Sain eile oma septembriks plaanitud aiatöödega igatahes mäele. Lõuna paiku istutasin viimase taime, mis oli potis järge ootamas. Suure tõenäosusega ei leidnud ma kõigile parimat kohta, aga maha nad said. Potiga jätsin talvituma jaapani kerria, mandlipuu (kes on väga kahtlases seisus, kevad annab arutust) ja korvipaju. Esimesele kahele ei olnud lihtsalt väga head kohta kohe pakkuda ja paju peaks kohe hakkama võrguga kaitsma, jätsin ta lihtsalt kevadet ootama. Viisin nad kolmekesi potiga kasvuhoonesse. Õhtupooliku võtsin kohe mõnusalt, nautisin niisama aeda ja ilma ja lihtsalt olemist.
Aga õhtuks selgus, et smartpostis ootas pakk Mildalt. Ja mida ma siis täna tegin - istutasin ikka. Täna lõunast saabus veel üks vägagi suur kukerpuu, mille sorti ei tea keegi k...t, aga väga ilus on.
Homme plaanin mõned laukude külvid veel teha ja kuna ilusat sügisilma lubatakse veel pikemalt, siis pean vist ka kaevetöid natuke tegema. (See jutt sai kirja nädal tagasi, plaanis oli õhtul üht-teist lisada, aga nüüd juba nädal läinud)
Igatahes laugud külvasin kõik põllule maha. Kaevasin ka kaks päeva, kui ilm lubas enne suuremaid sadusid. Nüüd oleks veel vaja kamar eemaldada nii 25cm * 20m suuruselt alalt, siis jõuaks muud värgid kevadel küll tehtud. Mõnel päeval on vihm segavaks faktoriks, teisel päeval kummitab ajapuudus. Õnneks on ilmad endiselt soojad ja paar nädalat ka õhtud valged enne kella keeramist.
Õisi ja värve jagub sügisesse ikka pikalt. Külma kahjud ikka minimaalsed.
Vaarikad maitsevad ka oktoobris hästi, kuigi nad ei ole enam nii magusad.
Must lumeroos juba õitseb
Värve veel jagub
no jah, ma teen ka juba kevadtöid :) peaaegu juba tahakski, et see pillerkaar hoo maha võtaks, korpus ei pea sedasi vast, hing see ju ei väsi :D
VastaKustutaMinul on küll väsinud nii korpus kui hing. Peaks viimased neli pojengi maha istutama, aga ei taha isegi riidesse panna, väljaminekust rääkimata
VastaKustutaImetlen neid tublisid, kel juba kõik sügistööd tehatud. Endal pole ei keha ega vaim väsinud, aga valget aia-aega on väga napiks jäänud. Imeilus sügis tänavu, meil pole veel peaaegu öökülmagi olnud.
VastaKustutaJah, Tii võttis sõnad suust!
VastaKustutaAedniku elu on üks suur pidu, ei saa keegi teine aastas nii palju pakikesi ja kingitusi kui aednikud. Ja vist keegi teine ei rõõmusta nende tutsakute ja nutsakute üle nagu pisikesed lapsed.
VastaKustutaMeil on ka kõik tööd tänavu tehtud, veel on lehti kokku puhuda, aga see käib möödaminnes koos ringijalutamise ja elu nautimisega.
Ma olen ka otsapidi kevades, kaevan ja katan-matan ehk pimendan. Nädalakese, kaks oleks veel vaja :)
VastaKustuta