Lehevaatamisi kokku

reede, 25. jaanuar 2013

Meil on aega veel, meil on aega veel...

...et kirjutada mõned read. Päike käib juba kõrgemalt, ilmad on mõnusalt külmakraadides ja päevad on pikemad. Kõik toimetavad oma seemnepakikestega ja peavad plaani, mida külvata ja mida mitte ja kunas külvata. Nii on see olnud maailmas juba sadu aastaid. Võib-olla ainult selle vahega, et teatud ajaperioodidel pööratakse tähelepanu eri liikide külvile - aeg-ajalt rohkem köögiviljadele ja siis jälle dekoratiivtaimedele. Kuidas kellegil mingil ajal vajadus on. Ei olnud see kuigi ammu, kui mu ema külvas jaanuaris tomateid ja märtsis viidi taimed küttega kasvuhoonesse. Kütma pidi ka öösiti ja küll rassiti. Oleks siis, et tomat läks müüki, aga ei, me saime ise süüa. Olid ajad. Ja terve kasvuhoone oli päevavalguslampe täis. Vaadates tänaseid elektri hindasid ja poes tomati hinda, ei hakka keegi sellise jauramisega vaeva nägema. Aeg lihtsalt oli selline. Tomatid ja paprikad kasvatab ema siiani ise ette, aga nüüd tunduvalt hiljem.
Aasta algus on ka nii kiire olnud, et voodi kõrvale on tekkinud hunnik raamatuid, mida aja puudusel ei ole jõudnud lugeda. Esimene suurem ja tähtsaim töö, mis käsil, on kaalulangetamine. Miskipärast on elus nii, et kui sul on ikka ette nähtud olla korpulentsem ja soovid olla nääpsum, siis tuleb end terve elu piitsutada. Kaks aastat tagasi sain oma kaalu langetatud pea 17 kilo, nii 60 peale. Oleks võinud küll tiba veel pingutada, aga üldjoontes jäin rahule. Ja kaal säilis kuni selle aasta jõuludeni. Aga no need ema söögid aasta lõpus ja muud üritused tõid 4 lisakilo ja siis tekkis küll kapsaussi tunne, kui pidusse oli vaja minna. Rull ja rull ja rull jne. Selle nädalaga olen kilo kaotanud. Pingutan edasi.
Teine töine asi on kodulehe tegemine. Ei ole ka arvutis kuigi kõva käsi ja võtab aega, kuigi ostsin põhja jne, aga teosammul venib see kõik. Loodan aprilliks ühele poole saada.
Eelmise nädala algul oli koolis sess. Kuigi alul tundus, et olen seda kõike juba õppinud ja koolis käimine on tühja tuule tallamine, siis sel sessil Aino Möldrit kuulates tundsin end  mugulbegoonia tõusmena  iidse tamme kõrval. Nii palju tarkust, nii erinevates valdkondades, kui pr Mölder oskab edastada, ei ole sõnu. Ja siis uurid, loed, õpid, arened. Me kõik tahame ju rohkem teada ja rohkem osata. Igatahes oli koolis täitsa põnev ja tundub et põnevamaks järjest läheb. Täna lähen kõndima ja pildistama. Esmaspäevaks vaja esitada slaidishow esmaabis teemal :"Õnnetus hüüab tulles." Pean pildistama ohtlikke kohti, nt kukkuvaid puid, jääpurikaid, lahtiseid kontakte jms. Ei tea, kust ma need 12 pilti kätte saan.
Vahepeal viskas siinkandis miinuskraade 24. Kuulda oli, et mitmel pool oli kraad langenud isegi -28-ni. Ise olin samal ajal Stockholmis, seal oli kõigest 7 kraadi alla nulli. Aga eks veebruar kui tuisukuu on alles ees ja ega see külm ka uuesti tulemata ei jää. Lugedes tänaseid uudiseid, siis peaks tulema keskmisest külmem veebruar. No eks aeg annab arutust.
Eile tegin siis korraliku kontrollreidi nii aias kui aia taga, siiani suuri kahjustusi ei paista. Kitsed ja jänesed on küll pahandust teinud, aga kõige hullem seis praegu ei ole. Plaanisin ka pistoksi natuke valmis lõigata, aga ajapuudusel jäi see töö eile tegemata. Ehk täna jääb aega veel.
Nüüd siis tänane päev ka õhtus ja mul hommikul kirjutatud blogi osa postitamata. Täna siis kõndisin vist terve küla läbi ja otsisin neid ohtlikke kohti. Ohtlikke leidsin vähe, aga muud põnevat küll. Kuidas küll on suuri tammesid lõigatud. Ei tea küll, mitu aastat tagasi, aga tüükad on hirmsad. Panen pärast pilti ka. Siis käisin Loodi-Püstmäe lehisepuistus. Uhked on need kahesaja aasta vanused (peaaegu) lehised tõesti. Võimsad tüved ja uhked korbad. Lehisepuistu on külvatud aastal 1820, seega 7 aasta pärast juubel. Puistu seisukord on hea ja teatavasti võib lehis elada 500 aasta vanuseks. Seega pole neil veel pool elugi seljataga. Mida kõike nad on näinud??? Seega külvame ka midagi sellist, mis peab pikalt. Muidu need igasugu madalad okaspuusordid küll vahvad, aga reeglina hääbuvad nad enne istutajat.
Kas keegi on mugulbegoonia mugulaid ka üle talve pidanud? Mul nad ilusti talvekorteris sobival temperatuuril ja olen ka jälginud, et päris läbi ei kuiva. Aga kunas ma nad sooja pean tooma? Seemnekülvi puhul oli nende kasv küll nagu samm tigudel, aga kuidas mugulad käituvad?
Ja nüüd mõni sõna eurotsoonidest. Saan aru, asun Viljandist 10km lõunas - olen 4.eurotsoonis. Mida lääne poole, seda tsoonid tõusevad. Hiiumaa läänetipus juba 7.eurotsoon. Nii ja nüüd. Avan Aiasõbra koduka ja mis ma näen - näiteks astilbe kasvab tsoonis 3-8. Seemnemaailmal kordub sama. Mis tsoonid need neil on ja kuidas seda mõista? Kas ikka on võimalik, et üks taim kasvab nii erinevates kohtades ja talvitub ka takkapihta. Loogiline seletus minu ajul järgmine - Ricinus communis kasvab nii meil kui Hispaanias. Meil suvikuna, aga Hispaanias kohtasin teda puuna. Kas siit tuleb see nii suur kasvuala?
Piltide vähendamisega jäin jälle hätta. Eelmine kord sain blogidest abi ja pildi vähendamise tehtud ja nüüd meelest läinud. Olen mitu tundi üritanud ja ikka tulutult. Lõpptulemuseks keerasin miskit siin veel nässu ka, nüüd saan ükshaaval vaadata ainult neid pilte, mis on pildistatud, kui fotokas püsti käes olnud ja teistel pillub errorit. Et end täna rohkem mitte ärritada, siis panen pildid ikka täismõõdus, muidu jääbki kõik postitamata.
Päike kuldab puude latvu



Vot nii on puud lõigatud Loodi mõisa pargis




Selline on vaade alt üles lehiste latva






kolmapäev, 2. jaanuar 2013

Head uut aastat!

Maailmalõpp jäi meil järjekordselt tulemata ja rühkisime kõik rõõmsalt aastasse 2013. Soovin kõigile sel aastal uusi katsetusi uute taimedega, uusi ideid kujunduses ja taimedele eelkõige tugevat tervist!!! Nautige loodust ja loodusega koostööd, see on tõeline elu!
(Mul ka aeda sellist vaja. Pildistasin ise)

Mis siis eelmisest aastast meelde jäi? Palju vihma ja suht-koht vähe päikest, aga väga hull ei olnud. Sai muretsetud palju uusi taimi, küll ise paljundatud ja ostetud ja vahetatud ja lihtsalt kingitusena saadud. Ootan huviga kevadet, sest paljusid pole ma veel õitsemas näinud. Paar ostu ei vastanud küll ootustele, aga mõni ost üllatas sellevõrra rohkem. Üks, milles vähesel määral pettusin, oli  värd-käoking Aconitum x cammarum `Rubellum`. Väidetavalt pidid õied olema roosad, aga mul olid luitunud beežid või kuidas seda värvi nimetada. Aga heake küll, tarkade raamatute väitel võivad need õied tõesti sellist olematut värvi ka olla. Teiseks pettumuseks oli enda teada ostetud merendera. Täna selgus, et tegemist hoopis kevadise valevlillega Bulbocodium vernum. Oma viga, et ladina keel korralikult peas ei ole, oleks kohe teadnud, mida ostan. Ja kolmandana pettusin sammas-kübarõites Ratibida columnifera. Esiteks nad lamandusid ja teiseks kahtlen, kas nad kevadel üldse alles on. Mõningatel andmetel siiski tegu suvikutega. Aga suurepäraseid leide oli kindlasti rohkem ja kevadest alates tuleb üllatajaid hoolega jälgida ja märkmeid teha.
Eelmisel kevadel jäi mul päris palju külve tärkamata. Külve ma ära ei visanud, talvituvad väljas, ehk on kevadel lootust. Panen siia kirja, mis külvid eelmisest aastast siis ootele jäid. Võib-olla veel tärkab kevadel miskit!

  1. Lumeroos Helleborus niger(valge) - idanemine võib kesta mitu aastat, seeme võis olla ka idanemisvõime kaotanud
  2. Süstjas neiusilm `Sunburst` Coreopsis lanceolata
  3. Ahtalehine punanupp Sanguisorba tenuifolia`Alba` - oleks pidanud külmatöötlust varem tegema
  4. Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis `Alba` - idanemisvõime võis olla kadunud
  5. Pisi-murtudsüda (valge vorm) Dicentra peregrina f. alba
  6. Niitjas kirbutatar Polygonum filiforme`Variegatum` - võib aeglaselt idaneda
  7. Priimula (suureõieline hübriid) Primula poliantha hybrid  - külmaperiood jäi lühikeseks
  8. Kuldkollane kibuvits Rosa xantina
  9. Lehvikjas kurekell Aquilegia flabellata `Blackcurrant` - idanemine võib olla ebaühtlane ja aeglane (sügisel kaks taime tärkas, tea kas näevad kevadet)
  10. Jumalatelill Dodecatheon meadia `Roosa kurg`
  11. Pisikellukas Campanula pusilla `Blue`
  12. Keraslill Globularia `Zerkalo Venery` - külmaperiood läbimata
  13. Varretu keelikurohi Carlina acaulis ssp. simplex - külmatöötlus
  14. Pruunikas elulõng Clematis fusca `Isabel` - võib idaneda mitu aastat
  15. Harilik karukell Pulsatilla vulgaris `Pearl Bells`
  16. Harilik karukell Pulsatilla vulgaris `Rubiinpunane Kuninganna`
  17. Harilik karukell Pulsatilla vulgaris `Valge Kuninganna`
  18. Pärsia karukell Pulsatilla albana 
  19. Scouleri peekerlill Penstemon scouleri - külmatöötlus
  20. Virgiinia mertensia  Mertensia virginica - seemneid oleks pidanud kraapima
  21. Haruline lursslill Cimicifuga ramosa `Atropurpurea` - võib idaneda 2. või 3.kevadel
  22. Karpaadi soldanell Soldanelle carpatica 
  23. Kääbus-seebilill Saponaria pumilio - külmatöötlus
  24. Verev tuliastel Pyracantha coccinea f. flava `Golden`
  25. Korea kitseenelas Aruncus aethusifolius `Bely Sultan`
  26. Sügisene emajuur Gentiana septemfida var.lagodechiana 
  27. Jõhvik-lodjapuu   Viburnum trilobum `Angelina`
  28. Juliana kukerpuu Berberis julianae 

Aasta lõpus külastasin Tartus seemnemaailma pisikest poekest ja sai sealt kaasa haaratud mitmeid pakikesi seemnetega. Osa oli eriti sooduspakkumises, mis realiseerimisaja olid ületanud, aga katsetada ikka võib. Tõenäoliselt mõni ost oleks võinud ka olemata olla, aga kust see inimene siis ikka õpib, kui mitte oma vigadest. Siia siis loetelu uutest seemnetest, mis on hetkel külmkapis juurikatele mõeldud kastis talvitumas.


  1. Efedra, harilik - Ephedra distachya (Kõrbetaim, peale idanemist kastmine lõpetatakse)
  2. Elulõng, harilik - Clematis vitalba
  3. Emajuur, dinaari - Gentiana dinarica - Trumpet gentian (Enne külvi leotada seemneid 48tundi soojas vees)
  4. Habenelk, valge - Dianthus barbatus - Harjaneilikka Ets.4.
  5. Härjasilm, suureõieline – Leucanthemum superbum - Isopäivänkakkara Ets.5.
  6. Jäänelk - Dianthus glacialis - Jääneilikka
  7. Kaelus-mürrputk - Smyrnium perfoliatum - Seposiipiputken Ets.6.
  8. Karuhein, harilik - Xerophyllum tenax - Karhunheinä (Külv 18-22 kraadi juures 2-4nädalat, seejärel 4-6nädalat -4...+4)
  9. Kerakellukas, valge - Campanula glomerata - Peurankello
  10. Kellukas, keskmine - Campanula medium - Maariankello Ets.5.
  11. Kellukas, laialehine - Campanula latifolia - Ukonkello Ets.3.
  12. Kipslill, pööris - Gypsophila paniculata - Morsiusharso Ets.4.
  13. Kontpuu, verev `Autumn Queen` - Cornus sanguinea
  14. Kuldvits, pisi- - Solidago cutleri - Pikkupiisku
  15. Kurekell, harilik (tume kui öö) - Aquilegia vulgaris - Lehtoakileija Ets.3.
  16. Kurereha, aas- `Dark Reiter` - Geranium pratense - Kylakurjenpolvi Ets.4.
  17. Kurereha, raotu tumedalehine - Geranium sessiflorum f. nigricans - Tummalehtinen kurjenpolvi
  18. Kõreliilia, laialehine - Tricyrtis latifolia - Keltakonnalilja
  19. Käokann, harilik `Nana` - Lychnis floscuculi - Käenkukka (peale idanemist vajab jahedamat keskkonda)
  20. Lauk, kollane - Allium flavum - Rikkilaukka
  21. Lehis, siberi - Larix sibirica
  22. Magnoolia, Hondo - Magnolia kobus (Üks külmakindlamaid magnoolia liike)
  23. Mõõkrohi, lääne - Cladium mariscus - Taarna
  24. Nastanthus spathulatus (tõenäoliselt ei kasva meil. Selle sain tasuta, katsetan. Kasvab jalgupidi vees.)
  25. Ogaputk, rand- - Eryngium maritimum - Meripiikkiputki
  26. Priimula, tiibeti - Primula florindae - Kesäesikko
  27. Priimula, viali - Primula vialii - Tähkäesikko
  28. Põisrohi, varretu - Silene acaulis - Tunturikohokki (Kevadel varjutada, kergelt happeline muld, multš juurtele vajalik)
  29. Raudrohi, Kamtšatka - Achillea sibirica var. camtschatica - Siperiankärsämö
  30. Siilkübar, kahkjas - Echinacea pallida - Rohtopäivänhattu 
  31. Siilkübar, tennessii - Echinacea tennesseensis - Tennessee auringohattu
  32. Tiibpojeng - Glaucidium palmatum
  33. Toomingas, virgiinia - Prunus virginiana
  34. Vaher, Davidi - Acer davidii (Kannatab külma -23)
  35. Vaher, kolmetipuline - Acer buergerianum (Seemneid leotada 24-72 tundi vesinikülihapendis)
  36. Vaher, Pensilvaania - Acer pensylvanicum (Vesinikülihapend. Kannatab külma -35)
  37. Õnnehein, kolmis- - Erigeron compositus var. discoideus - Pikkukallioinen
  38. Ülane, lõhislehine `Anabella Deep Pink` - Anemone multifida - Amerikanvuokko

No nipet-näpet on seal veel, aga enamus siin tooduist siiski minu aias uued tegelased. Nii see aasta siis on alanud. Õues lainetab vesi, lumi sulab ja tänase päikesega oli täitsa kevadehõngu tunda. Kuigi kevad veel mägede taga, aga päev venib kukesammu võrra pikemaks ja juba ma ootan teda. Uusi plaane olen palju teinud ja päris palju ka AutoCadi salvestanud. Suurim lubadus on vanavanemate hauaplatsile kevadel uus ja värske ilme anda. Seda ühte ja õiget kujundust ei ole ma veel välja valinud, aga kavandid on olemas ja lihtsalt tuleb see enda jaoks õige üles leida ning teoks teha.
Väike kahtluseuss närib veel kooli suhtes. Läbitud küll kõigest kaks sessi, aga siiani on tunne, et olen seda kõike juba õppinud. Maastikuehitust õppides saime ikka väga kõva kooli, mis aitab nii kergelt ära elada kogutud rasvast. Viimasel sessil antud kodutöödeks ei kulunud isegi tervet tööpäeva, hinded käes ja igati positiivsed. Järgmisel sessil teha puittaimede kontrolltöö, aga tunnen end ka selles kindel olevat. Pean lootma, et edaspidi ikka põnevamaks ja huvitavamaks läheb ja miskit uut ka leian.
Ja mis siis muud kui pea püsti ja vastu uuele aastale. TEAN JUBA PRAEGU, ET PEAB TULEMA HEA AASTA NII MULLE KUI SÕPRADELE. OLEN TÄNA SIIS ENNUSTAJA - TAIMESÕPRADELE TULEB SEE AASTA HEA!!!