Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 25. märts 2019

Tuul on tegija

Sel kevadel on kõik päevad sellise tugeva tuulega, et päikest ja soojust nagu nautida ei saagi. Ja ega seda päikest just palju ei ole näha ka. Täna hommikul oli ta veel pilve tagant piilumas, aga õhtuks oli ta taas kadunud. Vihma on meil vähe tulnud. Sellist udutamist on pidevalt, aga sadu kui sellist ei ole olnud. Lühidalt - korralikku vihma oleks väga vaja.

Aed on põhimõtteliselt hallikaspruun, rohelist helki annab hetkel sammal. Ei ole vaja seda sammalt alati tõrjuda, kevadel annab vähemalt värvi aiale. Õienuppe avaneb iga päevaga aina enam. Sibulikud on just need, kes kevadel rõõmu teevad. Kuigi väikeseks miinuseks pean ma nende lühikest õitsemisaega. Ja ka seda, et nende pealsed kaovad ju nii ruttu ja siis nad ongi aasta aega põhimõtteliselt kadunud asjade nimekirjas. Aga ilma nendeta ka elu ei ole. Eelmisel aastal sai uusi sibulaid hulgi hangitud ja maha sokutatud, nüüd paistab neid ninasid igalt poolt tulemas. Laukusid sai vist kõige rohkem maha susatud. Allpool kõige varajasemad krookustest - dalmaatsia krookused.


Igihaljas kevadik on ka üks varane päikene. Tema sobib tõenäoliselt kõige paremini kasvama kuivmüüril, sest vett ta ei armasta. Paraku ei ole meie kuivmüür ka just kuiv, sest näiteks üks hõbe-teeleht oli talvega seal täitsa ära mädanenud. Siinkohal ka aedniku laiskus, oleks pidanud talveks tüki eterniiti peale panema, aga ei viitsinud ju. Talvine katmine oli mul sel talvel üldse pea olematu. Multšisin küll - uued pojengid (ca 20tk), tammelehised ja suurelehise hortensia, roosid ja kogu lugu. Rododele sai varjutuskangas ümber ja oligi kogu katmine. Varjutamiseks varutud kuuseoksad on siiani kuuris hunnikus, ootavad lõkkepäeva. Lõket ei saa aga enne teha, kui tuuled taanduvad.

Märtsikellukesi on meil see ainuke punt.

Aia taga olev suur istutusala on veel ainuke, millest ma ei ole jõudnud üle käia. Mingit sonkimist ma mullas varakult ei alusta, sellega olen elus omad vitsad saanud. Mida varem songima hakata, seda kiiremini need seemneumbrohud ninad välja pistavad. Ja kevadel on ju muud ka teha, kui rohida. Olen lihtsalt lõiganud veel mõned sügisel lõikamata jäänud pealsed ja muruluuaga prahi ära tõmmanud. Muidugi peab selle muruluuaga väga ettevaatlikult ringi käima, sest sibulike ninasid ei saa ometi vigastada. Praegu on just hea aeg vaadata kriitilise pilguga üle kõik peenraservad, mida vaja korrigeerida oleks. Kõik nurgad ja jõnksud kraabivad eriti silma.

Amuuri adoonis juba õitseb.

Maa on sula mis sula, kuigi kui siin öösel on külmetanud, siis sulab maapind alles peale lõunat. Meil sai ginnala vahtra känd ja salix sepulcralise känd välja juuritud ja oli sula küll. Sellest leinaremmelgast veel nii palju, et ta on imekena puu, aga meie aias tema kasvatamine siiski ei ole õnnestunud. Olen katsetanud kuue puuga ja mitte ühtegi ei ole enam. Kasvukohad on olnud täiesti erinevad, aga vastu nad ei pea. Ühel hetkel otsustavad kuivada ja kogu lugu. Rohkem ma enam ei viitsi maurata nendega.
Kevad ei olegi sel aastal nii varajane nagu mulle näis. Vaatasin just 2012.aasta märtsi blogipostitust ja seis oli tänasega sarnane. Saabunud olid samad rändlinnud, kes tänavu ja krookused olid isegi suuremad kui nad hetkel on. Muidugi on olnud aastaid, mil lumi on sulanud alles mai alguses, aga aastad ei olegi vennad. Kuigi tundub ikkagi väga varajane ja see tähendab ainult ühte, et hooaeg tuleb taas pikk.


Lehtlal on kevadel katuse vahetus käsil. Juba võtab ilmet.

Ja veel - leidsin ühe kahvatukollase priimula alt mingi vastiku paksu kollase ussikese. See priimula oli talvel potis ja ta mitte ei edenenud. Võtsin eile potist välja ja see paks uss oli enamiku juuri nahka pannud. Jube tegelane. Panin küll taime uude potti, aga vaevalt temast enam asja saab. Sellis asja ei ole mul varem olnud.

Reedeks lubab lausa 15 kraadi sooja, elu läheb lillelisemaks :)

4 kommentaari:

  1. Tuuline on tõesti sel aastal ja tuult ma kohe mitte ei salli :) Hõbe-teeleht on minu kogemustal üsna lühiealine aga on ka tubli külvaja ja aiast ära ei kao. Mingis eriliselt kuivas kohas see mul muidugi ei kasva ka. Ma ei kata ega varjuta juba mitmed aastad mitte midagi, no kesse jaksaks.

    VastaKustuta
  2. Tuul vuhiseb ka meil päris kõvasti, aga kevadest on suur rõõm. Nüüd võiks juba soojaks minna ja nii jäädagi, oleks nagu päris. :)

    VastaKustuta
  3. Meil ka tuuline. Muide, minu jaoks on see kevadiste sibullillede hilisem "kadumine" just plusspoolepeal. Nii saab väikeses aias kaks kihti taimi istutada :D

    VastaKustuta
  4. Minagi tuletan endale meelde, et kevaded on meil tuulised. Lihtsalt tänavu on palju loodetuult antud, see ei lase ju olla kui tuulevarju pole.
    Mulle tundub, et meil päikseline, ma jauran oma kasvukaga, päeval kütab üles, öösel jälle külm, õnneks on seni plussis püsinud.

    Kui kevad aprilli alguseks paigalt saab, siis on hästi läinud, ei jää vinduma. Iseasi kui mai selle peale jahedam tuleb.

    hää, et eluka potist kätte said! Hä oleks kui teaksid kellega tegu.

    VastaKustuta