Kevad igas sekundis

Nüüd on küll suur kevad ka meile jõudnud. Seda on näha igas hetkes, igas sammus, igas pilgus. Mesimummud askeldavad, lindudel pikad kõrred pesa soojustuseks nokkade vahel ja loodus tärkab imelise kiirusega. Täna ühest peenrast mööda tuhisedes jäi pilk jällegi aina uutele ja uutele tulijatele. On nii üllatajaid kui vanu tuttavaid. Kui aed on liigirikas, siis on see avastamis- ja äratundmisrõõm võrratu. Ei oskagi miskit ega keskit eriti esile tõsta nii vara, aga ninade põhjal on minu jaoks küllalt tundmatud ja alles noored Arum elongatum Bahtšisardist ning Isopyrum thalictroides. Nende avanevad lehed jäid täna silma. Ootamine on nii kihvt, kui ikka on, mida oodata.

Scopolia physaloides - tema tärkamist olen aastaid nautinud. Eriti seda, et neid nupse on mulla taustal ikka väga raske märgata. Kõik kolm Aalujat, kes seda soovisid, teile on nad potistatud ja ootavad koju jõudmist. Selline see kobarskopoolia tulemine siis on.

 Värve juba tekib ja lisandub minutitega erinevaid toone.

Lindude askeldamised on ka vaatemängud. Juba mitu hommikut tantsib akna taga tedrekukk, minu meelest küll üksinda. Kahjuks on ta aia taga ja aknast head pilti ei saa ning lähemale hiilida on natuke keeruline, sest vaja väljuda väravast ning siis on ta juba läinud. Mõned klõpsud ikka tegin.

Sahhalini konnatatra juuremassi põhiosa sai maa seest välja võetud. Õnneks oli noor mees appi võtta, kes hüppas raudkangile nii ja naapidi ja lõkkeaseme juures see mass ootamas on. Eks põhitöö temaga on muidugi ees, aga väga loodan, et regulaarne niitmine suudab teda nii palju nõrgana hoida, et ehk lõpuks hävib.

Üleüldse olen sel nädalal erinevate taime juurtega palju kokku puutunud, just potistamise tõttu. Üks tohutult lihavate juurtega on altee. Ei oleks nagu uskunudki, et aastasel taimel selline juuremassiiv all on. Korea kitseenelas samamoodi. Olen neid ju ka varem jaganud ja tean, et see on raske. Üks suhteliselt pisike taim kasvatab alla nii tiheda juurestiku oma elus hoidmiseks. Täna potistasin kobarskopooliaid - no nagu orashein tundus. Järelikult see minu savine pinnas talle ikka sobib, sest väga kaugele oli ta end juba suutnud kolida. Uusi punganinasid paistis maa seest veel tulevat.

Ja nii see kevad siis edeneb. Hommikuti on maapinnal juba mitu ööd olnud 5külmakraadi. Taimepotid platsil on ikka kell 10 olnud veel läbinisti külmunud.  Päeval olin juba lühikeste varrukatega.

Sügisel meil nagu tigusid ei olnud, aga mingi trammiga nad nüüd saabunud on. Eile korjasin padjandite alt terve purgitäie ja raudselt jäi need veel kolm korda sama palju alles.

Sipelgate rünnak on kohutav. Terve müügiplats täna kees nendest. Mina ei oska nende vastu küll miskit ette võtta. Seni kui nad kahju ei paista tegevat, las siis olla.

Naudime seda kevadet, kui teda on. Neljapäeval lubas taas lumelörtsi.