Miks just nii ja mitte teisiti?

Viimastel päevadel on palju arutatud sügis- ja talikülvide üle. Kes, mida, kunas ja kuidas külvab. Kõik me valime endale sobiva ja loodetavasti ka parima viisi külvamiseks. Tahtsin siinkohal välja tuua mõned plusspunktid, miks ma külvan just nii. Sügis- ja talikülvid panen ma pottidega kasvuhoonesse sp, et 

1.  õues peksab tugev vihmasadu seemned substraadist välja
2. ma ei viitsi jaurata mingite katete ja pudelitega
3. külvipotte on tavaliselt saja kanti
4. kasvuka uksed on talvel avatud, sooja seal ei ole
5. varesed ja muud koduloomad kipuvad õues pottidega majandama
6. kevadel tekib seisev vesi külmunud pottidele, mis sulab-külmub jne
7. potte ei saa maast kätte, sest nad on kinni külmunud
8. potid on vaja varakult kätte saada, sest taimede ettekasvatus on mulle oluline
9. õues lendab tuulega igasugu sodi pottidele

Need ongi need põhjused, miks mu külvipotid ei jää õue, vaid rändavad katuse alla.

Täna oli tõesti suur-suur sula enne külma. Kuigi kraad 4-st kõrgemale ei tõusnud, vihma päeval ei sadanud ja päike ei paistnud, sulas kõik silmnähtavalt. Lumine orasepõld muutus imekiiresti ookeaniks. Tee alla paigaldatud truup jõudis vaevu vett vastu võtta. Enne pimenemist oli seis ikka päris hull, vee sulin nagu kose serval seistes. Ootan huviga juba hommikut. Kui öösel ei külmeta, siis hommikul vist purjetame :)

Täna oli korralik tööpäev kasvuhoones. Pikeeritud said moosesepõõsad, habe-stepirohud ja sinihallid nurmikad. Habe-stepirohu idanemisprotsent oli 25 - imeväike. Kuigi seeme korjatud ja külvatud sügisel samal päeval. Moosesepõõsaga sama seis - väga vähe idanenuid. Kuigi moosesepõõsa külvi eripära ongi see, et tärkavad väga pika ajavahega. Aga kui osad taimed on juba piisavalt kõrged, siis tuleb nad ikka eraldi pottidesse pikeerida ja ei saa ju oodata, kas veel mõni nina välja pistab. Kollane lina on hästi kasvanud, kas tõesti oli abiks see, et nõelaga said seemnekestad eemaldatud. Ei ole see külv mul paar viimast aastat õnnestunud. Sel aastal on rõõm minupoolne. Täna hommikul üllatas mind igihalja kevadiku külvi tärkamine. Sellesse mul erilist usku ei olnud, mu ainus taimeke niigi niru ja seemned olid ka sellised nirud, aga poisid reas kui porgandid :) Pikeeritud taimed rändavad ikka sooja ruumi taimelampide alla. Aga mitte väga sooja - nii 15 kraadi juures on neil hea küll . 

Pildil sinihall nurmikas värskelt pikeerituna.

Mingi aeg tagasi oli Aalujatega arutusel kivirike külv. Olen külvanud ainult korra kivirikku - enda aiast hosti kivirikult võetud seemnest. Paraku hübridiseeruvad kivirike liigid omavahel kergesti. Ja tavaliselt on nii, et kui hangid endale esimese kiviriku, siis on kerged tulema ka teine ja kolmas jne. Seega kui vaadata neid külvatud taimi, siis erinevused on silmaga nähtavad. Lisaks on nad väga-väga aeglase kasvuga. Alloleval pildil olevad taimed on külvatud 11.novembril 2015 ja tärkasid 2016 veebruaris. Ei ole just eriti hiiglased.

Kuna hosti kivirik on väga lubjalemb, siis lisasin ma pottidesse lausa lupja. Vaatamata  sellele kakkusin täna sealt sammalt välja. Järelikult kasvavad tänapäeva samblad v samblikud ka aluselisel pinnasel edukalt.

Lubab külma. Ja päris korralikku 16 külmakraadi. Kohe mitu ööd jutti. Hea ta muidugi enam ei ole, sest siis tekib see jube jääkoorik. Ja kuna suur sula tekitas vett palju, maa on külmunud ja vett vastu ei võta, siis.... Kehvasti. Tõenäoliselt viskan kasvukas pottidele ka loori peale. Nii igaks juhuks. Alpi taimedele ei ole seda vaja, aga pojengid ja lõokannused ja veel mõned on väga usinalt kasvu alustanud.