Lehevaatamisi kokku

Pühapäev, 31. märts 2013

Mõnus suusailm püsib

Aeg-ajalt sajab lund ja ilm talispordi harrastajatele igati soodne ja mõnus. Ega kõik ei pea elus käima aiapidajate meele järgi. Aga ongi aega istuda, aega astuda ja aega mõelda, et mida kõike ma teeksin, kui lumi sulaks. Olen juba nii palju mõelnud, et seda tööd ei jõua vist saja aastaga ka ära teha. Aga keegi ei keela ju unistamist. 
Eile külastasin sõbranna Hellet ja see oma ostetud sibulatega ajas mu muidugi hulluks ja võtsin sihiks Maxima, et osta liiliate sibulaid. Nüüd mõtlen, et ohmakas mis ohmakas. Aga odavad ja hullult vaja. Ega midagi, ost sooritatud, soodne pealegi, aga kas sealt ka miskit sirgub, näitab aeg. Panen siis kirja, mis ostsin.
Aedkanna, kirju lehega
Kalla, kollane
Lilium Oriental 'Merostar'
Lilium Nano Dwarf  (ei tea, mis see on) 'Butter Pixie'
Lilium Nano Dwarf 'Reinesse'
Lilium Eye-catcher 'Garden Party'
Lilium Asiatic 'Umbria'
Lilium Asiatic 'Lollypop'
Lilium Asiatic 'Vivaldi'
Haisevad kopituse järgi mis kole, aga mul oli just neid vaja. Ravimatu haigus on see vist tõesti ja aina hullemaks läheb. Peatada oleks vist vaja.
Täna siis hall, sombune ilm ja kuldnokad saabumata. Mina oma väikese ajuga ei mäleta sellist aastat, et kuldnokad ei ole aprilli alguseks kohal. 

Kolmapäev, 20. märts 2013

Kevad on käes

Algas eile 13.02. Ilm oli tuisune ja talvine. Õhtupoole läks küll väheke paremaks, aga mitte just kevadiseks. Täna jälle ilus ja päikeseline talvehommik. Ja varsti hakkab ka lumi sulama.
Tegelikult on täna ka põhjus, miks üldse postitan. Nimelt käisin eile Apollos ja õhtul sõbranna Hellega sel teemal ka vestlesime. Jutt läks Elle kirjutatud ''Iiriste'' raamatu peale. Otsisin selle siis välja ja taipasin, et ma ei ole seda veel isegi lugenud, kuigi juba päris ammu sai ostetud. Endal on mul iiriseid suht-koht vähe ja miks neid nii vähe on, ei teagi. Tõenäoliselt ikka sp, et rahakott on õhuke. Samas on nad mulle alati väga meeldinud ja mitte ainult õied, vaid minu meelest on nad ühe kaunima lehestikuga, mõtlen hetkel aediiriseid. Need 7-8 mu aias on ka tundmatud sordid, aga ilusad ikka. Õhtul ei andnud hing rahu ja võtsin siis raamatu kätte. Sellega seoses tahangi öelda, et tänasida toimetusi ära viska homse varna. Kui oled ikka eesti autori raamatu koju tassinud, siis loe see ka kohe läbi. Hindan alati nende inimeste nõuandeid, kes on õppinud läbi praktika, kes ise on konkreetselt taimi kasvatanud. Võib ju koolis õppida ja hiljem endale tark tunduda, aga kui ise ikka pole kasvatanud, siis ei tea sa taimest küll mitte midagi. Mu vähestel iiristel ei ole ma küll õnneks mingeid haigusi täheldanud ja ka mädanikku mitte, aga palju uut infot leidsin küll. Märksõnadeks superfosfaat, puutuhk, lõikamise asemel murdmine. Eelmisel aastal peale õitsemist kaevasin kõik aediirised üles ning istutasin ümber. Oleks raamat loetud olnud, oleksin mõne asja natuke teisiti teinud. Ja mõned uued aediirised pean sel aastal endale saama. Natuke küll hirmutab see talvine vihm ja hilisem külm, aga katsetama peab ikka, muidu kogemusi ei saa. Meeldiks küll rohkem heledamates ja roosakates toonides aediiriste õied, aga võtan Elle soovitust kuulda ja alustuseks valin tumedama õiega. Kes ei tea, miks, lugege raamatust. Seega viimased päevad enne suurt sula aeg raamaturiiulid üle vaadata ja uusi teadmisi kõrvade vahele ammutada.
Üks väike teadmine veel, see küll tomatite vallast. Meil on juba paar aastat tomatite lehed spiraali tõmbunud, samas kui taimed on väga lihavad ja saak külluslik. Põhjuseks tõenäoliselt vase puudus. Soodustab ka liialt suure org.aine sisaldusega muld (meil kanakaka). Aga kuidas seda Cu sinna lisada ja mis ainega, seda ma veel ei suutnud leida, aga uurin edasi.

Esmaspäev, 18. märts 2013

Talv jätkub

Kõik ööd hiilib kraadiklaasi näit 20 külmapügala lähedale. Ja üllatav on see, et kui Viljandis näitab kraadiklaas -15, siis meil maal -19. Ja see 4 kraadine vahe püsib regulaarselt, kuigi asume Viljandist 10 kilomeetrit lõunas. Sisemaa ikka sisemaa. Ilmad on muidugi võrratud, kõik päevad on päike säranud. Oleks nüüd sula olnud, siis oleks lumi sellise päikesega ka kadunud, aga külmakraadidega kaob teda vähe. Aed on sellise lumekuhja all, et aias kõndida igatahes ei saa. Eile küll üritasin sumbata, aga jõud saab poole peal otsa.  Sirvisin oma märkmeid aastatest 2000-2005, oli mõnel aastal küll ka lund, aga sellist külma mitte. Suureks reedeks peaks siis vist suurem külm järele andma, ehk saab aprillis juba aiaga tutvust teha. Ootan põnevusega uute sibullillede tärkamist.
Noored taimed kasvavad usinalt, eriti meeldivad mulle kamtšatka raudrohud, nii teistmoodi lehtedega. Näis, millised need pärlmutterroosad õied tegelikkuses ka on.
Jõudsin ka järeldusele, et see püsikute seemnest kasvatamine on tõesti paras teadus. Ei ole nii nagu suvikutega, et ostad seemne, külvad ja kasvavad mis mühin. Ja tavaliselt enamik suvikute seemneid ka idaneb. Püsiku seemnetega peab oskama ümber käia. Pead siiski teadma, kui pika külmaperioodi mingi seeme peab läbima, et idanemiseks valmis olla. Ja ka siis nad ei taha alati tärgata. Olen nõus, et poest võid saada vanad seemned või läbi kuivanud või mis iganes. Aga alati ei tärka ka enda korjatud seemned. Näiteks Menziesii punanupp ei ole siiani tärganud ja ei tea, kas enam pistabki nina välja. Ikka nii palju külve on mul ebaõnnestunud ja just ilusamad asjad. Aga eks idanemiseks võibki ju aastaid kuluda. Näiteks cimicifuga võib idaneda isegi alles neljandal aastal ja osad liigid ju kasvatavad esimesel aastal ainult maa-alused osad. No tõesti-tõesti, see on teadus. Ja külvikarbid peavad sügavamad olema kui suvikute puhul. Sügiseks ostan sügavamad potid. 

Enne kevadist värvidemängu ka midagi must-valget.
Vähem kui kahe nädala pärast siis üleminek suveajale ja õhtul on oi-oi-oi kui kaua valge. See mulle meeldib.


Esmaspäev, 11. märts 2013

Tänaseks ööks 30 kraadi külma

Selline siis selle aasta saabuv kevad. 10.märts, kevade alguseni 10 päeva. Ei saa mina oma elus üle ega ümber toonekurgedest. On olnud aastaid, mil isaslind on saabunud 01. või 02.aprillil - sinna on aega 3 nädalat ja lund on meetri jagu. On ennegi kured tulnud ja lumi maha sadanud, aga kardan, et see kevad jääb siiski hiliseks. Ja kuldnokka ei ole ka veel näinud, kuigi aeg on sealmaal. Isegi varesed ei näita erilist kiirust. Seda soojemat aega meil ju niigi vähe ja sel hooajal jääb teda ka vist väheks. Kuigi päikese puuduse üle nüüd küll kurta ei saa, juba pikemat aega on hommikust õhtuni päike sillerdanud ja soojendanud. Samas ööd on külmad. Eile varahommikul olid kased nagu jõuluküünaldega ehitud, päike ja härmatis tegid imet. Ega seal soojal maal ka miskit pidu ole, kogu aeg soe ja talvel sajab siis vihma. Kõik see talvine ilu jääb olemata. Aga samas 30 kraadi külma on ikka natuke palju. Ühel varahommikul kõndisin mööda harilikust kasest, kel eelmisel suvel äike koore suures ulatuses maha lõi. Jõudsin just kase kõrvale, kui käis hull raks - kasele oli külm löönud ikka vägagi suure külmalõhe. Kevadel jälgin huviga, mis sest eakas puust saab, tõenäoliselt on see lõpu algus. Visuaalsel hinnangul pakun puu vanuseks nii 50-60 aastat. Ühesõnaga hoian pöialt pulsil.
Nüüd siis enda toimetustest. Olen jõudnud nüüdseks küll selgusele, et õpi palju sa tahad, aga kui kogemusi vähe, siis loll jääb ikkagi lolliks. Ega see, et sul haridus on, ei näita nüüd küll miskit. Just seemnelisest püsikute paljundamisest jutt. Koolis nagu libiseti ka kiirelt sellelt teemalt üle ja nüüd ma siis õpin. Õnneks on õpetajaid.  Riholt olen saanud nüüd nii palju tarkust (Teras Riholt), et tunnen end  täiesti ehitajana, kes pole elus ühtki aiandusala õppinud. Koolis ka nagu lulli ei lasknud, oli kaks nelja ainult lõputunnistusel, aga haritus puudub, just. Seega idanemise protsent madal, seemned vanad või nakatunud, kasvuturvas vale jne. Kui tahad kvaliteeti, peab kõik täpne olema. Nüüd juba natuke tean ja oskan, aga palju raha olen lihtsalt külvikastidesse pannud, mis komposti lähevad. Kui nad sinnagi sobivad. Leian, et koolis sel teemal oli puudujääk, nii palju on tundmatut.
Aga positiivset on ikka ka. Esimesed pikeerimised tehtud ja nääpsud kasvavad. Eriti meeldivad mulle need efedrad, sirguvad, olenemata sellest, et minu magamistuba ei ole kõrb, mis nende kasvukohaks elus.
Ja nüüd siis tähtsaimad toimetused minu vinduva viiruse tekitatud tüsistuste kõrvalt, millega tegelenud olen. Sain valmis oma kodulehe, mida tõesti mitu kuud juba teinud olen. Kui ikka materiaalseid võimalusi napib, teed kõik ise.Olen oma kodukat teinud tõepoolest mitu kuud, aga enam-vähem ta hakkab looma. Vähemalt julgen juba näidata. Kuigi alati saab ju paremini ja eks see muutmiste tee on alles ees. Täna sai tehtud ka fb-s nö fännileht või mis iganes ta on, aga kõik paistab toimivat. Igatahes eks ma üritan midagi luua, paljundada ja katsetada, kuigi see kõik on vägagi aeganõudev töö. Ja esimesed pikeerimised on ka tehtud.
VAHEMÄRKUS: eile õhtul kadus net ja postitus jäi postitamata.
Viskan siia siis ka lingid: 
Pilte täna ei lisa. Viljandis näitas hommikul termomeetr -15, aga 10km linnast ehk mul aias -24. Ei loe miskit, et Viljandist lõunapoole. Sisemaa on ikka sisemaa.