Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 27. juuli 2017

Sombune sügisene päev juuli lõpus

Täna oli selline imelik ilm, kuidagi kangesti sügise lõhna oli õhus. Tibutas ja udutas meilgi peale lõunat, vihmaks seda just nimetada ei saa. Isegi kurerehade all on muld endiselt kui tuhk. Vihma oleme me saanud väga vähe. Samas Viljandis, 8 kilomeetrit meist, on vihma küll tulnud. Plaanisingi täna hommikuks linnakodus tubast tööd, seega läks kõik asja ette. Värvisin täna ühte seina struktuurvärviga. Peale radikate vahetust ei saanud mina neid radika taha jäävaid seinu enam siledaks lihvitud. Oleks siis antud aega peale vanade radikate eemaldamist tagant seinad korda teha, aga ei. Kohe uued asemele, mis paigaldati hoopis teise kohta ja nii ta läks. Otsustasin struktuuri katsetada, see peaks ju ebatasasused ära katma. Päris põnev oli, nagu plätserdaks peeneteralist kodujuustu seinale. Pintsliga saab veel lainetusi vms iganes tekitada. Tundus, et jäi päris ilus.
Kuna sel aastal jääb mul Folk vahele, siis sai peale lõunat vihmaga maale tuldud. Linnas sadas vahepeal ikka nii kõvasti, et olin sunnitud vihmavarju ostma. Sain nii armsa liiliatega vihmavarju veel.
Tänu suurele õhuniiskusele sain õhtul usinalt taimi potistatud. Muidu on nii, et augustis juba tühjad pihud.
Aias suurt tööd ei ole. Tänu valitsevale kuivusele kuivab isegi vesihein juba ära. Ja tänu sellele, et aeg-ajalt saab mõned grupid vastu võetud, püsib aed ka pidevalt korras. Kui ikka tead, et rohkem külalisi on korraga tulemas, siis saab kõik nurgad üle käidud. Hämaras tegin veel ühe pildiringi aias ja mis siis täna silma jäi, tuleb pildiseeriana.
Harilik kuusk 'Frohburg' alustas sel aastal hargnemist. Huvitav, mis plaanid tal on.



Igasugu mudilased saavutavad sügiseks oma kohevuse, et siis taas puhkusele minna ja uuel kevadel uue hooga alustada.


Mugulaskleepias on üks omamoodi taim. Kevadel tundus, et läinud mis läinud. Millalgi suve algul pistis nina välja ja nüüd on õitsemist alustamas. Vintske sell, ma ütleks.



Elupuu, mis kunagi kingiti emale sünnipäevaks. Oli vast 15cm kõrge, pisikeses lillepotis. Selline ebamääraselt harunev ja keerdus-krussis. Ehk peaks oksi siduma tüve külge, mõtlen juba paar aastat. Tegudeni ei ole veel jõudnud.


Selline tundmatu sell varjupeenras, nahkjate ja kirjude lehtedega. Sõbrad pakuvad mingit priimulat. Ise ma teda kindlasti istutanud ei ole. Ootan huviga, kes temast sirgub.



Must leeder 'Black Beauty' on kasvatanud palju noori võrseid. Kõik nagu raketid taeva poole sirgu. Paremal kikkapuul on juba punast sügisvärvust. Vara nagu veel, kevad oli ju nii hiline ja sügis kipub varakult tulema.


Leidsin kevadel kapi alt ühe pappkarbi mingite kuivanud sibulate moodi asjadega. Mälu ei toiminud, mis taime maa-alused osad need olla võivad. Torkasin nad siin juuni algul turbasse ja ohoo, 2015 sügisel panin nende kallade mugulad karpi, mis seemnest kasvatasin. Nad said päris pikalt seal oma aega oodata. Eluvaim sees ja täna sain neli potti. Ime, et nad selle 17 kuuga kuivas otsi ei ole andnud. 


Kaksiratsik on armas. Kuigi googeldades leiab, et toalill meie kliimas. Minul ikka mitu talve õues olnud.


Sellest hullust mädarõikast ei saa vist elu lõpuni lahti. Nagu näha, tuleb aga taas.


Jaapani ängelhein on imeliselt imeline iludus!!!


Kui korea kitseenela liik on oma õitsemise lõpetanud, siis sort 'Noble Spirit' alles alustab. Elutsevad suht lähestikku, valgustingimused enam-vähem sarnased. Õitsemisaeg aga erinev.



Astilbede vaht.




Raudrohud on kenad.


Liilia 'Kaarin', mille eelmisel sügisel kingiks sain, avas esimese õie. Armas punane!


Külvasin kassisaba, ostsin segupaki - valged, roosad, sinised. Pikeerisin põldu ja nüüd ootan värve. Paraku siiani ainult sinised on õied avanud. Võib-olla polegi muud.


Laialehine seahernes. Mis siis, et lõhna ei ole, aga võimas on küll. Boonuseks see, et ei ole igal kevadel neid herneid vaja maha sorgata.


'Magic Fire' alustab esimesena.


Võrkaia haljastus. Aega võttis päris mitu aastat, enne kui aed sai korralikult kaetud. Plaan on jätkata.


Kahjuks näeb varretu kuldkepi õisi ainult õhtul ja öösel.


Mandžuuria elulõng on meie silma rõõmustanud juba 17 aastat.


Randmertensiale meeldib tema uus kasvukoht. Eelmises kasvukohas oli ta selline tilluke ja ei edenenud. Eelmisel aastal kolisime teda ja siin talle meeldib.



Ogaputked armastavad naabreid! Või on vastupidi.



Lõhislehine pärn - väga aeglase kasvuga noorelt. Samas tõeline kaunitar!


Üks mu lemmik sõnajalgadest.


Liiliate pidu kestab meil pikalt! Mõned on juba lõpetanud ja oi kui paljud ei ole veel alustanud!


Elupuu, ostetud kui 'Tiny Tim'. Minust on ta juba kõrgem ja mingit keravormi siin küll ei ole. Dekoratiivõunapuu, ostetud kui 'Laura'. Väidetavalt on tal nüüd uus nimi. Minul on ta paraku ilma tüveta ehk põõsana, kuna noorena võttis külm tal ladva. Sel aastal on vägagi kasvuhoos.


Virgiinia männasmailane 'Fuscination'


Kanada kuusk, kellel ei ole latva. Latv läks juba mitmeid aastaid tagasi ühel kevadel. Tookord sidusin külgoksad kokku ja nüüd hoiab end juba ise päris hästi. Kolm-neli oksa olid sees kuivanud, lõikasin need ka välja. Siis saputasin teda siit ja sealt ja augud kadusid. Eemalt ei saa arugi, et teda nii palju lõigatud on.


Talvine tee on purgis!

4 kommentaari:

  1. On sul ikka seda ilu, kuhjadega, ma ütleks :) kaksiratsik kasvab minulgi jub mitu aastat ja mingeid probleeme pole ja lohutuseks võin öelda, et ükskord saab ka mädarõika ramm otsa :D Ilm oli meil ilmselt sama, ei sadanud aga ei olnud ka kuiv

    VastaKustuta
  2. Meil sadas midagi nii eile kui üleeile, aga mitte niigi palju, et vihmaveenõusid pooleni täita. Ilus on Sul seal.

    VastaKustuta
  3. Pärnad õitsevad see aasta ikka jube hilja - nii nagu kõik on nihkes. Mul on korjatud ikka mitu korvitäit õisi, et jätkuks. Pärast kohviga lõpetamist läheb mul "maltsa" nagu lambal talvel heina! :D

    VastaKustuta
  4. Kaksiratsik talvitus isegi meil täitsa hästi. Siis kui olid veel normaalsed talved, et lumega ja puha. Praegu ei oska pakkuda. Vahel talv ei näruta midagi, hoopis kevad tapab.Tundmatu taim on kangesti sõrmkübaralille moodi.

    VastaKustuta