Lehevaatamisi kokku

Kolmapäev, 2. november 2011

Taimehoolduse ja paljundamise meelespea

Siin märkmed enda aia taimedega tegelemiseks, mis võivad ehk meelest minna.


PUITTAIMED


AKTINIIDIA Actinidia
Väetada kõdusõnniku, lehe- või kompostmullaga. Lõigata sügisel, kevadel tugev mahlajooks.



EBAJASMIIN, HARILIK Philadelphus coronarius
Õitseb eelmise aasta puidul. Lõikamisel arvestada, et põõsast ei lõigata välja liiga palju vanu võrseid. Noori, maapinnalt algavaid võrseid lõigata juuni lõpus umbes kolmandiku võrra tagasi.
Sel ebajasmiinil sai kevadel küll kolmandik vanadest okstest välja lõigatud, aga õitses sellele vaatamata rohkelt.


HORTENSIAD
Aedhortensia Hydrangea paniculata
Puishortensia Hydrangea arborescens
Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla
Hortensiate alla sobivad lumikellukesed, märtsikellukesed, siniliiliad, siberi valdsteinia, roomav akakapsas. Puishortensia lõigatakse igal aastal tagasi 2-3 pungapaarile, siis õitseb taim veidi hiljem. Teine võimalus on lõigata võrast välja kõik eelmisel aastal õitsenud võrsed. Siis on õied veidi väiksemad, kuid taim läheb varem õitsema. Sedasi võib lõigata ka aedhortensiat. Suurelehisel hortensial lõigata välja ainult eelmisel aastal õitsenud võrsed.



KIKKAPUUD Euonymus
Harilik kikkapuu Euonymus europaeus
Tugevamate lehtedega tiivuline kikkapuu, kelle lehestik jääb tavaliselt võrgendkoi vastsetest puutumata.

KUSLAPUUD Lonicera
Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum
Lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium
Väänduv kuslapuu on külmaõrnem kui lõhnav kuslapuu.


LEEDER, MUST Sambucus nigra
Lühiealisusest tingituna tuleks neid võra vormis hoidmiseks tihti lõigata. Kehvadel muldadel ei kasva hästi.
`Laciniata`, `Linearis`, `Black Lace`, `Black Beauty`, `Aurea`, `Sutherland Gold`


LODJAPUU, HARILIK Viburnum opulus
Võra saab tihedamaks muuta üheaastaste võrsete tippe kolmandiku võrra kärpides. Lõigata juuni lõpus



SARAPUU, harilik Corylus avellana
`Pendula`, `Contorta`, `Purpurea`, `Fuscorubra`, `Aurea` ( sisemaal külmaõrn)
Oksad lühiealised, igal kevadel vastavalt juurdekasvule võrast välja lõigata.


SIREL, HARILIK Syringa vulgaris
Sireliheki aluse võiks taimestada varjutaluvate liikidega nagu harilik sinilill, võsaülane, harilik lumikelluke või siniliilia. Noore sirelipõõsa saab muuta tunduvalt kompaktsemaks, kärpides noori võrseotsi umbes kolmandiku võrra. Lõigata jaanipäeva paiku. Väetada kompostmullaga, mis tagab tugeva aastase juurdekasvu ja max õitsemise.


VIIRPUUD Crataegus
Tömbilehine viirpuu Crataegus laevigata
Lõigates kasvavad viirpuule pikad vesivõsud. Vajavad palju valgust, ei vaja kujunduslõikust. Lõigata ainult võrasse sissekasvavad ja kuivanud oksad ja vajadusel tõsta võra.


ELULÕNGAD Clematis
Tanguutia elulõng Clematis tangutica
Alpi elulõng Clematis alpina
Farges`i elulõng Clematis fargesii
Suurekrooniline elulõng Clematis macropetala
Siberi elulõng Clematis sibirica
Tanguutia elulõnga noori taimi võiks tihedama võra saamiseks kärpida.
Fargesi elulõng on umbes 6m kõrgune, väikeste valgete õitega väsimatu õitseja.
Seemnetega paljundamisel näpistada seemnetel sabad ära, need takistavad idanemist.

PÜSIKUD


AEDHELEENIUM Helenium hybridum
Istutada ümber vähemalt iga 4aasta järel. Sügisel anda kõdusõnnikut või komposti.

AKAKAPSAS Ajuga
Ei sobi rammus muld, sordid võivad muutuda roheliseks. Akakapsas murust tõrjuda mürgiga, kui noppida ei jõua, muidu hävitab muru. Sobib madalate okaspuudega.

ASTRID Aster

Õiekas aster Aster novi-belgii  Õitsevad augusti lõpust. Siledad terveservalised läikivad väikesed lehed. Valged, lillad, punased või roosad õied on koondunud õisikuvarre ülemisse ossa. Seenhaiguste vältimiseks varred enne talve tulekut maha lõigata ja katta kompostiga.
Kaunis aster Aster novae-angliae Sarnaneb õiekale astrile, kuid varred ja lehed on karvased. Õievarred ülemises osas hargnenud. Suht haiguskindel.
Madal aster Aster dumosus Liiki kultuurtaimena ei kasvatata.
Kanarbikulehine aster Aster ericoides
Südajalehine aster Aster cordifolius


AUBRIEETA Aubrieta
Ei sobi rammus muld, lisada liiva. Pärast õitsemist kindlasti õievarred maha lõigata. 3-4 aasta tagant noorendada. Soovitav augustis teha pistikud. Tigude maiuspala:)



BRUNNERA Brunnera
Rammus muld, jagada 4-5 aasta tagant, sest muidu kasvatab palju väikseid lehti.




FLOKSID ehk LEEKLILLED
Aed-leeklill Phlox paniculata
Sortide õitsemisaega on võimalik pikendada, lõigates enne õiepungade kujunemist võrsest ära  1/3 kuni 2/3 võrsete kogupikkusest. Ei tohi väetada lämmastikurikaste kompleksväetistega. Jagada 3-5 aasta tagant varakevadel või augustis, sest on lühiealised taimed. Sügisel võiks multšida turba või lehtedega.
Võib paljundada juunis-juulis poolpuitunud pistikutega.

KAMM-SOOHEIN Spartina pectinata - paljundatakse ainult jagamisega. Täiskasvanud taim aeg-ajalt väiksemaks kaevata.


KOBARPEAD Ligularia - katsetada seemnekülvi, huvitavad hübriidid.



KUKEKANNUSED Delphinium
Võimalikult tuulevaikne kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Vajab palju toitaineid.Kevadel lämmastikurikast väetist. Noorendada 3-5aasta tagant. Ei taha niisket kuuma mulda, panna juurtele kive. Paljundada, seemnetega, jagamisega või pistikutega. Pistikud 5-8cm pikkused, juurduma niiskesse potti.

KUREKELL-ÄNGELHEIN Thalictrum aquilegifolium - kodumaine liik, valgete õitega. Sordid valgest tumepunaseni. Annab isekülvi.
DELAVAY ÄNGELHEIN Thalictrum delavay - helelillad õied. Paljundatakse seemnetega, jagamisega või rohtsete pistikutega. Külv sügisel.

KÄOKING, SININE Aconitum napellus
Poolvari, parasniiske.



LAUDLEHT Astilboides tabularis - rammus ja niiske muld, kevadel anda komposti. Paljundada kevadel jagades, lõige noaga. Seemned külvata sügisel. Seemnest korralik taim 3-4aastaga.



LOITEV TULINELK Lychnis chalcedonica
Vajab palju valgust, ei talu kuiva mulda. Sügisel kompostiga katta.


LURSSLILL Cimicifuga - niiske, rammus, poolvarjuline kasvukoht. Väetiseks kompost. Paljundada seemnete või jagamisega. Seemnest erineva lehevärvusega järglased. Seeme võib idaneda 2. või 3.kevadel, kannatust!  Ei talu hästi jagamist.



MONARDA
Aedmonarda Monarda didyma
Kuivas mullas nakatuvad jahukastesse. Sügisene kompostiga katmine on vajalik.
  • Puutuhaleotis
    1 liiter puutuhka lisada 10 liitrile keevale veele, keeta 20-25 minutit, jahutada, lasta selgida ja kurnata. Kasutada seenhaiguste tunnustega lillede pritsimiseks (jahukaste, hahkhallitus, rooside punakaste).
  • Kuuseokkatõmmis
    500 g värskeid või 150 g kuivatatud kuuseokkaid valada üle 5 liitri veega. Lasta seista ööpäev, keeta 30 minutit, kurnata ja jahutada. Lahjendada veega vahekorras 1:5. Kasutada jahukaste tõrjeks.
  • Leedritõmmis
    Toimeaine on siin vesiniktsüaniid (sinihape). Seetõttu peaks tõmmise valmistamiseks kasutama vana mittekasutatavat anumat, millesse asetada umbes 400 grammi leedripuu lehti ja noori võrseid (eelistatud on kevadised mahlajooksuaegsed kasvud) ja lisada 3 liitrit vett. Keeta pool tundi, hoides auramise takistamiseks anumal kaant peal. Kurnata, kasutada jahtunult ilma lahjendamata rooside jahukaste ja roosi-tahmlaiksuse tõrjeks ning lehetäide ja röövikute hävitamiseks. Kuumalt pudelisse villituna säilib lahus kuni kolm kuud. Väidetavalt peletavad kevadel naeripeenrasse torgatud värsked leedrioksad maakirpusid.
  • Põldosjatõmmis
    Tõmmise tegemiseks kasutada kogu taime: varsi, lehti ja juuri. 250 grammile taimeosadele lisada 10 liitrit kuuma (mitte keevat) vett, lasta seista 24 tundi. Kurnata ja kasutada lahjendamata. Põldosjatõmmis on tõhus fungitsiid, mida tasub kasutada maasikate ja muude taimede jahukaste tõrjeks. Samuti on põldosjast abi kõrrerooste puhul.



MURTUDSÜDA, HARILIK Dicentra spectabilis
Kergelt varjuline või poolvarjuline kasvukoht. Roosa värvuse toovad esile lõosilmad. Sügisel anda komposti.

POJENGID
Valgeõieline pojeng Paeonia lactiflora
Varajane pojeng Paeonia officinalis
Ei talu lämmastikurikaste mineraalväetistega väetamist. Lehed lõigata maapinna lähedalt.


RODGERSIA Rodgersia - viljakas, poolvarjuline ja niiske kasvukoht. Ei talu seisvat vett. Põua ajal piserdada.Vajavad palju väetamist - komposti, kevad- ja sügisväetist, kesksuveni org. väetist. Paljundada jagades terava noaga. Seemnest hübriidid.

PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE - padjandtaimi ladvapistikuga. Varrepistikuga saab paljundada flokse, männasmailast, peekerlille, piimalilli, kipslille, sinilatvu.

PÕNEVAID KÜBARAID
Kahkjas siilkübar - Echinacea pallida kuni 80cm, pikad ja longus kahvaturoosad keelõied

Kollane siilkübar - Echinacea paraadoxa  kuni 90cm, erkkollased rippuvad leelõied
`Summer Cocktail`, `Meditation`, `Green Envy`, `Razzmatazz`, `Sunrise`


ÄGEDAD KÕRRELISED
Harilik alang - Imperata cylindrica `Red Baron`
Must maohabe - Ophiopogon planiscapus `Nigrescens`

EMAJUUR - Gentiana
Seemneid leotada enne külvi 48t vees. Kui kahe nädalaga ei idane, siis kaheks kuuks külma.

VAHTRAD
Seemneid enne külvi leotada 24-72t vesinikülihapendis.

VARRETU PÕISROHI
Kevadel varjutada. Istutada keskpäeva kiirte eest varju.




5 kommentaari:

  1. Leidsin Su varjus püsinud huvitava blogi, küll on tore, et aina lisandub aiast kirjutajaid ja mul on selline tunne, et oleme ka tegelikus elus kohtunud:)

    Aga Su blogi settingutes on mingi sakk sees, teda pole kohe võimalik avada, enne seda hoiatatakse, et edasi saab liikuda vaid enda vastutusel kuna võib sisaldada midagi ebaviisakat. Ma ei tea, kuidas seda parandada, aga sama probleem oli kunagi ka Tea blogil. Äkki aitab.

    VastaKustuta
  2. Tere Muhedik! Ei tea küll, kas loed, aga jah, kohtusime üle-eelmisel suvel, kui me deiaga te aeda külastasime. Ja ausalt, siiani minu Eestis külastatutest PARIM AED. Igatahes maabusin sealt suure koorma taimedega. Mõnega neist tekkis ka probleeme ja nalja kui palju. Nimelt üks floks, millest sain ühe oksa (sorti üles ei kirjutanud, heleroosa, tumedate servade ja südamikuda, kõrge) oli haakunud mingi sügisastriga. Alles sel sügisel õnnestus mul floks päästa astri embusest. Kevadel ei teinud lehtedel nii vahet, et neid eraldada, sügiseks oli floksi 3 vart ja loodan parimat. Samuti sain mingi taimega kaasa tundmatu tegelase. Ääretult lehtdekoratiivne, karvane, kirju, aga kui õied avas, oli tavaline piimohakas. Kuna too on meil kartulimaal paras nuhtlus, siis igaks juhuks loobusin temast. Siiani kahetsen....
    Ja su blogi jälgin sellest ajast ja sealt ka vist suurim ispiratsioon. Igatahes edu ja jaksu!!!
    P.S. Hea, kui keegi juhib tähelepanu. Settingutes vead parandatud. Aitäh!

    VastaKustuta
  3. Aitäh! Väga kvaliteetsed ja emotsioonikad fotod.
    Pildid räägivad väga palju. Tihti pole teksti tarviski. Edu!

    VastaKustuta
  4. Tänuväärne lehekülg, sain mitmeid huvitavaid näpunäiteid. Aitäh!
    Keeruliseks teeb orienteerumise see, et erinevad allikad annavad erinevat infot. Just lugesin ühe aiandi leheküljelt, et must leeder kasvab igasugusel pinnasel, ka väga lahjal.
    Siit loen, et viletsal pinnasel ei kasva. Mul endal on kaks leedrit: must leeder "Aurea" ja "Variegata". Esimene kasvab okaspuupeenras ning on väga lopsakas; teine künka peal, kus all on kogumispaak ja seal üldse ei edene.
    Veel tahaksin kommenteerida pojengide väetamist. Mina olen igal kevadel väetanud pojenge vägagi lämmastikurohke väetisega ning sellele vaatamata edenevad väga väga hästi. Siit loen, et lämmastikurohke väetis pojengile ei sobi. Kas oskate seletada, miks?

    VastaKustuta
  5. Lämmastiku liig suurendab taimede vegetatiivset kasvu ning õitsemine jääb tagasihoidlikuks. Väheneb ka külmakindlus ning vastupidavus haigustele. Lämmastikku sisaldavaid väetisi võib pojengile anda kasvu algul, kuid kindlasti mitte pärast õitsemist.

    VastaKustuta