Tüdimus

Naljakas sõna - tüdimus. Aga just see tunne tekib mul igal sügisel. Lihtsalt lõpuni tüdinud mööda aeda kihutamisest. Õnneks on see tunne olnud siiani mööduv, loodan, et ka sel aastal. Kuidas see siis sel aastal saabus, panen kirja.

Enne selle vastiku tüdimuse saabumist olid kaks väga õnnestunud laadapäeva. Eelmise laupäeva veetsin Jäneda laadal. Ilm oli imeilus ja rahvast oli väga palju. Müük oli hea ja tasus see pikk sõit ära. Sellised ühepäevased laadad on üldse head, vaatad, kui ostlemine hakkab lõppema, paned pillid kotti ja koju. Kuna väga palju kaste sai tühjaks müüdud, siis said tühjad kastid kaubikus taha pandud, et õhtul kodus need uute taimedega täita. Muidugi valitses ses suhtes kaos, et kõik oli segamini ja selle võrra järgmisel hommikul keerulisem selles tohuvabohus orienteeruda.

Pühapäeva hommikul sai suund võetud Võhma Juurikale. Ei läinud ka väga vara, sest laada algus ju 10.00. Kohal olime poole üheksast ja täitsa uskumatu, mis möll juba käis. Saime vaevalt mõned kastid ette maha tõstetud, kui juba läks ostmiseks. Isegi hinnasilte ei olnud veel panna jõudnud, kui soomlastel olid potid kokku korjatud. Ilm oli ju jällegi imeline ja nende aastate rekord oli küll, mil mina käinud olen. Nii müüjate, ostjate kui müügi poolest. Koju tagasi oli ikka väga vähe viia.

Ja oi neid Aalujaid. Muidu meid nagu ei tundugi nii palju, aga sel päeval Võhmas tundus küll, et kallistamistel ja taaskohtumistel lõppu ei paista. Jana, Ann, Iris - teid ma ei näinud miskipärast aasta suursündmusel.  Tore oli, ilmatuma tore. Ise sel aastal ringi käia eriti aega ei olnud ja jumal tänatud, sügisel vähem istutamist. Ainult Kaie juures käisin, seda sai Futu blogist lugeda ja naerda suure suuga. Kaielt tellisin hariliku jalaka 'Lutescens', inglise jalaka 'Purpurea', põldjalaka 'Argenteo Variegata', värd-nõiapuu 'Orange Beauty' ja jacquemonti kase. Kõik need toredad puud oli ta kenasti Järvseljalt kaasa ka võtnud ja nüüd nad ootavad istutamist. Mul käib ju kõik loogika vastaselt, kõigepealt valin taimed ja siis hakkan kohta otsima. Ideaalis peaks olema nii, et vot siia oleks midagi vaja istutada ja ma otsin nüüd taime. Aga kõik ei ole ideaalsed. Ostsin veel korea kannikese ja maadja jänesekapsa. Lisaks igasugu mudru Aalujatelt. Ühesõnaga ilmatu hunnik uusi taimi taas. Pühapäev oli väga tore päev. Kripeldama jäi ainult see, et mul ei olnud võimalik koos teistega Tistou juurde minna.

No ja siis tuli see esmaspäev koos tüdimusega. Muru oli nende päevadega kasvanud rinnuni, uskumatu. Olen sel suvel aias niitnud väikese niidukiga, sest sellel on koguja ja visuaalselt jääb ka niide kenam. Tavaliselt jaotan niitmise nädala peale, et ühel päeval siit ja siis sealt jne. Aga seekord oli küll kiire. Esimesel päeval 5 ja teisel 3 tundi. Oi oli kõrini. Aega kulub ka sp nii palju, et koguja saab ju kohe täis. Ja no aeda ennast on juba 4500 ruutu. Ja siis need võililled, mis siit ja sealt turritasid kui jubejuurikad, oh jumal. Vot ja eile tundsin, et no nüüd aitab. Tuleb teha paus.

Kõik need sügisesed tööd on aega võtnud ka kuidagi palju. Ühesõnaga, ostsin suvel napa - hullult oli vaja. Aga tema ju tahab varju ja varjuga mul kitsas. Kuna mul oli hosta 'Sum and Substance' istutatud varju, aga tema talub ju päikest, siis oli see koht sobilik napale. Hosta tuli istutatda sinna, kus kasvas üks kullerkupp ja kullerkupp tuli istutada sinna, kus oli kurekell-ängelhein. Ja kuna see kurekell-ängelhein vajas üldse jagamist, siis tuli 14taime veel potistada ja oma neljale taimele uus kasvukoht otsida. Lühidalt kulus napa istutamisele mitu tundi.

Eile vaatasin, et tõmmu kellukas ja kerakellukas 'Nana Alba' on end nii täis kasvatanud, et paras aeg üles kaevata ja noored taimed asemele panna. Siis aga vaatasin, et neil üldse kehv kasvukoht - vajaksid rohkem päikest. Siis vaatasin, et seal kõrval paar kukeharja liiki ei edene, ka uut kasvukohta vaja. No ja hakkasingi kivilast nõeljalehist leeklille välja kaevama, sest seda oli liiga palju. Siis oli vaja tuua kruusa, väikesed kivid vahetada suuremate vastu ja alles siis sai kukeharjad ja teised toredikud maha istutada. Pool päeva jauramist.

No ja tore uudis on see, et uus nädal tuleb taas soojapoolne. Siis murul hea kasvada. Ja kõik tuulega laiali heljunud võililletutid saavad ninad mullast välja pista. Lõppeks on ju elu ilus :)

Lehtla põrand siis enam-vähem valmis. Küljed veel teha. Lõpuks on üldse asi nii kaugel, et lehtlast ongi ainult karkass alles. Kõik vaja uuendada, sest aeg on teinud oma töö. Seal taga kasvanud aktiniidiad sai minema visatud, sest nad vajavad siiski korralikku metalltoestust. Puidu nad lihtsalt lammutavad oma jõulise kasvuga. Sidrunväändik sai potti topitud, sest ei osanud teda kohe kuhugi istutada. Loodan, et talvitub potis.

H.elupuu 'Litomysl' muutub kasvades aina erksamaks.

Hostat 'Sum and Substance' õnneks teod ei armasta.

Minu lemmik kask, kollaselehine sookase põõsasvorm, vanus 10aastat.

Mugullauk.

Anemone narcissiflora käitub imelikult - nüüd õitseb.

Mustriga muru.

Mis selle pärnaga nüüd teha, kas see naljaks latv maha lõigata, mis sel aastal kasvanud on? Küljevõrse lõikan muidugi maha.

Alberti kuslapuule püüan kevadel Futu soovitusel toed panna, no et siis nagu langeksid oksad või nii.

Jukalehine ogaputk vajab lubjarikast pinnast. Ma hulluke olin ta puht valesse kasvupinnasesse alul sokutanud. Nüüd sai ümber istutatud, loodan, et edukalt.

Suvel istutatud forgesi elulõng on poole suvega saavutanud uskumatud mõõtmed. Boonusena on ka õied avanud.

Alasti lehtla.