Puud ja lood

Mulle meeldib, kui aias kasvavatel puudel on oma lugu. Eriti suurtel puudel. No kukeharjale ei oska erilist lugu külge pookida, aga kui aias on erinevaid juba korralikus mõõdus puittaimi, siis ikka küsitakse, kui vana see või teine on. No näiteks meie kuusehekk, kui vana ta teil juba on, on päris sage küsimus. Siinkohal on alati hea jutustada, et minu ema ja isa istutasid selle heki päeval, mil toimus Tšernobõli katastroof. Ilm oli ilus ja päikseline ja õhtuks oli vanematel nahk villis. Nad veel imestasid, et nii varakult juba päike nii intensiivne. Samas ka hea viktoriiniküsimus mõnelegi. 26.aprill 1986 oli see päev.

Või need suured ja kenad pajud siin aia taga. Nemad tõin ma Luua kooli päevil. Seega vahemikus 2007-2010. Väga kiirekasvulised.

Ja need lehised, need ostsin Tallinnas Juhanist. See oli vist 2008 kevad, kui Deial külas käisime ja tema meid mööda linna rohepoode ringi vedas. 10 aastaga juba korralikud.

See arukask 'Youngii' on üks esimesi puittaimi, mille ma oma raha eest ostsin. Türi lillelaadalt ta koju tirisin, aasta oli siis 1999. Sihvakas noormees juba.

No vot siis sellised puud ja sellised lood. Eile oli selline ilusa ilmaga viimane suvepäev sel aastal ja asusin istutama. Istutasin kõik Kaielt saadud puuhakatised kohe väga korralikult ja hoolega maha. Istutusaugud said hoolikalt läbi kaevatud. Kõigile lisasin istutusauku natuke kõdusõnnikut, mis sai ka mullaga segi tuuseldatud. Korralik kastmine ja neile noorukitele, mis aia taha said istutatud, ka võrgud kenasti ümber pandud. Kui töö sai tehtud, siis läksin ema juurde ja ütlesin: ''Tead ema, nii hea, kui igal puul on lugu ja sa tead tema vanust. Kui keegi kunagi küsib nende täna istutatud puude vanust, siis on nii hea vastata - need puud istutasin ma päeval, mil mu ema sai 75 aastat vanaks.'' 

Jacquemonti kase istutasin amuuri viinapuu massi ette - valgele tüvele kas roheline või punane taust, olenevalt aastaajast. Punase ja kollase lehestikuga jalakad (jalakasurm, oi õudust, loodan, et ei taba) said lähestikku ja koduteed sisse minnes peaks nende värviline lehestik tulevikus kaugele paistma. Kirjulehine jalakas sai suitsuahju kõrvale varjulisse aiaurka - pidi tumedale nurgale sära andma. Ja värd-nõiapuu leidis elukoha kasvuhoone lõunaküljes, peaks hea soe koht küll olema.  Lisaks tuvastasin, et mul oleks vaja veel umbes 5 sellist puittaime. Mitte mingeid kääbikuid, aga näiteks tamme liike võiks rohkem olla. Ja mõned nulud võiks veel olla. Kevadeks vaja mingi eeltöö teha.

Aga ilma võrgutamata ei saa küll midagi kasvatada, kitsed on erilised maiasmokad. Kevadel ei tahtnud enam korralikult lehtida minu viimane salix x sepulcralis. Oli kole ja poolkuivanud. Sai ta siis maha saetud, aga känd jäi juurimata. Paju kasvatas kännuvõsust sellise päris kena põõsalaadse toote. Kasvab ta ka pargi tagumises nurgas ja nii ta sinna sirguma sai jäetud. Nüüd vaatasin, et kitsed on suutnud juba korraliku tagasilõikuse teha. Hea magus kraam vist.

Istutada veel mõned potitaimed on vaja ja sibulikke on vaja maasse toppida. Algust sellega juba sai tehtud. Aga neid sibulaid veel jagub.

Müügiplats vaja ka talveks korda seada, aga natuke sellega veel aega on. Las esimesed külmad käivad üle, siis saab pealsed ära lõigata. Eile pidin potte veel kastma, täna hommikul tuli korralik vihmasadu ka peale.
Pildid lisan pildistamise järjekorras, kõik täna pildistatud. Kes juttu luges, viib pildi ja jutu ka kokku.
Tegusat sügist Aalujatele ja kõigile aiahulludele!!!