Kevadine inventuur

Kalendri järgi peaks olema homme suur laupäevak (nõuka ajal vähemalt oli leninlik laupäevak), seega suur kevad käes. Tegelikkuses kulgeb sel aastal kevad vaikselt, aeglaselt, uimaselt. Nädal aega kõik nagu seisis liikumatult, nii vähe oli muutusi. Viimaste päevade vihma- ja rahe- ja lumesajud on loodusele elu sisse puhunud. Puud ja põõsad muudavad toone, pungad paisuvad, lehed avanevad märkamatult. Isegi lehis jõudis omale roosad käbititad nii kasvatada, et jäi mul kahe silma vahele. Marjapõõsad on täitsa rohelised. Oleks ainult natukenegi soojem. Kui on päikest, on jällegi selline tuul, et pane prillid kummiga ümber pea kinni. Kasvuhoones on ahi küdemas nii öösel kui päeval, sest tomatid ja paprikad vajavad ju sooja. Aga isegi selles soojas kasvuhoones tekkis püsikutel vahepeal nagu seisak. Nüüd on jälle liikumist märgata.

Eile õhtuks said mul vist kõik puud-põõsad ja istutusalad esmaselt hinnatud ja tänaseks näha olevad talvekahjud selgeks. Minejaid ja kannatajaid on meil olnud palju, ma isegi ei mäleta, et ma oleks millalgi lihtsalt järjest visanud prahiämbrisse taimi, kohe kuhjaga. Mägisibulatest juba oli juttu, õnneks mul kahjud väga suured ei ole, sest igast mingi osa jäi alles.

Roosid - neid ma ei ole küll jõudnud veel lõigata, aga tundub, et kõik lähevad peaaegu maapinnani tagasilõikusele. Kas ja mis siis edasi, vaatame. Samas talvitusid mul üks Muhediku ja üks Milda päritolu roos külmas kasvuhoones ja varred rohelised  ladvani. Pean neile veel väärilised kohad nüüd otsima.

Helmikud - täielik kaos. Isegi vana ja tuntud 'Palace Purple', - muist juba viskasin minema ja läheb vist veel. Ometi on nad alati hakkama saanud. Kuna neid ka mul hulgim, siis kahjustada said nii vanad kui noored taimed ja aia erinevates osades. Samuti on kehvakesed tiarellide sordid.

Krimmi parukliilia - potis ei suutnud talvituda mitte ükski noortaim. Peenras on taim küll elus, aga kõvasti kannatada saanud. Eelmise aasta seemikud paistavad põllus elus olevat.

Säbar kurereha - suurest põõsast on alles kolm pisikest paari lehega võsukest. Samas sort 'Philippe Vapelle' põõsad on talvitunud ideaalselt.

Brunnerad - väga väga kehvakesed.

Kollane siilkübar, risoomikas kurereha 'Variegata' (kaks noort põõsast), täkiline ja kochii tulikas, alpikannid - kõik läinud. Ja see ju alles algus.

Puittaimede hulgas peale nulgude suuri kahjusid veel ei paista.

No õnneks, seekord on see küll õnn, on mul on üks nurk kastide ja pottidega, mis vajavad kõik istutamist. Ja Helle tõi täna terve kastitäie taimi, mis mul just puudu olid. Ehk jõuan järgmise nädala kiire vahepeal sellega ühele poole.

Paljud ninad on alles mulla all peidus, seega loeme kahjusid siiski sügisel. Ja on juhtunud elus ka imesid, et mõni taim teeb lihtsalt aastase pausi.

Müügiplatsi olen suutnud sel aastal korralikult juba täis laadida. Õnneks liigub neid uutesse kodudesse juba arvestatava kiirusega. Kasvuhoones on teine sama palju soojemate ööde ootel. Sellise 5 külmakraadiga ma veel ei riski neid karastada, aga varsti-varsti.

Homme hommikul saavad telgedelt maha viimased peal olevad vaibad (täna hommikul kiiruga suutsin veel ühe kududa) ja siis saavad teljed ka suvepuhkusele.

Homme siis rehad kätte ja riisuma. Mul näiteks vaja ginnala vahtra alune ninadest puhtaks riisuda.

Ja veel, see tedrekukk on meil nii armas. Juba mitu nädalat alustab kell 6 oma laulu ja tantsu. Nii vahva on teda vaadata.

Pilte seekord ei ole, on ainult üks, ja seegi oli mulle tundmatu tegelane seni, kui Helle ta täna tuvastas. Silt oli jälle kadunud.