Üks vanem kirjutis, mis pooleli jäänud ja postitamata. Panen siiski lugemiseks

Jänes läks poodi ja küsis, et kas teil sinepiküpsiseid ka on pakkuda? Müüjanna vangutas pead. Järgmisel päeval jänes jälle oma küsimisega platsis ja müüja jälle vangutas pead. Siis otsustas müüja need küpsised poodi tellida. Kaup kohal ja jänes platsis. Müüjanna hõikas juba ukselt, et meil on nüüd neid sinepiküpsiseid ka. Jänes ütles, et ptüi, vastikud! Just selline vastik on ka meie ilm olnud. Pole talve, pole kevadet. Lihtsalt üks mõttetu vegeteerimine ses ilmas. Päevad on hallid, silm isegi ei seleta, mis tärkab või kasvab jne. Minu kadunud kevadlille leidis Helle eile õnneks üles. Ja kevadmagunad leidis ema. Kõik ikka õnneks elavate kirjas.
Alustasin siis mina kah puude-põõsaste transporti punktist A punkti B. Sai Luualt kunagi elule päästetud 5 jugapuud, mis on nüüdseks aastaid kosunud. Aga tihe mis tihe oli see rida, kuhu omal ajal need rääbakad said istutatud. Aeg oli sealmaal, et pidin nad lihtsalt laiali jagama, kolm prisket kaevasin välja ja libistasin turbakottidega uude elupaika. Raske on ka leida asukohta juba suht suurtele okkalistele ja pealegi plaanivälistele. Aga maha nad said ja loodan, et edukalt. Vihma ja lund tuli ju regulaarselt. Igatahes kastmise kui sellise jätsin vahele.

Sellises suuruses nad siis olid. Sorti ka täpselt ei tea, aga pakun, et 'Hatfeldii'. Kärpisin ka tugevalt.

Ja üks õnnetu viirpuu, kellel külm mõned aastad tagasi ladva näpistas, leidis ka uue elupaiga ja elupuu 'Filiformis' nõudis suuremat valgust. Nemad on nüüd uues paigas. Lisanduma peaks nende lähedusse jameesia, üks hortensia ja paar veigelat. Ja kollase sookase põõsasvorm sai ka uude paika veetud.  Tänu sellele sajule ma olen seda veel edasi lükanud, aga kohe-kohe. Istutusala ma ümber kaevama ei hakka, tuleb ajalehekiht ja siis vaatan, mis peale saab. Midagi ikka leiab, mis muru ja sambla tapab. Odava multši pean hanikma.
Tänaseks on need tegelased kõik ümber istutatud ja ilmal pole kah viga midagi. Päike tuleb endal üles leida :)