Lehevaatamisi kokku

Laupäev, 14. aprill 2012

Ja ongi kevad

Saabus ka teine toonekurg, linavästrik on kohal ja tema laul on muide väga ilus. Avastasin alles sel kevadel, et linavästrik oskab laulda. Kõik avaneb, kasvab ja sirgub. Krookused, lumikellukesed, märtsikellukesed... Eile mõtlesin, et issand küll, alles see kurg jõudis kohale ja juba istub pesal, et muneda. Ema ütles selle peale, et see inimene ka imelik, et lumi alles sulas ja juba ta askeldab seal peenardes. Nii ta on ja see on ju meie vaba valik.

Reede, 6. aprill 2012

Vaffa aprill

Kujutage nüüd ette meest nii nelja- või viiekümnendates aastates, kel on naine ja lapsed ja linnakorter ja parajalt suur kõht. Ja mis te arvate, millega see mees tegeleb vabadel päevadel? Loomulikult diivanil lesides ja aega surnuks lüües. Nüüd vist olin küll veits ülekohtune, eks on ju ka samaseid naisi, aga miskipärast kipume ikka mehi süüdistama. Vahet pole. On üks olevus, kes elab korteris ja kes ei teagi aastaaja vahetumisest õues. Näeb, et pori ja lumi läind, vaja sandaal ja pika säärega sokk otsa tõmmata. Ja ta on rahul ja miks ka mitte. Ja mis peaks mul selle õnne vastu olema? Muud midagi, a vahest on lihtsalt kahju neist, kes ei oska või ei taha ümbrust märgata. A kelle asi see ikka on?
Täna müttasin terve päeva kasvuhoones, sai aga pikeeritud ja kastetud ja kõike muud. Nii vahva on vaadata, kuidas kõik kasvab, areneb jne. See on täielik kaif.
Õhtul meie Rocky hullult haukus, ema läks välja vaatama, et kas keegi võõras on kuskil või mis, aga üllatus-üllatus...
Meie toonekurg oli soojamaareisilt tagasi jõudnud. Ja koer oli maru kuri. Rocky sündis eelmisel aastal 28.04, peaks küll nagu mäletama kurgesid, aga ju siis mitte. Igatahes kuri ta oli, sest keegi võõras oli vallutanud tema kuudile lädedal asuva posti.
Ja lõpuks üks sinine õieke, mis eile avanes. Elu on siiski nii ilus!!!

Kolmapäev, 4. aprill 2012

Täielik talv

Meil oli öösel -9 nagu naksti. Lähikandis oli mõnel pool isegi -12 olnud, talv mis talv. Õhtulehes keegi ennustaja teadis rääkida, et kased lähevad lehte alles mai lõpuks. Sel juhul see kevad ikka väga hiline ja varasemad ennustused, milles mainiti, et sel aastal vahetavad aprill ja mai oma koha, ei peagi paika. Ei tea siin enne midagi, kui ise hommikuti nina õue pistad. Paar aastat tagasi tulin 6.mail Hispaaniast, kus sai pool kuud oldud ja siis olid meil igatahes kased lehtes. Tallinnast Viljandi sõites õitsesid kõikjal forsüütiad. Kui viimane ennustus paika peab, siis tuleb nihe umbes kolm nädalat. Elame ja vaatame, üks päev korraga.
Täna sain järjekordselt aru, et olen ikka agar loll küll. Pidevalt kiirustan ma igasugu talvekatete eemaldamisega, mida EI TOHI teha, aga... Ilmad olid soojad ja ilusad ja suurelehiselt hortensialt viisin oksad esimesena pealt ära. Vaatasin veel, et nii ilusad suured lehepungad põõsal. Kaks päeva hiljem tõin lõkkehunnikust oksad tagasi, sest kiskus nagu külmaks. Hea ka, et tõin. Nüüd pean jugapuudele ruttu katte uuesti pähe panema, sest ka neilt võtsin oksad ära. Peab ikka kannatama ja ootama, mitte tegutsema. Õnneks `Conica`d jätsin kanga alla.
Tänu Muhediku nõuandele sai eile kasvuhoones tittedele ka katteloorid peale riputatud. Ja jumal tänatud, sest tõenäoliselt oleks muidu see päikesepõletus ikka neile hullult liiga teinud. Lumi peegeldab praegu meeletult valgust tagasi. Aga tited sirguvad. Eile tihendasin veel kasvuhoonet siit ja sealt, on teine ka juba vanake ja ei taha sooja enam nii hästi pidada. Terve päev kulus sellele, aga tasus vaeva. Kui öösel oli õues -9, siis kasvuhoones oli +9. Seega vapralt edasi, sest tänane öö tuleb ka väga külm. Ja ka öö vastu pühapäeva kisub tõenäoliselt külmaks. Aga siis läheb soojaks...
Eile õhtul kuulasin sookurgede hõikumist ja mõtlesin, et kuidas nemad küll hakkama saavad ja mida söövad selle külmaga. Aga ju siis leiavad toitu ja  saavad hakkama, muidu oleks nad soojemasse paika põrutanud. Igatahes mitmed haneparved lendasid eile tagasi lõuna poole. Loodetavasti ainult mõneks päevaks.