Lehevaatamisi kokku

Neljapäev, 25. aprill 2019

Kiire rohelemine

Selle kevade looduse roheliseks muutumine teostus tundidega, see on lausa uskumatu. Paar päeva tagasi käisin Pärnumaal Tahkurannas ühel aiateemalisel koolitusel. Hommikul sinna sõites oli rohelist märgata just toomingate ja pajude näol. Õhtul tagasiteel olid kased rohelised ja vahtrad olid otsustanud oma õied avada. Kõik muutus ühe päevaga, meeletu kiirusega.
Nüüd oleks ainult vihma vaja. Täpselt nagu eelmises postituses mainisin, saabuski meie kevadine põuaperiood. Sügavamalt on pinnases niiskust küll, aga no ülemised mullakihid on ikka tuhkkuivad.
Uusi õitsejaid lisandub iga päevaga ja tõenäoliselt võib mõni õis ka kahe silma vahele jääda. Eile õhtul hämaras leidsin poolkogemata mägisoldanelli õitsemas. Kas õied avanesid eile või varem, jumal seda teab.
Tänu sellele suurele kiirele looduses on endal ka töid rohkem. See vastik umbrohi ju ka kiirustab. Mure aga selles, et igale poole ei julge veel astuda, mitmeid ninasid alles tulekul. Eile leidsin näiteks kolm pojengi, millest ma ei suuda aru saada, Kesse istutas. Silte ei ole, imelikes kohtades, mina ei mäleta ja ometi nad tulevad.
Kahkjad siilkübarad käitusid mul eelmisel aastal väga kehvalt. Õitsemiseni jõudis vist ainult üks õievars. Kaevasin nad eile üles, et asja uurida ja üllatus oli suur, sest nende juurestik on meeletult suur ja tugev, narmasjuured pea olematud. Tagasi maha selle põuaga ma neid ei pannud, hakkisin pottidesse. Ühe suure taime viskasin päris ära, sest mingit elumärki ta ei näidanud. Kaldun arvama, et ma oleks pidanud neid juba paar aastat tagasi jagama, nad lihtsalt vananesid. Ilma ei tahaks neist mitte jääda, sest sellised omamoodi kiiksuga siilkübarad nad ju on.

Suurt õitsemise fotogaleriid ma ei tee, sest fb-s on õisi vaatlemiseks juba miljardeid. Aiatöödest sai teostatud murusse tekkinud aukude lappimist. See konkreetne jälg tekkis paar talve tagasi puid vedades. Sellest saan aru. Aga palju lohke tekivad aeda maeiteakuidas stiilis. No ja nii seda mulda siia ja sinna veetud sai. Tegelikult oleks veel vaja vedada, aga hetkel lihtsalt ei ole selle töö tarvis vaba aega.
Hetkel on pooleli ka väravast majani oleva tee plaatimine. Muudkui kaeva ja vea, muld ära ja kruus asemele. Mõõda ja loodi ja tihenda. Kõik ikka selle nimel, et endal oleks olla ja astuda ilus ja hea. Need pildid tulevad kunagi hiljem.



Lookleva forsüütia ilu ei jõua vaatamas ära käia. Eriti õhtuhämaruses, kui ta kuldab roheluses.
 


Amuuri adoonised on lõpetanud, nüüd kiirgavad paar kevadadoonise puhmast. Seemikuid paistab all küll olema, aga kas ma suudan neid ka hoida, on omaette teema.



Aeda said ka mõned uued pargipingid tellitud ja need mulle täitsa meeldivad. Kuigi alul suutis kuller kaks pinki ära kaotada ja minu paanikaosakond töötas ikka täie hooga terve ööpäeva. Õnneks lõpp hea, kõik hea.



Lehtla diivanid jõudsid ka kohale. Kui ma siiani ei ole puudust tundnud aias pikutamise võimalusest, siis peale seda, kui diivanitel sai esimest korda pikutatud, ei saa ma üldse aru, kuidas ma siiani elada olen saanud. 10 minutit lihtsalt pikali ongi puhkus :) Puudu on veel laud ja palju lilli :) Ja ma ei suuda leida lehtla lõunakülge taimi, mis sinna sobiksid. Ei taha väga madalaid, nii 70-80cm ehk kõrged. Pika õitseaja ja hea lõhnaga peaksid nad olema, aga Misse või Kesse olema peaks, vot ei tea.



Paar kohustuslikku lillepilti ka.



Järgmisel nädalal on plaanis väika aiareis Inglismaale, mis saab olema raudselt väga inspireeriv. Külastame järgnevaid aedasid - Cambridge University Botanic Gaarden, Norwich-i puhkealad, Sandrigham Estate, East Ruston Old Vicarage, Southend-on-Sea, RHS Hyde Hall Garden, Sissinghurst Castle Garden, Hole Park Garden  ja Leonardslee Lake and Garden. Saab kindlasti väga põnev olema. Ehk on kellelgi ka neist paikadest kogemusi ja juhiseid, millele tasub tähelepanu pöörata, oleks väga tore.

Istutamist ootab juba umbes 40 uut istikut, aga vihma endiselt ei paista. Pilved liiguvad meil ainult läänekaares.


Reede, 12. aprill 2019

Aprilli keskpaik

Aprillist on kohe pool läbi saamas ja ilmad on meil nagu igal kevadel. On sooja ja külma, vihma ja päikest, sekka lund ja rahet. Täpselt nii nagu igal aastal, mitte midagi uut. Kuigi paar viimast päeva on olnud ikka vägagi külmad. Eile öösel langes külmakraad -4,4 peale. Maapind sulab alles lõunaks, varjulistes kohtades ei sulagi. Loodus on hetkeks seisatanud ja uue sooja ootuses.
Sel aastal murdsin küll endale antud lubadust, et enne maikuud ühtegi istutusala ei kobesta. Kuna ilmad olid ju vahepeal juba nii soojad ja mõnusad, siis mina ei suutnud vastu panna. Kogu aiale ei ole suutnud küll ringi veel peale teha, aga palju ei ole ka jäänud.

Mõned sibulikud on juba oma kevadteatri lõpetanud ja mõned alles alustavad.




Danfordi iirised on küll väga pika õitseajaga. Nüüd hakkavad vaikselt hääbuma.



Võrkiiriseid on igat masti :)




Sellised augud on igapäevane nähtus. Ainult et kedagi ei ole ma sealt sisse ega ka välja kunagi liikumas näinud, ometi augud aina tekivad.



Kolmiklilled on varsti puhkemas, sel kevadel paistavad kõik nad väga hea tervise juures olevat.



Suurem osa lumeroosidest on õied juba avanud, aga üks roheliseõieline nimetu alles nuputab.



Siin on üks selle kevade murekoht. Need kolm ebajasmiini 'Compactus' olid nii meeletult laienenud, et esialgne plaan oli nad välja juurida. Aga kuna ajapuudus on kogu aeg kui sabarakk, siis otsustasin täna nende mõõtmeid lihtsalt vähendada. Kõik oksad, mis maad puudutavad, olid juured alla võtnud ning moodustanud uue põõsakese vana põõsa alla. Ja just nii nemad laienevad. Õnneks tulid need noored põõsad  mullast kergelt välja ja seega sain põõsaste ümbermõõdud tunduvalt väiksemaks. Kõige suuremat lisaks pügasin natuke. Eks see oma lohakus ole, et ma ei ole viitsinud igal kevadel põõsa alust korralikult puhastada. Tegelikult oleks nad väga head hekitaimed, piirata on vaja ainult laiust, väga kõrgeks nad ei kasva. Samuti on põõsad väga tihedad. Juurimine jääb ära ja ruumi jätkub ka naabritele.



Minu lookleval forsüütial, vanust ehk 10 aastat, on kõrgust meeter. Igal kevadel on ta tippudeni õites, ka sel aastal on õiepungi rikkalikult. Ka temal võtab iga maapinda puudutav oks juured alla. Sügisel sai need juurdunud oksad kõik välja sikutatud ja nüüd on ta jälle põõsa kujuga. 




Kivirikud alustamas.





Igihaljas kevadik.




Üks kahtlane sibulik, mille päritolu ma ei mäleta. Kas mõni Aaluja oskab temast midagi rääkida? Keegi teist ta mulle andnud peab olema :)



Eelmisel aastal alustatud lehtla põranda uuendamine lõppes sellega, et said ka uued seinad ja kevadel ka uus katus. Jäänud on veel ümbruse korrastus ja uued diivanid peaksin ka järgmisel nädalal kätte saama.




Aastaid tagasi ostetud katkujuur 'Nishiki-Buki'. Olen teda mitu aastat järjepidevalt välja kaevanud, sest mul ei ole tema jaoks lihtsalt ruumi. Aga tema tuleb ja õitseb ikka :)




Müügiplats on vaja homme korda teha ja sildid juurde panna. Suur osa taimi on juba paar nädalat õues olnud. Kasvuhoonet ei ole sel kevadel kütnud ja plaanis ei ole ka. Seni on kõik hästi toiminud. Ei ole ka öösel miskit katnud.




Selle kevade töö on alles aluste peal ootamas. Lõpuks saab väravast majani korraliku tallaaluse.


Taimed sirguvad kasvuhoones vaatamata öistele külmakraadidele. Vintsked tegelased kõik 



Esmaspäev, 1. aprill 2019

1.aprill, ninaprill

Aprillis on ikka aiatöödega algust tehtud, täna ju karjalaskepäev isegi. Sel kevadel sai alustatud küll natuke varem, aga ilmad on siiski aprillile kohased. Täna oli 8 soojakraadi, aga kõle tuul ei lase soojusel võimu võtta. Isegi sõrmed kipuvad selle jaheda tuulega külmetama.
Päevad mööduvad kevadele kohaselt ülihelikiirusel. Nii on see alati olnud ja nii ta vist jääb elu lõpuni. Hommikust saab märkamatult õhtu, teha nagu eriti miskit ei jõuagi.

Keldri otsas kaevasin istutusala laiemaks ja tõstsin natuke ka pinnast. Ülevalt vasakult nurgast sai välja juuritud tuhkurenelas 'Grefsheim' Oli sellel alles juurestik. Põõsas oli vana, ehk 12 aastat ja tema eluiga sai lihtsalt otsa. Asemele panin kaks Iirisesõbralt saadud tammelehist hortensiat. Esimese talve olid nad pottidega kasvukas, eelmise talve põllus lagedal. Turvast sügisel kallasin neile natuke pähe. Elus paistis olema nii liik kui sort 'Pee Wee'.



Täna said potti kollased emajuured. Taimedel on 6.kevad ja võimsad on nad küll. Kui sa 6 aastat oled taimekest kasvatanud, siis mis hinnaga teda müüd? 8€ tundub müüjale vähe, aga ostjale palju. Samas on paljudel juba 7 õievart tulemas. 25 taime jätsin  põldu järgmist kevadet ootama.
 



Püramiidtammedest tegin ka valiku. Kes ikka sirgem ja sihvakas, sai potti, ülejäänud läksid lõkkesse. Neid peaks varakult millegagi pritsima, aga kesse mäletab, millega.




Fritillaria 'Early Romance' on väga jõulise tulemisega. Milda kingitus. Paljuneda, paistab, talle ei meeldi. Juba mitu aastat üks taim, aga see-eest väga ilus taim. 



Aalujad, potistasin teie soovitud okkalised ära. Andke mulle teada, kes kuidas kätte saab. Kevadel oleks hea ära istutada. Panin lihtsalt turbaga potti. Endale sain mägimändidele ja mustadele kuuskedel lisaks fraseri nulud ja kuriili lehise. Tagatalu prowwa saadetud käbidest kasvatatud okkalised kõik. Mitu aastat need mul kasvasid, ei mäletagi enam. Ja muidugi sain endale ka kirju mägimänni. Okka tipud on siiani kollakad.




Sammal on nii ilus roheline ja pehme. Aastatega hakkab järjest rohkem sümpatiseerima.




Danfordi iirised.



Dalmaatsia krookused




Sulelised on kevade üle õnnelikud.



Kolmiklilled uudistavad varakult maailma.



Kevadmaguna jõuline tulemine. Lisaks liigile 'Multiplex' ja 'Star' startimas. Sel kevadel on mul oodata ka Milda kingitud roosaõielist kevadmagunat. Ninad juba väljas.



Kasvukast olen juba paljud müügiplatsile tarinud, aga kuhjas täis on ta ikka veel. Kõike ei taha nagu viia ka veel, aga olud sunnivad tagant.




Alpi tulikad ise kui nääpsud, aga õienuppe kõik taimed täis.




Ameerika kullerkupp lõi ka kasvukas õied juba lahti.



Värve juba nagu on.






Kaevasin peenra tagumise serva sirgeks. Suvel sealtpoolt eriti ei vaata ja serv oli täitsa sinkadi-vonkadi. Keerasin kamara tagurpidi, paar päeva taheneb, siis saputan mullast puhtaks ja valmis.



Et igihaljas kevadik nii tugevalt lõhnab, ei oleks elus osanud arvata. Kui see kribu kivilas õitseb, siis seda lõhna minu nina küll ei ole tundnud. Praegu kui kasvukas suur õitsemine täies hoos, siis uksest sisse astudes lööb ninna meeldivalt magus aroom. Ja üllatavalt tugev kusjuures.



Need pikeeritud kribulad on kaheaastased valge upsujuure noortaimed. Taivi saatis mulle seemned. Esimesel aastal ma neid ei pikeerinud, talvitusid mitmekesi ühes potis. Sel kevadel said pikeeritud. Ja kunas neist lille moodi taimed kasvavad, jumal seda teab. Ühe korra elus teed selle tralli läbi, ega rohkem küll ei viitsi.


Ja lõpuks kirinõgesed. Milda sügisel jagatud taimede järeltulijad.



Sel nädalal jälle vihma ei luba. Tea, kas algab juba põuaperiood? Elame päev korraga.