Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 24. september 2012

Sügis näitab oma palet

Sügise alguspäeval ei olnud väga vigagi, oli päikest ja pilvi, kõike mõõdukalt. Palamuse laadal sai käidud, ostetud ja müüdud. Ja loomulikult jällegi koorem koju taritud. Sain siis kätte ammu unistuses olnud kolmiklilled, lisaks Aavikuemandalt igasugu sibulakraami. Kui siiani olen sibulatest suht suure kaarega proovinud mööduda, siis seekordne valik sundis rahakotti kergendama. Kõige enam olen muidugi õnnelik ikka trilliumite üle, aga kuidas see kasvatamine õnnestub, eks näis. Kuna meil elutseb seal maapõues igasugu tegelasi, siis ma neid niisama maha pista ei raatsi. Pean ikka mingid korvid ümber vaatama - parem karta kui kahetseda. Ja muidugi hakkab kitsas kätte tulema varjuliste aladega, sest olen neid varjutaimi sel aastal päris usinalt juurde hankinud. Tõenäoliselt midagi kuidagi püüdma harvendada, sest kolmiklilled vaja kähku maha panna. Eks mõned püsikud tuleb talveks potti jätta, tähtis on kõik sibulad sel nädalal üritada mulda pista. Nädala lõpuks lubab ka ilma paranemist, sest tänane päev mind küll õue ei ahvatle. Kohe on selline tuuline ja vihmane ja tubane ilm.
Eelmisel nädalal sai enam-vähem korda aia taga suur püsikute istutusala, veetud koormate viisi kive ääristuseks ja kõndimiseks. Üks põõsasmaran vajab sealt veel välja juurimist, aga kuna ta praegu on alles nii uhkelt õites, siis ei raatsi veel kaevama hakata. Kaks vanakest astelpaju sai välja võetud, seest olid täitsa mädad. Nüüd peaks ühe noore emastaime asemele tooma, sest noor isastaim jäi aeda üksi. Murule külvasin hoolega lupja, sammal võtab nii võimust, et väikest niidukit igal pool enam lükata ei jõua. Kui nüüd sammalt riisuma hakkan, ei tea, kas tuleb teda ka vähemaks või mitte. Vanal ajal igatahes põllumaid lubjati teatud aastate tagant, mis ta siis mu murule (õigemini heinamaale) ikka halba teeb. Juuksed läksid lubjast igatahes küll korralikku ja tugevasse vormi:)
Kasvuhoonet külastab meil keegi tundmatu - tuleb maa seest august ja sööb tomateid. Eile oli päris priske tomat tiritud seinale veetorude peale ja pool ära söödud. No ma küll ei tea, mis loom see on. Ise tomatit võtma minnes piilun juba hirmuga siia-sinna. Paprikad ja kurgid talle vist ei maitse, neid pole siiani söönud. Kährikutel ka ikaldust ei paista olevat, sest õunu ja pirne süüakse suht tagasihoidlikult, aga hunnikuid tekitavad küll aeda. Korjasin mahakukkunud õunu ja mädand õuna pähe võtsin pihku kähriku ..., ajab ikka vihaseks küll. Ei karda nad koera ega kedagi. Naabritel oli paar päeva tagasi kährik perekoeraga õues tõtt vahtinud ja siis mõlemad omi toimetusi edasi teinud. Nii julged on need metsaloomad juba.
Selline siis see sügise algus sai.

3 kommentaari:

  1. Ilusad on need sügise värvid.

    VastaKustuta
  2. Toredad ja väga iluasad on jörjenid.
    Kunagi kasvatasin ka ise. Aga kui juurikad nii suureks läksid, et tõsta oli raske, siis lõpetasin ära enda piitsutamise. Kahju küll. Mulle nad väga meeldivad.

    VastaKustuta
  3. Kimalane, korjenitega on selline vahva värk, et kõik need suured juurikad me viskame sügisel minema. Igast juurikast võtame kahe-kolme pungaga tükikese, mida üle talve hoida ja kevadel maha panna. Rohkem lihtsalt pole vaja, sest ta kasvab aastaga nii suureks. Kui aus olla, siis ennemalt hoidsime ka neid suuri juurikaid, kuni üks tark asja puust ja punasesga ette tegi. Ja nüüd nad ei võtagi eriti enam ruumi.

    VastaKustuta