistasin õienupsud energia mujale juhtimise eesmärgil küll ära, aga tundub, et pistikud õnnestusid.





Kasvuhoone sügisene täitumine.

Kirjutamata jätan Kiviõli ja Kunda külastuse, aga sellest kindlasti edaspidi. Sellel reisil nägin ikka palju uut ja uskumatut taimede ja haljastuse vallas.

Täna said keldrisse viimased porgandid, pooled loomapeedid. Muru niitsin ka. Kaks nädalat sai ta enne talve korralikult kosuda ja toitaineid varuda, nüüd niitsin korruse võrra madalamalt ja siis see riisumine, jeerum sa jeerum. Kolm traktorikärutäit sai kokku ja sellega sai kompostihunnik korralikult ära kaetud. Thunbergi kukerpuid külvasin erinevaid kokku 90 tükki, näis mitu ka idaneb ja elujõuliseks sirgub. Kasvuhoones muld sai ka lubjatud, ainult happesuse test jäi veel tegemata.

Ja laienduse saanud istutusala on ka taimestatud, ainult pilt koos taimedega on veel tegemata, see jääb kevadeks.

Niimoodi kiirelt ja natuke ka nukralt on möödunud september ja saabunud tuuline oktoober.