Kas saabus nüüd kevad või tuli talv tagasi?

Täna hommikul uksest vaadates pilt siis selline tore, lumine, ma ütleks. Külmakraade -10,5. Ometi saabus see kauaoodatud kevad :) Seekord küll ainult kalendris.

Eile hommikul ärgates oli juba korralik lumekiht maas ja no kui õhtupoole see sadu uuesti lahti läks, siis anna jumal kannatust, tõepoolest. Lastel vähemalt pidu, saavad jälle kelgutada ja talverõõme nautida. Ja mina nägin enne suurt lumesadu esimesed lumikellukeste õienupud ka ära.  

Aga selle eest on kevad kasvuhoones, aknalaudadel ja taimelampide all. Eile päeval pikeerisin taas usinalt, kukekannused ja idamagunad said sel korral pottidesse. Harilik kortuus ja igihaljas kevadik on küll olnud väga hea idanemisega. Potid nii tihedalt kohe taimi täis. Kortuusi seeme sai võetud valgeõieliselt sordilt, kuid tõenäoliselt tuleb nende õite värv nüüd väga varieeruv. 

Mõned taimed on samas väga väga aeglase edenemisega, näiteks sale emajuur on kuu jooksul suutnud kasvatada ainult kaks pärislehte. Pikeerimiseks endiselt liiga väikesed.

Valge upsujuur, tema seemned saatis Taivi mulle 2016 sügisel ja siis nad ka külvatud said. Idanemine ei olnud kuigi hea, miskit sealt ikka tuli. Maapealsed osad kadusid ka ruttu ja nii nad mul pottidesse jäid. Enne suuri külmasid kevadel tõin potid sooja ja voilaa - tulevad. Aga igal heal asjal on ka varjupool - mitu aastat ma neid õisi pean ootama, seda ei oska isegi arvata. Musta upsujuure sain küllalt suure taimena vist 4 aastat tagasi, õit ei ole veel näinud. Rohelisi upsujuuri on mul aias rohkem, aga ka ei ole õisi veel näinud. Ootame. Lisasin just kevadtööde kausta uue punkti - upsujuurtele kõdusõnnikut. Edenemiseks väga vajalik! Ja siis ei olegi muud, kui oodata.

Kena kevade algust ja kulgemist meile kõigile!

Miks just nii ja mitte teisiti?

Viimastel päevadel on palju arutatud sügis- ja talikülvide üle. Kes, mida, kunas ja kuidas külvab. Kõik me valime endale sobiva ja loodetavasti ka parima viisi külvamiseks. Tahtsin siinkohal välja tuua mõned plusspunktid, miks ma külvan just nii. Sügis- ja talikülvid panen ma pottidega kasvuhoonesse sp, et 

1.  õues peksab tugev vihmasadu seemned substraadist välja
2. ma ei viitsi jaurata mingite katete ja pudelitega
3. külvipotte on tavaliselt saja kanti
4. kasvuka uksed on talvel avatud, sooja seal ei ole
5. varesed ja muud koduloomad kipuvad õues pottidega majandama
6. kevadel tekib seisev vesi külmunud pottidele, mis sulab-külmub jne
7. potte ei saa maast kätte, sest nad on kinni külmunud
8. potid on vaja varakult kätte saada, sest taimede ettekasvatus on mulle oluline
9. õues lendab tuulega igasugu sodi pottidele

Need ongi need põhjused, miks mu külvipotid ei jää õue, vaid rändavad katuse alla.

Täna oli tõesti suur-suur sula enne külma. Kuigi kraad 4-st kõrgemale ei tõusnud, vihma päeval ei sadanud ja päike ei paistnud, sulas kõik silmnähtavalt. Lumine orasepõld muutus imekiiresti ookeaniks. Tee alla paigaldatud truup jõudis vaevu vett vastu võtta. Enne pimenemist oli seis ikka päris hull, vee sulin nagu kose serval seistes. Ootan huviga juba hommikut. Kui öösel ei külmeta, siis hommikul vist purjetame :)

Täna oli korralik tööpäev kasvuhoones. Pikeeritud said moosesepõõsad, habe-stepirohud ja sinihallid nurmikad. Habe-stepirohu idanemisprotsent oli 25 - imeväike. Kuigi seeme korjatud ja külvatud sügisel samal päeval. Moosesepõõsaga sama seis - väga vähe idanenuid. Kuigi moosesepõõsa külvi eripära ongi see, et tärkavad väga pika ajavahega. Aga kui osad taimed on juba piisavalt kõrged, siis tuleb nad ikka eraldi pottidesse pikeerida ja ei saa ju oodata, kas veel mõni nina välja pistab. Kollane lina on hästi kasvanud, kas tõesti oli abiks see, et nõelaga said seemnekestad eemaldatud. Ei ole see külv mul paar viimast aastat õnnestunud. Sel aastal on rõõm minupoolne. Täna hommikul üllatas mind igihalja kevadiku külvi tärkamine. Sellesse mul erilist usku ei olnud, mu ainus taimeke niigi niru ja seemned olid ka sellised nirud, aga poisid reas kui porgandid :) Pikeeritud taimed rändavad ikka sooja ruumi taimelampide alla. Aga mitte väga sooja - nii 15 kraadi juures on neil hea küll . 

Pildil sinihall nurmikas värskelt pikeerituna.

Mingi aeg tagasi oli Aalujatega arutusel kivirike külv. Olen külvanud ainult korra kivirikku - enda aiast hosti kivirikult võetud seemnest. Paraku hübridiseeruvad kivirike liigid omavahel kergesti. Ja tavaliselt on nii, et kui hangid endale esimese kiviriku, siis on kerged tulema ka teine ja kolmas jne. Seega kui vaadata neid külvatud taimi, siis erinevused on silmaga nähtavad. Lisaks on nad väga-väga aeglase kasvuga. Alloleval pildil olevad taimed on külvatud 11.novembril 2015 ja tärkasid 2016 veebruaris. Ei ole just eriti hiiglased.

Kuna hosti kivirik on väga lubjalemb, siis lisasin ma pottidesse lausa lupja. Vaatamata  sellele kakkusin täna sealt sammalt välja. Järelikult kasvavad tänapäeva samblad v samblikud ka aluselisel pinnasel edukalt.

Lubab külma. Ja päris korralikku 16 külmakraadi. Kohe mitu ööd jutti. Hea ta muidugi enam ei ole, sest siis tekib see jube jääkoorik. Ja kuna suur sula tekitas vett palju, maa on külmunud ja vett vastu ei võta, siis.... Kehvasti. Tõenäoliselt viskan kasvukas pottidele ka loori peale. Nii igaks juhuks. Alpi taimedele ei ole seda vaja, aga pojengid ja lõokannused ja veel mõned on väga usinalt kasvu alustanud.

 

Iga asi omal ajal

See kevade ootus on aastast aastasse, sajandist sajandisse, olnud sarnane. Kõik ootavad. Sügist nagu nii väga ei oota, vist. Aga hetkel on siiski kevadtalv ja kevadeni on veel natuke jäänud.

Aias eriti toimetada ei kannata. No õunapuid saab lõigata, redelil kannatab ronida. Aga lund on nii palju ja vett on see lumi ka juba nii täis, et liigelda aias on tülikas. Hea on kõndida ainult seal, kus rajad on lahti lükatud. Seal saab kõndida juba muru peal. Mis sest, et see muru on pruun ja kole, aga ikkagi paljas maapind jalge all, ilma igasugu valge lisandita.

Kasvukas on mul suurem töö tehtud. Suurem osa potte talvitus mulla peal, need tõstsin nüüd korrus kõrgemale. Teatavasti maapind soojeneb aeglaselt, aga mul oleks vaja kiiremini visuaalne hinnang saada, kuidas on lood talvitumisega. Paljud taimed vajavad suuremat potti, osad jagamist, taime etiketid kontrollimist ja kõike seda ei saa ma suurde kevadesse jätta. Pojengid ja luudpõõsad olid mul pottidega mulda süvistatud ja maapinna sulamine võttis natuke aega. Aga eile oli maapind täielikult sulanud ja need potid said ka korrus kõrgemale paigutatud. Ühesõnaga kasvuhoones toimetamist jagub, kui aega on. Isegi esimene kevadine kastmine on juba tehtud. Esimene hinnang talvitujate kohta paistab väga positiivne. Kel maapealsed osad on täiesti kuhtunud, nende kohta ei oska veel midagi muidugi öelda.

Aknalauad on taimebeebisid täis. Sel nädalal peab mõned titad ära pikeerima ja lampide alla panema. Päris paljud seemned alles mõtlevad mullas, mis oma eluga peale hakata. Kasvukast saab uusi külve järjest sooja toodud. Kõigi tuppa vedamisel mõtet ei näe. Kui ikka trilliumi idanemine nii pikaaegne on, siis ta vist võib seal kasvuhoones rahulikult edasi vegeteerida. Elulõngade külvid ka pirtsutavad, kuuga ei ole tärganud. Seega vajavad nad uut külmaperioodi, aga kuna lubab veel natuke külma, siis see kasvukasse tagasi vedamine riski peale minek. Panen ehk hoopis sahvrisse, seal ka hea jahe.

Sellest lumest ma pilte ei ole teinud, aga paar eelmise aasta 11.aprilli pilti siia lisan. See on kuu aja pärast minevikus.  Maa oli siis selliseid pragusid ja kraatreid täis, et jube kuubis. Kes teab, kuidas sel aastalgi on. Aga nagu targemad ütlevad - rind ette, kõht sisse, pea püsti ja kevadesse!

Imelised talvepäevad

Eile oli üks tõeliselt mõnus kevadine talveilm. Külmakraade oli peale lõunat kõigest 4 alla nulli. Päike sulatas maantee servasid, katuseräästas tilkus. Tuul oli nõrk. Kasvukas oli juba 14 soojakraadi. Väike kirjurähn lasi nii valjult laulujuppi, et kõrvad tahtsid lukku minna.

Koju tulles avastasin maantee ääres eriti jubeda tegevuse tagajärjed. Nimelt kasvab seal üks isetekkeline noor vaher., maantee servast umbes 15m kaugusel. On ta küll mitmeharuline nagu ta on, aga annab varju postkastidele ja las ta siis olla. Puu on noor. Ja koju tulles siis avanes selline vaatepilt.

Lihtsalt kirvega on oksad maha löödud. Kevadise mahlajooksu aeg ka veel. Muud varianti ei ole, kui traktorist, kes üleeile õhtul teed lahti sahkas. Kuigi minu meelest need oksad ei saanud küll talle ette jääda. No nii ta igatahes tehtud on. Eks pean sae tasku pistma ja parandama, mis parandada annab. Kui see vaher just mahlast nüüd tühjaks ei jookse.

Lumi on raskeks läinud ja viimane aeg oma hekilised üle vaadata. Ma eile õhtupoolikul sellega just tegelesingi. Tuhkpuuhekk oli kõige suurema koorma all.

Täna taas imeline hommik. Eilse niiskuse tagajärjel puud kõik valges härmarüüs. Öösel on kraad langenud 17,7 alla nulli.

Siberi pakane

Just Siberist pärit pakane pidi olema see, mis meil hetkel ilma teeb. Kraadid on madalad ja tuul omakorda võimendab kõike. Tänan ennast taevani, et kasvukas talvituvad potid kõikvõimaliku katte peale said. Peale looride otsisin välja kõik vanad kardinad, tekid, joped, vaibad - kõik läks käiku. Kui õues on taim jalgupidi mullas ja tekiks on lumi, siis kasvukas on potid ju mullapinnal ja tekk siiani puudus. Ja küll on hea, et on alles hoitud igasugu vana tarbetuna tunduvat kraami. No mida sa paned sinna peale sellise suure külmaga muidu.  Oma ainukese rodo matsin ka enne suuri külmasid lume alla. Nüüd ei olegi muud kui oodata. Puude koored pargis lõhkevad küll paukudes.

Tegelikult tahtsin kirjutada fooliumi vau efektist. Ma ei oleks arvanud, et see kasutegur nii suur on, lausa uskumatu. Alles tärganud püsiku tittedele ju lisavalgust vaja ei ole. Areng on neil aeglane, naljalt venima nad ei hakka. Õues on valgust juba pea 11 tundi ööpäevas. Kui siiani pidin neid taimepotte päevas korra ikka keerutama, siis peale fooliumi panemist seda muret enam ei ole. Taimed püsti kui sõdurid reas. Valguspeegeldus on niivõrd hea. Soovitan soojalt, sest see toimib. Eks peegel annaks sama efekti, aga selle paigaldamine lihtsalt keerukam.

24.veebruaril käisin minagi Lätis. Plaan sel päeval Deposse minna oli nii või teisiti ja kui lugesin üritusest 'Maksud sõidavad', otsustasime ka toimuvale pilgu heita. Hommikul sai kodus lipp masti tõmmatud, korralik hommikusöök, suusakuninga sõit vaadatud ja teele. Kui jõudsime Viljandis kogunemispaika, oli selge, et liigume koos kolonniga ja teeme 100km ringi Deposse jõudmiseks. Autosid oli nii 50-60, sini-must-valged lehvisid ja tekkis selline eriline pidupäeva tunne. Kolonn hakkas liikuma kokkulepitud ajal ja see oli äge. Pikk -pikk rivi lippudega autosid teel. Kõikjal liitus uusi autosid. Tõesti nagu Balti kett. Enne Ikla piiripunkti oli peatus, et oodata järgi mahajääjaid. Seda tunnet, mis tekkis, kui nägin sellist autodelaviini, ei saa sõnadesse panna. Peale Läti piiri ületamist ei olnud harv pilt, kui terved pered olid tulnud tee äärde lehvitama.  Ja see, mis toimus Mazcalacas, oli uskumatu. Paraku neid kõnesid me ära oodata ei jõudnud, sest vaja oli sõita Valmierasse ja õhtuks koju. Aga ära käisin.

Depos olid müügis juba õitsvad võõrasemad. No kuhu lumehange need küll sel kevadel pista. Samas, aasta tagasi olid 28.veebruaril meil kiivitajad juba kohal. Samuti oli seal ülimalt rikkalikus valikus igasugu pojengi-, iirise-, daaliate- jne juurikaid. Hinnad väga ostjasõbralikud. Püsikute ja puittaimede seemnete valik oli päris põnev. Kahjuks suurem osa, mis seal pakuti, meil ikka hellikud või üldse mitte talvituvad. Ostetud sai kõik, mis vajalik. Auto oli ikka paraja koorma all. Ja õhtul sai vaadatud ka presidendi pidu ja trall.

Tänase öö madalaim temperatuur oli -18,9. Hakkab vaikselt soojenema. Kolm nädalat on jäänud kevade alguseni.

Pilt aastast 2017, 11.märts. Lund vähe, kuusehekk pügatud. Seekord sai hekk augustis pügatud.

Eelmisel aastal 8.aprillil. Kaugel see aeg enam on.

Külm kestab

Viimased ööd on toonud meile korraliku külma. Eile öösel langes kraadiklaas -21 peale. Täna öösel kõigest -17. Aga päeval on üllatavalt soe, päikesel on palju võimu. Tänu sellele soojale on kasvuhoone räästale tekkinud suured-suured jääpurikad. Klaasi purunemise hirmus ei julge neid ka murda - kogemus on olemas, et murrad koos klaasiga. Isegi kuusehekki kaunistavad jääpurikad. Sellist nähtust ma nagu eriti kohanud ei olegi. Kuuskedel olev lumekiht päikeses sulab ja õhtu saabudes taas külmub.

Hommikul 6.45 on nähtavus õues juba väga hea - kõik, mis ulatub silmapiirini, paistab aknast vaadates kätte.  Valgeks läheb varakult.

Nüüd selle kasvuhoone juurde. Meil läheb päikeselise ilmaga ikka nii soojaks, et kasvuhoone on plussis. Talvituvad potid on looride all. Nüüd ei teagi, mis teha, kas viia lisakatet veel peale või mitte. Külma lubab ju pikemalt, aga iga päev ei ole mind ka kohapeal. Eile jätsin küll veel kõik endiselt, aga lubab ju veel tugevamat külma. Kuivi lehti mul varutud ei ole, nagu meil Kiskjasiil ja Iirisesõber siin varunud on. Täna siis vaatan, mis teen. Homme on plaan terve päeva kodust eemal olla ja siis võib juba kõik hiljaks jääda.

Külvid kerkivad kenasti. Paar päeva tagasi pistsid nina mullast  moosesepõõsa tited. Nendega on ka üks naljakas lugu - olen poest seemneid ostnud mitmel aastal ja teinud samuti sügiskülvid. Ei ole ma aga ühtegi titte sealt saanud. Tean, et nende seemnete idanemine on väga ebaühtlane, ses suhtes, et tärkavad väga pika aja jooksul. Aga no seni ei ole mul see õnnestunud. Sel sügisel külvasin oma taimede seemnetest. Muidugi, kas selline seemnekülv moosesepõõsa puhul üldse vajalik on, on iseasi. Googeldamine annab, et seemnest külvatud taim alustab õitsemist alles 4.-5.aastal. No katsetan ära ja siis saab kindel olla.

Lund on ikka väga palju, eile puistas teda taevast päris tihedalt. Ring aias võtab päris võhmale. Loomade ja lindude radasid on kõik kohad täis. Kunas nad siin askeldavad, ju ikka öösel. Nüüd on end alaliselt sisse seadnud kuuskede ja heki läheduses põldpüüd. Sügisel oli neid siin 13, hetkeseisuga 7. Rebased ju luusivad.

Igasugu taeva ja lume pildid jätan vahele, neid on kõik juba nii palju näinud.

Jäätunud kuusk

Talvel on kõrred võrratud

Valguskiir

Kirjutan nüüd oma eilsest meisterdamisest. Nimelt, külvide tärkamine on sel aastal väga hea, paistab, et nad on läbinud vajaliku külmaperioodi ja iga hommik toob uusi üllatusi. Liisi põisrohi, hõbe-teeleht, uued kukekannused, kollane lina jne. No ja siis tuli mul meelde, mis kunagi google pakkus. See küll füüsika, mis on minu nõrgim lüli. Aga eile selle ellu viisin. Minu mõistus ütleb, et kui valguskiir tungib läbi akna ja põrkub näiteks seinaga, siis ta murdub ja suundub alla. Aga kui ta põrkub fooliumiga, siis ta murdub ja peegeldub tagasi. Seega, otsisin aknalaua pikkuse papitüki, kinnitasin sinna fooliumi ja paigaldasin aknalaual olevate taimepottide taha. Ideepõhiselt peaks ju toimima. Mis arvate?

Lund on viimastel päevadel hoolega lisandunud. See -22, mis ta nüüd neljapäeva ööseks lubab, siis see lumi kaitseb taimi küll. Päevane päike on juba nii soe ja mõnus.