Iga asi omal ajal

See kevade ootus on aastast aastasse, sajandist sajandisse, olnud sarnane. Kõik ootavad. Sügist nagu nii väga ei oota, vist. Aga hetkel on siiski kevadtalv ja kevadeni on veel natuke jäänud.

Aias eriti toimetada ei kannata. No õunapuid saab lõigata, redelil kannatab ronida. Aga lund on nii palju ja vett on see lumi ka juba nii täis, et liigelda aias on tülikas. Hea on kõndida ainult seal, kus rajad on lahti lükatud. Seal saab kõndida juba muru peal. Mis sest, et see muru on pruun ja kole, aga ikkagi paljas maapind jalge all, ilma igasugu valge lisandita.

Kasvukas on mul suurem töö tehtud. Suurem osa potte talvitus mulla peal, need tõstsin nüüd korrus kõrgemale. Teatavasti maapind soojeneb aeglaselt, aga mul oleks vaja kiiremini visuaalne hinnang saada, kuidas on lood talvitumisega. Paljud taimed vajavad suuremat potti, osad jagamist, taime etiketid kontrollimist ja kõike seda ei saa ma suurde kevadesse jätta. Pojengid ja luudpõõsad olid mul pottidega mulda süvistatud ja maapinna sulamine võttis natuke aega. Aga eile oli maapind täielikult sulanud ja need potid said ka korrus kõrgemale paigutatud. Ühesõnaga kasvuhoones toimetamist jagub, kui aega on. Isegi esimene kevadine kastmine on juba tehtud. Esimene hinnang talvitujate kohta paistab väga positiivne. Kel maapealsed osad on täiesti kuhtunud, nende kohta ei oska veel midagi muidugi öelda.

Aknalauad on taimebeebisid täis. Sel nädalal peab mõned titad ära pikeerima ja lampide alla panema. Päris paljud seemned alles mõtlevad mullas, mis oma eluga peale hakata. Kasvukast saab uusi külve järjest sooja toodud. Kõigi tuppa vedamisel mõtet ei näe. Kui ikka trilliumi idanemine nii pikaaegne on, siis ta vist võib seal kasvuhoones rahulikult edasi vegeteerida. Elulõngade külvid ka pirtsutavad, kuuga ei ole tärganud. Seega vajavad nad uut külmaperioodi, aga kuna lubab veel natuke külma, siis see kasvukasse tagasi vedamine riski peale minek. Panen ehk hoopis sahvrisse, seal ka hea jahe.

Sellest lumest ma pilte ei ole teinud, aga paar eelmise aasta 11.aprilli pilti siia lisan. See on kuu aja pärast minevikus.  Maa oli siis selliseid pragusid ja kraatreid täis, et jube kuubis. Kes teab, kuidas sel aastalgi on. Aga nagu targemad ütlevad - rind ette, kõht sisse, pea püsti ja kevadesse!