Sügisene jalutuskäik

Sel sügisel käisin siis elus esimest korda Tallinna Botaanikaaias. Häbi on endal ka, et varem ei ole sinna jõudnud, suur häbi. Esmaseks külastuseks ei sattunud ka parim ilm, oli pilves, pime ja vihmane. Sellegipoolest nautisin neid hetki. Aega oli mul täpselt kaks tundi. Selle ajaga ei jõua üks keskmisest hullem taimehuviline muidugi kuigi suurt maa-ala läbitud. Kui kõndida mööda teeradasid ja ainult visuaali imetleda, jõuaks palju rohkem. Lühidalt - esmamulje ülihea. Tõepoolest, kõik oli ka filigraanselt korras. Istutusalad umbrohuvabad, kaetud värske turbaga, muru niidetud jne. Istekohti ja prügikaste küllaga. Sinna võiks minna kevadel mitmekesi terveks päevaks, võtaks võileivad ka kaasa. Nii mõnus oleks, kui leiaks sellise aja ja meeldiva seltskonna. Selle kahe tunni jooksul kohtasin kahte töötajat - üks lõikas püsikute pealseid ja teine tippis sibulikke maha. Lasen piltidel rääkida. See on kolmandik sellest neljapäevast, liig pikaks veniks see blogides korraga.

Pilt on kehv, aga vormid on näha. Nagu vanas vene multikas Hamsa ja Suslik - hästi vahva sobitumine mu meelest.

Siin lähemalt.

Omamoodi laineline istutusala - selline voogav ja kaugusesse suunduv. Ei tea, mis toob tulevik...

Fagus sylvatica - 'Purpurea Pendula' võiks endagi aias uhkeldada.

Selle õunapuuga on mul omaette suhe. Lehed identsed minu omaga (võtsin ühe lehe koju kaasa). Mina ostsin ta iluõunapuu 'Laura' nime all. Luua MK Puukoolil on sel taimel minu omaga üks päritolu, aga neil panid dendroloogid talle sel aastal hoopis uue sordinime. Tallinnas aga prantsuse õunapuu nime all. No on mis on, aga ilus punane kogu vegetatsiooniperioodi.

Pojengid peidus.

Kõrrelised massina on võrratult ilusad.

Lehistest pikemalt järgmisel korral.

Lambavaip laiuv - võrratu! Minu oma kahjuks kadunud asjade nimekirjas.

Enda aiale sai ka täna selleks aastaks joon alla tõmmatud. Ronivad roosid maha painutatud, padadest vesiroosid tiiki uputatud ja pajad veest tühjendatud ning kaane alla pandud, püsiktele viimane lõikusring tehtud, pojengid kõdusõnnikuga mullatud, mutihunnikud laiali aetud jne.  Selleks hooajaks vist enam-vähem kõik. Isegi seemneid sai veel täna korjatud. Tänu Kiskjasiili vihjetele leidsin ka pajulehise amsoonia seemned - need nii peidetud olekus.

No nii, see oli nüüd küll selline kiire postitus. Enda arvuti otsustas mul vingerpussi teha ja läks täna IT-mehe hoole alla, kasutangi postituseks laenatud arvutit. Telefonis ei viitsi ka pikalt kribada.