Sipelgad tühja ei trambi

Vaatasin paar päeva tagasi, et kasvuhoones müttavad sipelgad, eriti agaralt ümber siberi iirise pottide. Need potid jäid mul sügisel üle ja talvitusid kasvukas. Pealsed olid lõigatud nii, et umbes 2 cm jupp oli alles jäetud. Teades, et sipelgad tuult ei talla, vedasin potid õue. Ja nonii - lehetäid olid meil talvitunud nende madalate varretüügaste vahel ning nüüd sättisid end kenasti noortele lehtedele kevadkosutust võtma. Mürki ei tahtnud ma kohe haarata. Lõikasin need jupid mullapinnani maha, eemaldasin oma näppudega suuremad kolooniad, tõin poest rohelist seepi ja pritsisin lehed üle. Siit ikka leiab kinnitust fakt, et arukam on sügisel pealsed maani maha lõigata. Pean silmas just aias talvitujaid. Aga samas, ka kasulikud mutukalised vajavad ju talvituspaika. Nokk kinni, saba lahti.

Milda valgest upsujuurest lugedes meenusid mul oma valged upsujuured. Mul seemnekülv, taimehakatistel läheb teine kevad. Googeldasin nende upsujuurte kohta millalgi ja hõissassaa, õitsema võivad seemnekülvi taimed minna ka alles 30 aasta pärast. On tase!

Aga muidu tärkab aed ka meil, kuigi suht hiline on ikka kõik. Vihma oleks ka vaja, ööseks lubas, ootame.

Aia õitest ei ole sel kevadel veel pilte teha jõudnud. Panen lihtsalt ilusate hostade pildi - täna kasvukas pildistatud.