Lehevaatamisi kokku

kolmapäev, 6. jaanuar 2016

Ilus ja hea aasta 2016 on siis kätte jõudnud

Kõigile kõigile aastat head!!! Ja õnnelikku!!!
2016 on meil kohale jõudnud ja lootma ning unistama peab ikka suurelt ja helgelt. Küll läheb kõik hästi ja kenasti. Samuti saame igast negatiivsest kaasa ka miskit positiivset, või tuleb siis ka halvas asjas leida miskit positiivset ja head. Ja unistama peab ka julgelt!!!
Algas see aasta siis külmaga. Õnneks tuli meil lumi külmunud maapinnale, mis on positiivne. Jällegi õnneks ma vedasin sügisel aeda vett just niipalju, kui jaks lubas ja vett jagus. Kuuseokstega on mul sel aastal küll kitsas, iseenese laiskusest johtuvalt. Lund on palju, tänase seisuga juba päris palju.

Paar eelnevat päeva tegelesin küll usinalt lume loopimisega puudele, põõsastele jne. Maasikad said ka kerge vaiba.


Täna vist ei ole see kühveldamine enam eriti oluline, sest piisav lumikate katab maad. Sel aastal esimest korda mõtlesin neile kahju tegevatele hiirtele. Sülitan korda kolm üle vasaku õla, aga meie aias nad siiani kahju ei ole teinud ja loodan, et ka ei tee. A jumal seda teab. Igatahes on mul noorte puude ja põõsaste ümbrusse kuhjatud lumehunnikud ja seda ilma kuuseoksi all kasutamata. Samuti on roosid kuhikute all. Lund kinni talluda ei anna, ta hetkel nii õhuline ja lenduv. Eks siis kevad anna arutust.
Haljaspistikud sain kasvuhoonest kätte ja toimetasin natuke soojemasse ruumi. Lund ma kasvuhoonesse enam põhimõtteliselt pottide katteks ei vii, omad vitsad olen sellega kätte saanud. See kevadine sula ja jäätumine ja sula ja jäätumine ei olnud just parim variant. Aga kuna kasvuhoones on mul potte piisavalt ja nad ka maapinnal, siis loorid ja vanad vaibad ning muu selline kraam aitab ka selle pika külma vastu. Vähemalt ma usun, et kõik on kontrolli all. Sügis- ja talvekülvidele panin ka katte peale. Ja juhhei, kaugel need kevadkülvidki on, kohe varsti...
Ja nagu ma mitmest blogist juba lugesin, et ise me need igasugu hellikud aeda oleme tarinud, mis kevadel ei pruugi tänu niiskele ja soojale sügisele enam tärgata. Aga ausalt öeldes mis siis. Korraks on kahju ja kui suur isu, saab ju uuesti katsetada. Liiliaid ma ostsin sügisel mitmeid uusi sorte, nende õisi tahaks küll vähemalt korra näha. Õis oma aias on ikka oma!
Päevad lendavad ka sellisel ülihelikiirusel, olenemata sellest, et talveaeg. Aga mõnus on! Tänane hommik algas lumelükkamisega, et jälle rajad sisse saada. Seejärel lindudele uus söök panna. Siis puude tassimine. Tuppa paar korvi pliidipuid + ahjupuud, üles tuppa kaminapuud, saunamajja ahjupuud, karjakööki pliidipuud. Õnneks ei pea iga päev kõikjal kütma, nii palju sooja hooned ikka peavad. Kaminapuid olen ka peenemaks lõhkunud, mis on minu jaoks küllalt uudne töö. Harjub, inimene harjub kõigega.
Ja kanadel hakkas laudas külm. Kanu meil ka järjest vähemaks jäänud ning muid pudulojuseid laudas enam ei ole ning pikk külm pressib sisse. (Õnneks meil veel -20 olnud ei ole, -18 eile õhtul on siiani lagi). Kanadele saigi karjakööki talvine kuudik sisse seatud. Neile paistab meeldivat.
Õuekoer tuppa ei taha, tal hakkab sees kohe palav. Nüüdseks on tallegi kolm erinevat soojustatud magamisaset sisse seatud.  Kass Sass see-eest naudib soojust.

Koduka tegemine võtab samuti piisavalt aega. Ega ei imesta mitte, et valmis lehe eest kopsakaid summasid küsitakse. Paras töö. Aga tänu kodukale saab mu kollektsiooni nimekiri koos fotodega oma aiast ka varsti valmis. Olen ikka püüdnud sellega tegeleda. Kuigi, hispaania ebahüatsindi nime mõtlesin kaks päeva. Nimekirjas taime ei olnud, aga fotod olid. Tagatipuks annab sellise koos fotodega nimekirja tegemine päris palju mõtteainet. Mitmed taimed on nagu unustusehõlma vajunud või tahaplaanile jäänud, aga nendega talvel arvutiekraanilt tõtt vaadates lähevad mõtted uitama. Mulle see meeldib.
Ja muidugi vaiba kudumine, see on küll selline mõnus ja stressimaandav töö, mis mulle istub. Samuti see värvide sobitumine ja sobitamine ja samas mõtled aiale, et vot kui hästi need värvid kokku sobiks ka aias jne...



Lugemiseks kahjuks aega napib. Õhtul hilja püüan ikka natuke aega leida ja midagi lugeda. Nii palju uut ja põnevat ilmub, ja lugemine mulle meeldib. Mis siis, et hea raamat on ka hull ajaröövel.
Selline kiire ja ilus see aasta siis siiani on olnud. (Kõik halva üritan kiirelt unustada ja selja taha jätta). Loodan, et kõik läheb tõusvas joones ja mitte ainult minul.

3 kommentaari:

  1. Usk positiivsetesse lahendustesse on minu meelest ainus edasiviiv usk :) ja issand kui ilusaid vaipu Sa teed. Sedasi võin minagi kord murduda ja oma range vaibatuse reeta :D Olgu tõesti see aasta meile kõigile hea ja leebe.

    VastaKustuta
  2. Mulle meeldib alati Su kirjutisi lugeda, mis pulbitsevad elurõõmust ja optimismist ka siis, kui peab kõige raskemaid töid tegema. Jah, sedasi peabki, sest virisemine ja hädaldamine ei aita millelegi kaasa.
    Vaatan alati ka imetlusega Su vaipu ja oleksin nii mõnegi kindel tahtja kui mulle neid juba niipalju poleks kingitud. Mul pole niipalju ruume, kuhu nad kõik ära paigutada, aga ilmselt mõne ma siiski tulevikus valin.
    Mina hiirte pärast ei pabista. Nad on mul vaid korra kahju teinud mu enda rumaluse pärast. Kohevat multši- põhku, heina jms ei tohi jätta tüvede lähedusse kuhu nad saaksid pesa teha. Lume kinnitallamine on minu meelest halb mõte, sest seal kaotab lumi oma kaitsva toime külma eest ja ma pole seda kunagi teinud.

    VastaKustuta
  3. Meil on ka lund õnneks piisavalt ja saab mis saab.

    VastaKustuta