Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 3. november 2016

Veelkord pealinna botaanikaaiast

Taaskord mõne reaga minu külastusretkest. Plaan postitada oli juba paar päeva tagasi, aga paraku selgus tõsiasi, et mu arvuti kõvaketas ütles üles. Tegelikult on alles garantiiaeg, märtsis saab alles kaks aastat arvuti ostust ja juba õhtal. Täna peaks saama ta garantiiremonti viidud.
Olude sunnil olen juba teist päeva oma külmas linnakorteris. Eelmise nädala lõpust saati on köetud ainult poisi tuba. Eile võeti teistest tubadest ka vanad radikad maha. Öösel magasin sada vammust seljas ja mitu tekki peal. Vahet vist ei olnud, kas ööbid maal tööriistakuuris või linnakorteris. Täna on kolm uut radikat seina pandud ja loodavad jõuda ka sooja sinna sisse saada. Homseks jääb seega veel üks tuba. Mina lähen igatahes õhtul maale. Sellest koristamisest vahepeal siin ka erilist kasu ju ei ole, kui 5-6 meest kõnnib pidevalt sisse ja välja. Lõpptulemus on vast kõike seda väärt. Kuigi, täna puurisid köögist suurde tuppa mingeid auke torude tarvis ja lasid pool köögiseina maha. Õnneks on viimistlus ka nende poolt ette nähtud. No see selleks.
See bot.aed ei lähe mul endiselt meelest. Nagu aru sain, siis 2017 maikuus tuleb leida päev. Futu oli juba kambajõmm. Selle päeva peaks plaanima peale Türi Lillelaata, siis ei oleks mul päevast kahju. Igatahes tuleb minna!!! Tartus olen ma käinud igal aastaajal botaanikaaias, aga pealinna oma väärib ka tutvumist.

Siin siis taas üks kivirikuline. Neid kiviriku liike on ju meeletult palju, kuigi paljud neist on suht sarnased. Mul endalgi kodus mitu erinevat, mida ei ole seni tuvastada suutnud. Aga ilusad ja igihaljad ja neid võib tõesti palju olla.


Siin üks vahva põisrohi. Mul endal on ainult Silene acaulis, aga vot see võiks ka olemas olla. Kui kellelgi on, siis teeks hea meelega vahetust.


Tulikad on ka toredad tegelinskid.


Alpi memmjuur. Mu meelest väga vahva lehestikuga. Teda ma proovin küll külvata, seemned mul olemas. Vaatame, kas õnnestub.


Taaskord vahva nimega taim. Juba sellise nime pärast võiks ta aias esindatud olla.


Selle foto tegin mõeldes Iirisesõbrale. See on ikka parajalt suur töö, et iiriste kasvukoht puhtana hoida. Tean seda oma väheste iiriste põhjal. Samas on nad kenad terve aasta. Nende lehestik on ka kena. Ja kena ka sügisel peale lõikust ja taimede korrastamist. Minu meelest.

Ja nüüd jõudsin otsaga lehiste juurde. Rahutu Rahmeldaja juba oma blogis lehiseid kiitis ja demonstreeris. Mulle on nad ka väga sümpaatsed. Olen täheldanud, et meie kandis on praktiliselt igas aias üks vana lehis. Ka meil oli ta olnud omal ajal, kuid miskipärast oli maha saetud. Kuskohast nad pärit on, ei tea keegi enam. Aga fakt on see, et kohe meie lähedal asub Euroopa suurim ja vanim lehisepuistu. Loe siit-


Kas on need lehised pärit sealt, seda ei tea. Olen aastaid kevadel puistus jalutamas käinud, aga isekülvi ma seal küll täheldanud ei ole. Kunagi üks loodushuviline pajatas, et ta olla paar aastat hoidnud puistus üht lapikest lehevabana ja oli sealt noori taimi nii kevadel leidnud. Kuna puistu põõsarinne on täiesti olemas ja ka lehtpuid seal all piisavalt kasvamas, siis jah, maapnd on sügisel paksult lehtedega kaetud ja tõenäoliselt ka see on üks põhjus, miks isekülv puudub.
Endal on mul jah ainult kolm eurojaapani ehk värdlehist, mis ostetud aastal 2008 pisikeste vitsadena, aga kelledest tänaseks on sirgunud arvestatava kõrgusega varju andjad.
Lehise liike on palju ja üks uhkem kui teine. Nende kevadine lehtimine või okastumine ning nende sügisvärvus ei saa küll kedagi külmaks jätta. Põllus mul ka üks tilluke kuriili lehis sirgumas, kelle saab paari aasta pärast uude kasvukohta istutada. Nüüd peangi talvel eeltööd tegema, et mõned uued liigid hankida. Kohad mul neile täitsa olemas. Siin nüüd mõned lehised botaanikaaiast.







Kõik pealsed lõigatud, umbrohi kitkutud ja talv võib tulla.


Taas midagi uut ja põnevat minu jaoks. Kui kellelgi Aalujatest juhtub olema, siis oleksin huvitatud.








Tamarisk hukkus mul paraku esimese talvega. Ehk peaks uuesti katsetama, sest euroopa mürikaaria on mul juba palju aastaid vastu pidanud.



Erinevaid kikkapuid oli palju. Kuigi neid armastavad suvel igasugu satikad, on nad sügisel ikka väga-väga dekoratiivsed, olenemata liigist.


Seda saab nimetada varastatud vaateks. Tegelikult on seal kuskil vahepeal võrkaed, millega piirneb bot aed. Aga see vaade eemalt oli ülimega ilus - nii palju erinevaid mahedaid toone.


Jälle need lehised, ei saa üle ega ümber.


Seda madalat jalakat oleks mul ka väga vaja. Selline nagu joonistatud võrakuju. Ja kui ilus ta veel lumega võib olla. Taas vaja eeltööd teha ja kevadel endale hankida.


Sellised olid need kaks tundi, mis ma seal veetsin.

Tänaseks on maa kaetud parajalt paksu lumevaibaga ja aiatöödel hetkeks kriips peal. Mis ma siis tehtud sain - kõik peenra ääred said servatud. Loodan, et talvel see muru ei kasva ja kevadet saab alustada korralike peenraservadega. Rohitud jõudsin ka kõik. Püsikute pealseid lõikasin just nii palju ja nii vähe kui võimalik ja vajaik. Pakun, et umbes 7 murutraktori korralikult suurt kärukoormat sai aiast välja veetud. Viimasel lumevabal päeval sai ka aed esimest ja loodetavasti ka viimast korda muruluuaga üle käidud. Kolm õunapuud hoiavad lehti veel kiivalt kinni. Roosidelt eemaldasin ükshaaval kõik lehed (paras tüütu töö), lõikasin neid natuke tagasi ja roniroos sai maha painutatud. Mullata veel ei jõudnud. Roose mul vähe ka, kõigest 9. Pojengidele kuhjasin kõdusõnniku hunnikud. Okkalised said prahist puhtaks. Seemneid sai hulgem korjatud, mõni külv ka veel tarvis teha. Kasvuhoone sai korralikult kastetud. Muldasin ka haljaspistikutest tehtud ja põldu istutatud noortaimed. Kahjuks jäid kivilast lehed korjamata, plaanisin seda esimesel vabal päeval teha, aga lumi jõudis ette. Just kivila pärast loodan, et lumi veel maha ei jääks, aga mine sa tea.
Kitsed juba tegutsevad. Võrgud sain ma puudele enne õnneks ümber. Nimelt on nad aiast põhjaküljel asuval maasikamaal kõik lehed jõudnud ära süüa. Tegelikult on nad seda varem ka teinud, tookord paistis see taimedele meeldivat, sest kevadel asusid nad kasvama suure mühinaga.
Kährikuid paistab meil olevat hulgim. Terve aiatagune heinamaa on nende väljaheiteid täis. Ma ei tea, mis nad seal heinamaal müttavad.
Nii palju sai siis täna kirja pandud.

5 kommentaari:

  1. Madal jalakas oli kevadel aiasõbras olemas , kas ka tulevaks aastaks jäi, ei tea. Mul on üsna sarnane põisrohi aga kristiinest nimeta ostetud. Ei saa pildilt väga täpselt aru, kas on sama. Tore ülevaade, ma tahaks ikka ka väga sinna saada aga eks tulevik näitab, kas õnnestub ühiskülastuseks mingis vormis olla.

    VastaKustuta
  2. Lehised on ikka imekaunid, neid peaks tõepoolest endale juurde istutama. Nüüd on ruumi ka.

    VastaKustuta
  3. Oleksid 1km eemalt läbi tulnud, oleksid saanud peale oma pottide kasti. Ja eksida on raske - mu tee hakkab põhimõttelist bota aia väravast ;)

    VastaKustuta
  4. Kui Sind lehised võluvad, võid ka mu viimast postitust vaadata, kus on mõned põnevad jaapanlaste sordid.

    VastaKustuta
  5. Oled ikka palju ja tõhusalt tegutseda jõudnud. Mul jäid ka lehed kivilast korjamata, eks neid ole veel puus ju ka.

    Botaanikaaia muljed on innustavad!

    VastaKustuta