Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 23. detsember 2013

Juuni 2013

Märksõnaks sel suvel siis põud. Vihma ei tulnud piiskagi kuude kaupa. Samas pool kilomeetrit linna poole kallas mitu korda päris usinalt, meil aga kõik kõrbes. Kastmisega ma vaeva ei näe, välja arvatud need tegelased, kes paljasjuursetena mulda saavad. Neid ma ikka aeg-ajalt poputan. Juunis tõin Kilingi-Nõmmelt kaks harilikku kuuske - 'Inversa' oli oma 2,5m kõrge ja 'Aurea' nii minu pikkune. Mõlemad said koha peal välja kaevatud ja kilesse mässitud, aga puud ju suured. Neile viisin küll iga nädal ämbritäie vett. Lindude jooginõud olid ka sel aastal tihedas kasutuses. Varblased korraldasid eriti vingeid saunapäevi. Samas võis mööduda nädal, mil pesemist märgata ei olnud ja kui siis see parv peale lendas ja suplemiseks läks. Ole aga mees ja vaheta vett. Esimest aastat märkasin, et ka toonekured jõid neist madalatest jooginõudest, varematel aastatel ei ole ma seda täheldanud. Janu oli ka lindudel.
Juuni algas Võhma lillepäevaga, mis on loomulikult üks ütlemata lahe üritus. Osta oli ka ikka ju vaja - pidevalt on ju millestki puudu, no näiteks puudusid mul veel Asphodeline taurica, Paradisea liliastrum jne. Muidugi puudusid kartulipõllult ka igasugu põnevad värvilised kartulid, millede seemet oli vaja koju tassida. Etteruttavalt võin öelda, et nendega astusin küll ämbrisse mis ämbrisse. Saak oli niru, kartulid pisikesed jms. Samuti oli peaaegu musta koorega kartuleid väga raske mullast üles leida.  Söögiks nad igatahes ei sündinud. Sinised kartulid oli keetes ikka väga koledad sinised, nagu vanaks läinud. Nii meil siis kanad sõid neid värvilisi keedukartuleid ja munesid värvilisi mune:)

Siin siis eelmisel aastal ostetud brunnera macrophylla 'King's Ransom', millest pärast jagamist sain väga erinevaid noori taimi. Ehk oli isaks 'Jack Frost'. Aga see on juba 2014.aasta kevade teema.

Anemone multifida 'Rubra' - õievärv väga kaunis, aga puuduseks liiga kõrge vars. Oleks natuke madalam, oleks täiuslik. Tegin seemnekülvi päris usinasti ja enamik ka tärkas, ehk saan sealt mõne äbarikuma kasvuga roosaõielise endale.


Lychnis viscaria - üks mu lemmikleide sel aastal. Fotol ei tule värv nii hästi esile, minu meelest võrratu.


Polemonium caeruleum 'Brise d'Anjou' võlus mind oma lehtedega. Kusjuures väga nobe kasvaja - kevadel ostetud taime jagasin sügisel juba kuueks.

Siin üks potentilla, aga kes, kaldun arvama et argyrophylla. Tihti peitub ilu lihtsuses. Lehed hõbedased ja karvased ja varred ei lamandu.

Juunikuu tipphetked avanevad koos pojengidega.

Maitsed on erinevad ja vaidlema ei hakka, aga kui miskit on palju, siis see on ilus. Weigela 'Victoria'.

Maximast ostetud kallal tuli õis küll kollase asemel valge, aga kaunis on ta sellegipoolest. Külvasin ka seemned kohe peale valmimist ja nüüdseks on nad ka pikeeritud. Esimeste lehtede põhjal ta täppe lehtedel edasi ei andnud, kuigi ma natuke lootsin.

Siin siis väike perekond aarumeid. Neid imelisi õitsejaid oskavad hinnata küll ainult inimesed, kes ka ise taimi kasvatavad. Teised vaatavad neist lihtsalt mööda.

Geum chiloense - jällegi lihtne ja võluv. Õitsemis alustas juunis ja lõpetas oktoobris, varred ei lamandu ja väikesed punased õied paistavad kaugele.

Gypsophila cerastioides õite rohkusega ei koonerda.

Vaatamata põuale jätkus õisi ja värvi kõikjale.













5 kommentaari:

  1. Praegusesse rohelusse sobivad Su suvised kirkad õied väga hästi :)
    Polemonium ja võhad on supertegelased.

    VastaKustuta
  2. Suve lõhn tuli ninna, ilus mis ilus :)

    VastaKustuta
  3. Nii palju kaunist ja pônevat, panin mônele silma peale:)

    VastaKustuta