Lehevaatamisi kokku

Teisipäev, 31. jaanuar 2012

Täna -20

Meil paistab ikka suht soe siin võrreldes mõne teise Eestmaa otsaga, kus juba alla -25 on kraadiklaasi näit langenud. Samas on võrratult ilusad ilmad, kui on soojad riided selga panna. Ainuke asi, mis mul külmetama hakkab, on nina. Ju siis liiga pikalt ees. Kuna nädala lõpuks lubab aga temperatuuride alanemist, siis vedasin raamatukogust hunniku raamatuid kohale, et mõnusalt aega veeta. Loen üldse väga palju, aga kevade lähenedes otsid ikka igasugu taimeraamatuid. Eile lugesin juba teab mitmendat korda Kähri Kõrgekasvulisi püsililli. See on ka raamat, mille pean endale ikka ostma, seal nii palju tarka ja vajalikku juttu ikka sees. Täna plaanin lugeda Riho Terase raamatut Seemnest suureks. Paistab ka põnev olevat. Järgmisena plaanin ette võtta juba mahukama lugemise, see on Park on paradiis looduses ja kunstis. Natuke jõudsin sirvida, tundub ka ääretult huvitav. Ja nii nipet-näpet on veel ootamas oma järge.
Õues valitsevast pakasest veel nii palju, et mina kardan küll, et meie ploomipuud seda talve küll üle ei ela. Sellised kehvad on nad juba paar aastat olnud. Tõenäoliselt vaja kevadel uued osta.
Aga nüüd muud juttu, mis ei haaku aiandusega, vaid muidu eluga ja eksimustega. Eile hommikuse seisuga oli mul poisil palavik olnud jutti 12 päeva. Oli paar päeva nädala lõpus küll sellist, kus palavik oli 37 lähedal ja lootsime paranemist. Aga ka köha ei tahtnud kaduda. Pühapäevaks oli 7päeva antibiootikume söödud, karp köharohtu takkaotsa ja õhtul ikka palavik 38. Läksime eile jälle perearsti juurde, kes saatis meid Viljandi haiglasse röntgenisse. Nimelt levivat praegu viiruslik kopsupõletik, mida ta oma kuuldetoruga ei kuule. Saatekiri kaasas, läksime haiglasse. Poiss käis hästi ruttu seees ära. Küsisin veel, et riided ikka jõudsid ära võtta või? Ta ütles, et ei pidanudki võtma, et istudes veel tehti pilti jne. Uued ajad, moodsad aparaadid, kust meiegi teame, kuidas seda tehakse. Ei käi ju iga päev röntgenis.  Sõitsime linna, ma läksin veel raamatukokku, kui haiglast helistati ja paluti tagasi tulla. Kui ütlesin, et oleme juba linnas, siis öeldi, et äkki siis tulete mõni teine päev. Jeerum, aga meil ju kiiresti pilti vaja. Ometi me istusime veel peale pildi tegemist haiglas niikaua, kui meil lubati lahkuda. Sõitsime siis haiglasse tagasi ja mind hakkas närima kahtluseuss, et millest seal ikka enne pilt tehti. Ja mida nalja - pilt oli tehtud põskkoopast. Anna olla, hea et suurt varvast ei pildistanud veel. Ja õnn, et üldse oma eksimusest aru said, sest tuvastatigi kopsupõletik. Nüüd uued antibiootikumid vajavad krõbistamist. Vot sellised juhtumid. Siin ei imesta enam, kui valed jalad või käed amputeeritakse, kui saatekirjagi ei suudeta lugeda. Oleks neil veel kiire olnud, aga peale meie oli seal ainult üks inimene.
Panen mõne pildi eelmisest talvest ka siia, kus lund oli palju rohkem kui praegu.

Reede, 27. jaanuar 2012

-17, külm on

ja külmemaks läheb. Tuul on see, mis külma veel tugevdab. Eile oli mitu kraadi soojem, aga minu nina igatahes külmetas, kuigi olen suht külmalemb. Samas on selline külmalaine ikkagi hea, siis vähemalt taimed ei arva, et kevad hakkab lähenema ja pungi vaja usinalt paisutada.
Olen nüüd siin seemnete maailmas mitu päeva uidanud ja päris palju põnevat leidnud. Ostukorvid aina kasvavad, aga lõpliku otsuse tegemiseni kulub veel aega. Tean omast kogemusest, et igasugu külmaõrnu taimi ei maksa sisemaal eriti katsetada, sest tulemus on reeglina ette teada. Samas selliste haruldaste taimede kohta info otsimine võtab ka aega, et ikka täit selgust saada. Sellega seoses meenuski, kuidas siin Bauhof mõned aastad tagasi väga edukalt ebaküpresse müüs. Ma isegi ei tea, kas taimedel oli ka kasvutsoon etiketil lisatud või mitte, aga Viljandi inimesed olid väga varmad ostma. Isegi mu sõbranna, kes taimedest suurt ei jaga ja usaldas tuttavaid müüjaid, ostis 12 taime 120krooni tükk. No miks nad siis ilusad ei olnud, muidugi olid. Pooleteist meetrised sambad kaunistamas aeda ja palju ka veel. Kui mina talle külla läksin, olid puukesed kõik maha istutatud ja pererahvas õnnelik. Ja ega ju keegi sind ei taha uskuda, kui ütled, et kevadel sul neid enam ei ole. Loodetakse, et ehk ikka peavad vastu. Reaalne elu paraku teine, suve alguses kaevasid nad kõik üles ja põletasid ära. 
Endal oli mul viimati küll eelmisega võrreldes odavam kaotus, aga siiski. Seemnemaailmast sai tellitud täpilise monarda seemned. Idanesid hästi ja neid sai palju. Oma ilu näitasid juba esimesel aastal, olid väga võimsa kasvuga. Aga eelmisel kevadel tärkas ainult üks ja ilu enam erilist tal ei olnud. Uurisin küll enne netist. Mõni teadja väitis, et talvitub. Samas vist Räpina kodukalt leidsin, et meil kasvatatakse suvikuna. Minul käitus ta igatahes suvikuna.
Muidu omapärane ja dekoratiivne. Täpiline monarda - monarda punctata.

Ühe iirise leidsin veel. See on vist mingi hollandlane, Helle käest sain mõned aastad tagasi. Minul on ta igatahes talvel maas olnud ja mõned aastad küll nii vastu pidanud.

Siin siis kobar-tõrvikliilia Kniphofia uvaria. Tema oli meil seltsiliseks päris palju aastaid. Talvitus õues, katsin kuuseokste ja eterniidiga juba sügisel, et liigniiskust vältida. Aga vist üle-eelmisel kevadel ta enam ei toibunud. Ka see taim oli seemnest kasvatatud.
Siin neid seemneid taga ajades olen lugenud, et väga paljusid püsikuid paljundatakse ka haljaspistikutega. Kas keegi on sellise tehnikaga taimi paljundanud ja kuidas on õnnestunud? Kukeharjad nt vaasi tuues võtavad küll ruttu juured alla, aga huvitav, mida veel nii on võimalik paljundada. Oleks ju lihtsam kui seemnekülv ja ka tunnused jääksid samaks.

Otsides vanade piltide seast oma täpilist monardat, jäid mul kätte ka reisiplaadid. Ühe plaadi vaatasin läbi ja panen ka siis kauneid vaateid, hea unistada. Nimelt õnnestus mul aastal 2009, õppides Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, käia kahenädalasel praktikal Valencias. Praktika eesmärk oli hispaania keele omandamine ja maastikuanalüüs Valencia parkides. Neid parke oli seal palju ja enamus said ka läbi käidud. Valisin esimeselt plaadilt siis mõned kaadrid.

Kahel esimesel pildil on pildid Valencia kalmistult. See oli terve reisi kõige ebameeldivam üllatus minu jaoks. See on see, kui inimene ei tutvu enne reisi põhjalikult teise maa kultuuriga ja ei tunne traditsioone. Kõigest lugesin lähemalt alles reisilt naastes ja sellised matmiskombed on meile ikka vägagi võõrad.



Järgnevalt pildid erinevatest parkidest ja taimedest.










 Ja nii oodati mind kodus, kus kõik tundus sel hetkel nii väike ja laed olid nii madalad.

Teisipäev, 24. jaanuar 2012

Tänud nõuannete eest

Ootasin eile kommentaare huviga ja tänuks, kes viitsisid ka kommida. Ootan seda kevadet juba nii-nii väga. Isegi kevade tunne on, kui aknast õue vaatad ja sellist roosakat valgust näed. Kuigi täna hommikul näitas kraadiklaas akna taga -10, mis on sellel aastal tõenäoliselt kõige külmem hommik meil. Ilmajaam lubab ka käredat pakast, aga näpud nii sügelevad miskit tegema. Olude sunnil olen olnud tubane juba nädal aega. Mingi eriliselt jube viirusnakkus on mul poissi tabanud. Täna seitsmes päev haige ja hommikul palavik 38,4. Laupäeval peale minestushoogu (kukkus püstijala pealt, näoga vastu kappi - silm ka sinine) vajasime isegi kiirabi sekkumist. Eile said küll antibiootikumid peale ja köharohi uus, aga taanduda ei taha. Nüüd tahaks nii aeda minna, kuuris topsikute-potsikute varu üle vaadata, seemned sorteerida jne. Ginnala seemned ka korjamata, sellega ka vaja tegeleda. Aga ei julgegi maale minna, enne kui palavikust lahti saame ja minestamisohud möödas on.
Samas veebruar on kohe käes ja märtsis on ikka kevad minu jaoks. Nüüd siis veel seemnemaailmast - kogemusi ses vallas blogijatel on, aga arvamused erinevad. Ise mäletan ka, et pakkides oli hullult vähe seemneid. Ja viiest seemnest umbes kolm idanes ja kaks taime sirgus suureks. Siis on arukam juba vegetatiivselt paljundada ja ikkagi taimi muretseda. Samas on see seemnekülv ka põnev, sest iialgi ei tea, mis ja kuidas tärkab ja kas ikka õige taim sirgub. Hommikul guugeldasin seemnemüüjaid, aga ei leidnud midagi. Mõned läti kauplejad leidsin, aga minu jaoks on saldejumps veits keeruline keel ja ei saand hakkama. Ei jäägi muud üle, kui seemnepoode külastada. Kahjuks on Viljandis valik nii kesine juba aastaid. Suvikute seemneid jagub igale maitsele (samas eelmisel aastal päsmaslille seemet ei leidnud), aga püsikutega on kitsas. Tihti on mingid segupakid, millest jällegi mina ei ole huvitatud.
Loen hetkel vist juba sajandat korda Niine "Haljastaja käsiraamatut" ja alati leian sealt miskit uut. Kas aju ei omanda alati kõike või selekteerib loetu, ei tea. Siin ta väidab, et seemnetest, mis on toodud lõunapoolsematest rajoonidest, kasvavad tavaliselt külmaõrnad taimed ja kui seemned pärinevad karmima kliimaga aladelt, võivad ka taimed taluda suuremat külma. Ma tõesti ei ole sellele kunagi mõelnud ega jälginud seemnepakilt tootjat. Aga elades ja taimi kasvatades meie laiuskraadil, tasub seda teha. Poola, Holland, Leedu oleks siis välistatud, jääksid Soome ja Venemaa. Sobiks vist ka Põhja-Ameerika, aga need seemned meieni nii lihtsalt ei jõua.
Niine raamatust veel - raamat on trükitud 1976, mil ei olnud meil ei arvuteid ega muud sellist kraami. Samas on igasugu tingmärgid identsed tänapäeval Autocadis joonestatutega. Järelikult olid ka siis olemas mingid värgeldused, mis toimisid. Ei ole siin midagi, et vanasti ei saanud, sai kõike. Samas mind üllatas üks mänguväljaku foto - rauast turnimisredelid mingi künka otsas. Ja küngas kaetud kiviplaatidega. Vaesed lapsed, kes kukkusid. Tänapäeval sellist asja küll ei lubataks - üht-teist meil ikka muutub. Nii palju siis raamatust.
Nüüd veel muldadest. Muhedik, kas see Eesti turbatoodete tomatimuld sobib ka pistokste potistamiseks? See muidu väga hea nõuanne ja kui sobib, siis ostan selle.
Ja nö mustade taimede nõuannete eest tänud - siit leian kindlasti endale sobiva. Aediirised ongi taimed, mida sel hooajal püüan kohe hulgim hankida. Iiristega on minu suhe järgmine - siit taim ja sealt taim ja sortidest pole olnud aimugi. Miskipärast mul meeldis neid kasvatada massina ja nii nad mul ka olid - lausistutusena kolme erinevat värvi. Aga teadupärast armastavad naadid sealt vahelt usinalt läbi kasvada. Eelmisel aastal tegin siis kõik ümber - kaevasin kõik üles. Tugevamad jätsin alles ja nõrgemad minema. Samas ma tean, kuidas ma tahaks neid eksponeerida, aga ei ole veel leidnud kohta. Nüüd ma nad paningi ühte püsikute istutusalasse - suts siia ja suts sinna. Ainus iiris aias, mille sorti tean, on kääbusiiris `Gingerbread Man`. Aga selle vea loodan kevadel parandada - teen õitsemise ajal pilte ja siin nii mõnigi targem tuvastab need kerge vaevaga. Otsisingi iiristest pilte, aga miskipärast ei leidnud. Ju olen nad siis kahe silma vahele pildistamishetkel jätnud. Mõned üksikud kaadrid ainult.
Siin nad mul massina oli, sel aastal enam mitte.

See vist siberlane???

No see küll võhumõõk, aga mulle meenutab ikkagi iirist. Kui ta nii hullult ei paljuneks, poleks viga miskit.

Vot nii palju siis tänaseks. Ravin nüüd poissi, teen kiiremad poeringid ja õhtul kavatsen siiski seemnemaailmas pakutava läbi sorteerida. Ehk ikka otsustan miskit ka sealt hankida.

Esmaspäev, 23. jaanuar 2012

LILLEKÜLLAST MUSTA DRAAKONI AASTAT!

Täna kell 9.39 ta siis tuli - see musta draakoni aasta. Igatahes minul tekkis mõte, et peaks aasta auks muretsema mingi musta huvitava taime, kas siis õis- või lehtmusta. Plaanis oleks muretseda tume maohabe Ophiophogon planiscarpus, aga kas ta jällegi meil vastu peab. Seemnemaailmas igatahes on seemned saadaval. Ja siit tulevadki mõned küsimused taimetarkadele, kes lugema juhtuvad. Kas kellegil on maohabe olemas ja kuidas ta talvitunud on? Asun 4.tsoonis, aga paberite järgi sobib maohabemele tsoon 5-7. Saartel ja lääne-Eestis peab ta muidugi vastu, aga kuidas on sisemaal teda kasvatada? Ja veel, kuidas suhtute Seemnemaailma seemnetesse? Ise olen sealt tõesti ainult korra tellinud ja miskipärast oli idanemine kehv. Äkki oli viga lihtsalt minus ja minu loodud kasvutingimustes, ei tea ju. Oleksin tänulik, kui jagaksite ka siin omi nõuandeid. Saadaval seal ju suht lai valik ja nii mõndagi põnevat. Kuna tahaksin sel aastal püsikute sortimenti tunduvalt laiendada, siis otsustasin seemnelist paljundamist. Katsetaks korraga hulgim ja ehk on edaspidi võimalik sel alal nii töö kui hobi ühendada. Või teab keegi idamaatark veel mõnda kohta, kust võimalik soodsaid ja moodsaid seemneid tellida. Aga siin tekib veel üks aga. Teada on, et seemnelise paljunduse miinuseks on see, et aretatud lillesordid ei anna 100% sordiehtsaid järglasi. Kui kindel võib üldse taime ostes olla, et see on just seda sorti, mis sedel tal küljes on? Kui ostan seemne, mille pakil on kirjas sordi nimi ja teen külvi, kas siis ikka sirgub sama sorti järglane? Muidugi, hobiaednikule üks-kama, mis sorti taim, peaasi et talle meeldiks. Aga kollektsionäärid saavad ju niimoodi petta. Eks see nii vist käib kah ja vot see ongi siis soodne. (Kole keeruliseks kisub mõttekäik) Või mis soodsast siin jahuda, tavaelus on siiski nii, et ega need soodsad asjad ju ei kesta. Eile just vaatasin ühe tuntud aedniku sinilille, mis oli tõeline kaunitar, aga taime hind oli 50eurot. Vot see on elu ja need on hinnad, aga ju see taimeke on sordiehtne ja  ka seda väärt.
Ja veel, mis muldasid keegi kasutab nii külviks kui potistamiseks? Ise olen ikka paaril aastal nende nn lillemuldade asemel sellise turba saanud, mis ei kõlba kuskile. Olen siin just muldasid nüüd uurinud ja tundub, et ega peale Biolani musta mulla vist paremat leida ei ole. Seda tundub, et müüakse jaevõrgus ka ainult 55liitristes kottides. Aga kas kasutada ainult mulda või tasub segada ka turbaga, kui pistoksi potistada? Siiani olen kasutanud selleks otstarbeks aiamulda, aga sellega hakkab kitsas kätte tulema. Nõuannete ja kogemuste jagamise eest oleksin tänulik. Ja üleüldse, muld on ju tähtsaim maavara, aga ise ka vaatan, et mulda jääb järjest vähemaks. Pidevalt taimi jagades annad ju mulda ka kaasa ja tundub, et tagasi teda nii palju ei tule, sest kuidas muidu see paljundusmaa järjest madalamaks jääb. Istutusaladesse saab ju ka pidevalt komposti, kõdusõnnikut ja liiva juurde kärutatud. Huvitav, kust suured puukoolid selle mulla tagasi saavad? Ei ole ju mõeldav, et ehituseks kooritud pinnast kasutada, sest seal on kõik kihid segi pööratud. Isegi kui ta on sõelutud muld, võib ta olla pinnase alumine kiht, mil pole huumuse ega muu kasulikuga mingit pistmist.
Ilmad on sel aastal olnud mõnusad, lund on parasjagu ja kraadiklaas alla 7 külmakraadi meil näidanud ei ole. Aga ilmajaam lubas selle nädala lõpuks isegi -22. No mõni külmalaine ei tee ka paha, kui lumevaip maas on.

Teisipäev, 10. jaanuar 2012

SÕBRAD, EDU TEILE SEL AASTAL AIAS MÜTATES!

Detsember on möödunud nii kiiresti, et ei ole aega olnud ka blogi kirjutada. Mõtlesin täna hommikul, kui arvuti näitas vananemise märke, et pean ikka mõne rea ja pildi siia lisama, hiljem pole miskit vaadata. Detsember siis üllatavalt soe meile kõigile. Varsti võime ka palme aias kasvatada, kui niiskus just liiga ei tee. Täna on meil küll päris paks lumekiht maas ja lastel lõbu laialt. Samas pealinnas olevat vihmasadu. Lühidalt on detsember olnud ikka väga soe ja oktoobrine, samas linnud otsivad ikka süüa söödamajast. Kas kalendri järgi juhindudes või on tõesti seemned põldudelt otsa lõppenud. Tegin minagi siis peale suurt tormi ja elektrikatkestust terves Viljandi maakonnas ühe matka Loodi mõisaparki, et analüüsida olukorda. Ja ei olnud tuul miskit kurja teinud, samas kui linnas oli tunne, et aknad tulevad koos raamidega sisse.
Siin siis pilt 28.detsembrist. Elame nagu lõunamaal. Samas tahtsin öelda, et see on nö vääriselupaik mutukatele-putukatele, kes end seal varjus mugavalt tunnevad. Tõenäoliselt on see 2005.aasta jaanuaritormis langenud puu tüvi.


See on siis Loodi mõisa vaade esimeselt terrassilt. Jutud käivad, et taastatakse, kuigi ma ei tea, mida. Maja on puidust ja savikrohviga. Krohv on tagant juba maha võetud. Katus on kivist ja need seinad ei suuda seda kanda, aga sees olevat mingid uhked laemaalingud, mida on kindlasti vaja päästa. Elame ja näeme.

Ja siin näide elatunud või elatanud tammest. Me kõik saame vanaks, võiks selle kohta öelda ja tuul ja torm teevad oma töö. Pilt meie kodu kõrval asuvast tammikust.

Siin siis 28.detsember ja ärme unustame, mis laiuskraadil elame. Tore küll, aga kas selline soe talv taimi ka liigselt kurnata võib? Samas on selliseid talvesid ennegi olnud...

See siin on jaapani tarn, kelle sõbranna Helle käest veel sügisel sain ja istutasin ta lauspäikese kätte, mis on täiesti sobimatu kasvukoht. Aga talle vist meeldib, sest ühest isendist on jõuludeks saanud kolm. (03.01.2012)

Suht üllatav on minu jaoks roomav lumimari, mis veel detsembri lõpus on lehtes. Täie hooga õitsesid veel Browni kuslapuu `Dropmore Scarlet` ja kaukaasia hanerohi (alpi hanerohu kaukaasia alamliik). Selline suvine jõulukuu siis.
Tänaseks on küll juba 10.jaanuar, vahepeal on juba päris paks lumekiht maha jõudnud sadada. Viljandis on lund ilmatarkade andmetel 13cm ja täna hommikul näitas ka 6külmakraadi. Nädalal lõpuks ennustatakse küll ilma soojenemist ja vihma, aga eks näis.
Lõpetuseks pilt, mis tehtud aasta tagasi Loodi järve ääres. Siis jagus lund kõigile ja kõikjale.