Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 24. november 2011

24.november

Täna on täielik sügis. Hommikul näitas 3 soojakraadi ja oli kuiv ning pilves. Nüüdseks on tuul tõusnud ja kallab vihma päris nobedalt. Sellise ilmaga ei kisu küll õue, isegi kui on väga head riided. Eile sai see-eest aiatöid veel usinalt tehtud. Aed on selline omamoodi koht, et seal on tööd alati. Ma nimelt otsustasin veel mõned püsikud pealt ära lõigata, mis algselt oli küll plaanis peale jätta. Ja seda prahti sai jälle mitu kärutäit aiast välja veetud. Seda valget aega on ka nii vähe, et ega üle nelja tunni väljas olla eriti ei saa. Hommikul vara on veel liiga külm ja niiske, aga peale lõunat hämardub varakult. Aga neli tunnikest leidsin. Öeldakse, et töö kaunistab inimest, aga eks ta kaunistab ka kilplast (selline mulje endast jääb). Nimelt võtsin eile aga talvekatted jälle pealt ära. Teada ju on, et esimene lumi sulab alati ja esimene maapinna külmumine ei ole veel talv. Seega olin liiga usin katja. Muidugi lähtusin ka kalendrist, aga seda meil ei ole eriti vaja vist vaadata. Tuleb ikka nina ukse vahelt õue pista ja selle järgi käituda. 
Liivatee, kadaka ja mikrobioota (mida ei olegi vaja varjutada) võtsin lahti, aga teistel lihtsalt sorkasin oksad kõvemini maasse. Mikrobiootad sai ise haljaspistikutest paar aastat tagasi tehtud, paar eelmist talve on nad mul küll kuuseokstega kaetud olnud. Tarkade blogijate nõuannete kohaselt elupuid ma enam ei varjuta, mida olen küll siiani teinud. Pillun kevadel tuhka lume peale, siis on lumelt peegeldus ka nõrgem. 

Siin siis peaks olema hübriidne Lemoine`i ehk prantsuse deutsia Deutzia x lemoinei. Tema on samuti haljaspistikust kasvatatud ja eelmisel aastal olid esimesed õied, mida oli küll vähe, sest külm võttis teda tugevalt tagasi. Taim peaks olema küll sooja koha peal, aga viga see, et kõrgeid puid ümber vähe. Sorkasin kuuseoksad maasse püsti, õhk käib läbi ja ehk talvitub paremini ja näen järgmisel aastal rohkem õisi. 


Samamoodi käitusin euroopa mürikaariaga Myricaria germanica. Selle taimehakatise sain mõned aastad tagasi Deia käest ja olen ka paar aastat ta õisi imetlenud. Kahjuks olen ta nii vale koha peale istutanud, kevadel kindlasti ta teise kohta transportima. Kas neid kuuseoksi sinna vaja on või ei, kes seda teab. Oleks mul kaks taime, siis ühte kataksin ja teise jätaksin lahti. A kui külm selle viimase ära võtab, siis kahju ka. Kevadel püüan teda paljundada, siis saan edaspidi katsetada. Kuigi see Eesti kliima on paikkonniti nii erinev taimede kasvatamiseks. Ja mitte ainult Eesti, vaid ka naabertalus on juba teised olud. Kuna asume suhteliselt kesk-Eestis, tuultele avatud paigas, siis on meil ikka külm. Kõik need puud, mis ma olen aeda ümbritsema pannud, on siiski veel noored, et luua häid tingimusi. Aga juba paari-kolme aasta pärast peaks olema olukord parem. Ja just sp peakski valima lagedale tuulepüüdjaiks rohkem kiirekasvulisi puid. Ega meil muidugi eriti rikkalikku valikut väga kiirekasvulisi ei ole, aga miskit ikka. Kased, lehised ja pähklipuud sirguvad vist kõige kiiremini. Ega männil ja kuusel ka viga ei ole, aga kui nad kraavipervelt tuua, siis läheb paar aastat ikka põdemisele. Lehiseid peakski järgmisel aastal mõned juurde muretsema. Mul on kolm eurojaapani noort lehist, aga võiks ju olla euroopa-, jaapani- ja ka dauuria lehis. Siis oleks hea neid omavahel kohe kodus võrrelda.


Ja siin minu õnnetu kaljukadakas `Skyrocket`. Ühe haru talt juba eemaldasime, sest tõenäoliselt on ikka mingi seen kallal ja kas ta ka järgmisel suvel elus on, ei tea. Igal kevadel on lõunapoolne külg rebane ja varjutada teda ka enam ei saa ta mõõtmete tõttu. Pruune oksi on ka juba kõikjal, ju see seen ikka levib.
Sellised olid mul kaks kirjut kadakat `Meyeri` 2010 kevadel. Siin oli küll vist tegu päikesepõletusega. Lasin neil veel terve aasta vegeteerida, enne kui sel kevadel välja said juuritud. Taastusid tõesti ainult ladvapungad. 

Lubasin küll, et ma kevadel enam mingi seemnemajandusega ja potitamisega ei tegele, aga... Jäin siin neid seemnemaailmas pakutavaid seemneid vahtima ja juba tahaks midagi külvata. See on täitsa idiootlik harjumus vist. Iga kevad algab sellega, et linnas on kõik aknalauad topsikuid täis ja kui on aeg pikeerida, siis on transport maale.  Muidugi sealt seemnemaailmast olen ka enne tellinud, aga vähemalt minul oli küll idanevusega probleeme. See ei pruukinud ka seemnete viga olla, vaid minu viga, aga ikkagi. Ja neid seemneid pannakse ka pakki nii-nii vähe. Nüüd õhtuti aega arvutis olla on, peab ikka uute taimedega tutvust tegema ja kevadeks miskit valmis vaatama.

Pilt on 20.novembrist. Sel sügisel esimene päev, mil maapind päeva jooksul sulada ei jõudnud.


3 kommentaari:

  1. Ahoi! Avastasin täna sinu ägeda blogi. Hulk ilusaid pilte ja palju tarka juttu. Hoia ikka lippu kõrgel. Tervitab Kaja (kah Luuakas).

    VastaKustuta
  2. Jajah, naljakas aeg on, silmad käivad rohelist õue pidi, et teeks midagi, niidaks näiteks või rohiks:D, aga peale aias ringijalutamise ei tee ma küll enam midagi.

    Kiirekasvulised on ka pajud ja nende hulgast leiab ikka väga põnevaid liike ja sorte. Osa neist on võrreldes teiste lehtpuudega ka väga kaua lehes, osadel on jälle talvel väga uhked värvilised oksad või põnevad võrakujud. Inimesed miskipärast veidi põlgavad neid, aga minu arust tuleks pajudesse küll päris suure austusega suhtuda.

    VastaKustuta
  3. Mulle pajud meeldivad ja peale kommentaaride lugemist täitsa lugesin remmelgate kohta. Kuus sorti mul neid on, aga kolm neist madalakasvulised. Ja see on hea idee paar-kolm liiki-sorti kevadel juurde hankida. Ainult meil miskipärast jänesed-kitsed armastavad neid krõbistada, algusaastatel pean neid kaitsma, aga selle elan üle.

    VastaKustuta