Kevad tegi väikese pausi

Kevad tuli kiiresti ja ruttu. Uskumatu kui ilusad ilmad meil ikka on olnud. Päikese puuduse üle küll keegi kurta ei saa. Kui ikka veebruaris-märtsis on 10 kraadi sooja, siis on see ikka mõnus. Taimed elaksid loomulikult natuke teises rütmis, aga kohandume me kõik. Tuttavatest rändlindudest saabus meile esmalt põldlõoke, seejärel kiivitajad ja viimasena kuldnokad. Valetan, sookured olid esimesed. Oli, kuidas oli, aga minu mälu järgi on alati kevadekuulutajateks olnud kuldnokad, sel aastal siis natuke teisiti. Tänaseks on meil kevad taandunud, lumekihi paksuseks pakun ma umbes 7-8 cm ja külma oli hommikul 13 kraadi. Üleeile õhtul silmasin taevas mitut linnuparve, suund lõunasse. Linnud on targad. Samas täna hommikul pakasega kuldnokad lasevad kaskede otsas laulu ja valivad pesakaste. Järelikult neid see külm ja lumi ei heiduta.
Tänu pikale kevadele ja veel pikemale sügisele on aiatöödega ka olnud piisavalt aega tegeleda. Siis kui õige kevad saabub, on aega rohkem tegeleda selliste töödega, mis muidu kipuvad kuhjuma. Talvekahjude kohta on muidugi vara midagi öelda. Praegu selle külmaga taevataadile tänu selle lume eest, mis tärganud taimi natukenegi külmadel öödel katab. Igatahes tundub mulle, et minu effedra elas küll ühe pisikese kuuseoksa all talve üle. (Vbl hõiskan ka liiga vara) Lubab veel mitut päris krõbeda külmaga ööd.

Kuuseoksa eemaldasin küll ainult hetkeks.

Priimulad igatahes juba õitsesid. Lumeroosidega nii hästi sel aastal ei läinud, nemad väljusid lume alt parajalt rääbakatena. Enamus paistab siiski taastumise teel olevat. Aprillis saab juba selgema ülevaate, mis ja kuidas siis läinud on.

Seemnekülvid kõik nüüdseks tehtud, kuigi oleksin oodanud paremat tulemust. Loomulikult, ma tean, et nii paljud seemikud võivad tärgata alles järgmisel kevadel, aga ootajale on aeg ju nii nii pikk. Kollane emajuur tärkas küll vist 100%, kuigi kunas nad istutamiskõlbulikuks saavad, jumal seda teab. Esimesed pärislehed on neil küll olemas. Valgeid upsujuuri on päris hästi tärganud, musta küll ainult üks hetkel. Samas paruktarn sirgus lausa minutitega, silmnähtavalt. Äge on see tõusmete ootamine ja igal hommikul inventeerimine. Seemned on pärit ka väga paljudest erinevatest allikatest ja alati ei saa nende värskuses ka kindel olla või ei ole seeme valminud või mis iganes. Kõik külvid, mis ei tärka, hoian aasta jagu küll veel alles. Midagi ikka tärkab jälle.

Loodi mõisas, mis asub meist kohe üle maantee, käivad suured taastamistööd. Restaureeritakse nii hooned kui rekonstrueeritakse parki. See töö, mis ette on võetud, on nii nii vinge. Olen ikka vähemalt üle päeva seal kohal käinud. Pargis eemaldati 167 haiget, vana jms puud. Enne lume tulekut oldi ametis kändude freesimisega. Täna läksid kõik langetatud puud hakkepuiduks, vanad tammekännud krõbisesid purustajas mis mürin. Püütakse taastada pargi ilme sellisena nagu see oli 19.sajandil. Kui see kõik valmis saab, siis see looduskeskus, mis sinna rajatakse, tõotab tulla üks ääretult põnev koht.

Hoonetest ainsana on taastatud tõllakuur.

Külmal ajal avastasin ka kangasteljed ja see kudumine nendega on täitsa mõnus tegevus.

Väike vaiksem nädal siis enne suurt kiiret.