Lehevaatamisi kokku

reede, 19. juuni 2015

Kõndisin kaugemal ehk suurema ringi

Suve hommikute reegel on see, et esimese ringi teen aias. Pidevalt vaja vaadata, mis uut seda mudru siis puhkeb ja kelgib. Aga täna hommikul otsustasin fotokaga kõndida mitte aias, vaid teha ring sellele tervele kremplile, mis ma siia maha olen suutnud istutada. Sirgjooneliselt ring ümber peaks vist olema umbes 500m, mul kulus veits rohkem maad selle läbimiseks. Ja päris vahva on niimodi harva vaadata aeda eemalt ja oi kui palju uut näeb. Kuna mu suurele kiirele keset päeva tegi pausi väike vihm, mis isegi räästa võttis tilkuma, siis võtsin aega ja tõmbasin pildid arvutisse ning lasen lihtsalt ühe galeriina. Ma arvan, et keegi minu külalistest, peale Helle, ei ole elus seda rada läbinud. Siit ta tuleb ilma igasugu kommentaarideta.















9 kommentaari:

  1. Ooo! Ilus hommikukäik. Ma nautisin ikka iga vaadet ja lõpupoole mõtlesin, et kas kauguses paistavadki lupiinid? ja paistsidki. Mõnusalt roheline, väga korrastatud ja lahedalt pügatud.

    Ehh, mul oleks vist rohkem ruumi vaja.

    VastaKustuta
  2. Tõesti ilus ja küll korrastatud aga samas nagu natukene metsik ka, ma tahan selle raja kokukal läbida :)

    VastaKustuta
  3. No vihm ju ei lasknud läbida, eemalt nägin puid, aga seda ülikorras taimepôldu annab imetleda!

    VastaKustuta
  4. Küll on ilusad vaated, nautisin neid kohe päris pikalt. Puudel on õhku ja ruumi. Pöetud vormid sulanduvad kenasti vabakujulistega.
    Ja milline kord! Annab järgi teha.
    Taimepõld on omaette pärl.

    VastaKustuta
  5. Kuidas Sa seda ometi kõike jõuad, Sa ju käid minu teada tööl ka...minu aed oli täna ringi kõndides ikka väga karvane.

    VastaKustuta
  6. Nii eeskujulikult korras aed, et ma saan selle kõrval kompleksid! Ja pargiala on ilus-ilus.

    VastaKustuta
  7. Heldekene, kui suur, kui ilus ja KUI korras!:) Ma ei jõua oma peopesasuurustki tihtipeale ordnungis hoida.:)

    VastaKustuta
  8. Korras on tegelikult iga natukenegi hooldatud aed, kus niiduk on aeg-ajalt üle käinud. Paar korda aastas ma reeglina jõuan aia ka nii korda, et ise rahul olen. Aga see ei olegi oluline.
    Luual õppides vene keele tunnis pidime jutustama oma unistuste aiast. Mina unistasin ja unistan siiani sellisest inglise stiilis avatud vaadetega aiast, kus oleks oma järv, mille keskel on saar ja saarel on suur valge pink. Nii ma siis õpetajale maalisin pilte sellest minu unistuste aiast. Peale lõpetamist vaatas õpetaja mulle pikalt otsa (hästi äge vanem õpetaja oli) ja lausus, et teate, te olete nagu bursui, unistate nii suurelt. Kes on bursui, pole ma uurinud siiani

    VastaKustuta