Maikuu, suur toomepuu...2013

Üks väga väga ilus ja lõhnav kuu on see maikuu. See lehtede õrn roheline värv, kasvava heina lõhn jne... Ma arvan, et just see on aeg, mil ma alati mõtlen, et elada on ikka nii ilus ning nautida kõike, mida pakub meile loodus. Äsja kalendrisse pilku heites avastasin, et maikuu ongi kohe käes. Detsember libiseb nagunii käest, jaanuaris-veebruaris naudime valgust lume ja härmatise näol ja hiljemalt märtsis alustab tihane laulmist ning peale nalja on käes lehekuu.

Maikuu 2013.aastal oli minu jaoks väga kiire, sp olen teinud märkmeid vähe (kahjuks). Lasen jõuluvanal tuua endale sellise lauakalendri, mis on päevad läbi köögi laual ja kuhu igapäevaselt märkmeid teen nii ilma kui muu sellise kohta. Pidasin aastaid sarnast kalendrit ja nii hea on hiljem vaadata ja võrrelda. 

Reisimist alusatasime siis loomulikult Zigulda Lillemessiga, mis on eestlasest aiahuvilisele lausa kohustuslik. Eestlased Lätis mai alguses ja soomlased-rootslased Eestis mai keskel. Traditsioon nagu jaanipäev või nii. Igatahes Zigulda oma väljapanekutega on mõnus, klient on kuningas ja no on põnevaid tooteid neil pakkuda. Eks kliima ka natuke leebem kui meil, aga jah, kui 'Hiiumaa' kuuske meilt ei leia, siis lõunanaabrite juurest ikka leiab. Põnevaim ost minu jaoks, mis tekitas ka palju elevust, oli vesihüatsint.

Ääretult vahva ja sümpaatne tegelane seni, kuni terve meie väikese tiigi pind oli teda täis. Õisi muidugi ei kuskil. Seemneid seega ei saanud ja komposti nad rändasid. Kui ta poolduks umbes 5*vähem, siis tooksin ta järgmisel kevadel uuesti, aga tiiki pidevalt puhastada ma ka ei viitsi.

Tiigi pind septembris nägi välja siis selline.

Aias alustasid priimulad, siin üks enda seemnekülvist saadud väikseke.

Katkujuure värv püüab ka meie koleda hallika mulla taustal möödujate pilke. Miskipärast maitsevad nende pehmed ja suured lehed nälkjatele või tigudele, augud tekivad just öösiti ja seeläbi kaotavad nad poole oma dekoratiivsusest. Esimene pilt on tehtud mai esimestel päevadel ja teine kuu lõpul.

Mais ootasin huviga siberi koerahamba tärkamist, mis sügisel sibulana sai ostetud. Lehed tekitasid kahtlust, aga mõtlesin, et ega siis sokkide pähe ju kindaid ometi ei müüdud. Ja õitsema ta läks, kuigi mitte just koerahambana.

Türi lillelaat on ka üks ütlemata lahe üritus, ole sa seal kas müüja või ostja. Müük läks hästi, alati võiks taimi rohkem kaasas olla, aga vahemaa ka päris pikk, et igal õhtul koju sõita. Ja selleks, et taimi jaguks, möödub kibekiire kevad, kus vaja külvata, pikeerida, kasta, väetada, potistada, sildistada, istutada jne. Ka taimede valik on oluline. Üks väga suur müügiartikkel soomlaste seas oli tõrvalill, samas nii lihtne taimeke, aga ometi aiapidajate poolt soovitud. 

Ostetud sai jälle parajalt - 28 uut tegelast. Põnevamad ehk epimedium x yongianum 'Rubra', epimedium grandiflorum 'Lilafee', saxifraga paniculata 'Bobo', polemonium caeruleum 'Brise d'Anjou' jne. Istutamist jagus kohe pikemaks ajaks.

Ja kui palju toredaid tuttavaid seal alati kohtab, kellega oma kogemusi ja mõtteid vahetada. Juba ainuüksi sellepärast tasub minemist.

Lõpetuseks mõned roosad maikuu õitsejad.