Sügis läheneb

Seda suve on niisiis jäänud veel loetud päevad. Sel aastal saabub sügis päeva võrra varem, juba 22. septembril ja nii on see iga nelja aasta tagant. Teadsin alati, et mu ema sünnipäev on suve viimasel päeval, aga sel aastal on see sügise esimene päev.

Suve lõpp on olnud nii töine. Tekib tunne, et kevadel ja suve algul oli nagu puhkus. Töö on muidugi selline, mida keegi ei käse teha ja kohustust kellegi ees peale enda ja taimede ei ole, ainult tahtmine on. Nii palju on kaevamist, juurimist, istutamist. Sajad sibulad ootavad maha panemist, ise ka enam ei tea, mis kokku on varutud. Oravad koguvad talveks toidu tagavara, mina jällegi ajan sibulaid kokku. Igal oma kiuks. Juurimist sai alustatud vanakesest kontpuust, no oli alles kaevamine. Aga kätte sain. Kaevetööd on päris põnevad, sest maapõuest leiab ikka miskit huvitavat. Seekordne leid oli kolmnurkse kujuga pudel - vanasti olevat olnud sellised äädikapudelid. Mina sellist küll näinud ei ole. Järgmisena läksid komposti kolm suurt mesiohakat. Ühe noore taime aia taha praegu veel jätsin. Peale kontpuu ja ohakate eemaldamist avanes hoopis parem ja avatum vaade noortele põõsastele aia taga. Töö tasus end ära. Seejärel sai välja juuritud mõned monardad, sügisastrid, massina istutatud kannikesed, mitukümmend põõsast verevat helmikpöörist jne. Igatahes tühjad kohad vajavad jällegi täitmist ja nii see aeg siis kulub. Laupäeval sai külastatud Võhma Juurikat ja see oli tõesti vahva üritus. Ei seganud vihm, kõik olid õnnelikud. Ellen Rajatalu käest pean ma ikka midagi ostma, tal kohe on sellist erilist kraami, mis mulle meeldib - jaapani vahakübar, kalju-kukehari `Crispum`, mägisibuljas nõmmkann ja mingi kuutõverohi oli siis saak Ellenilt. Kuutõverohu liiki ega sorti ta kahjuks ei teadnud, aga on madal ja pinda kattev. Seda tuleb veel täpsemalt tuvastada. Riholt sai ostetud kisopriimulad, mis olid eriliste nimedega - `Roosa tibi` ja `Valge hiir`. Loomulikult Kährilt üht koma teist, Järvseljalt ja Elise aialt ja sibulaid ja veel taimi. Lõpp oli see, et kava ostnute vahel loositi taimi. Loosi nimekiri oli päris muljetavaldav ja ostsin kohe 3 kava ja üllatus - 2 neist tõid õnne. Serbia kuusk `Karel` ja hambuline kobarpea `Desdemona` oli mu saak. Ausalt öeldes oleks ju võinud selle kobarpea anda kellelegi, kel seda veel ei ole, aga aju sel hetkel ei toiminud korrektselt ja tirisin taime koju, kuigi teda mul endal juba mitu. Aga saab ju vahetada või mis iganes. Ja Võhmas kõik need kohatud inimesed, tuttavad ja vähem tuttavad ja uued tuttavad. See oligi vist see, mille järgi ma sinna tegelikult läksin. Selliste inimestega koos mulle kohe meeldib aega viita ja lobiseda. Nädala lõpus peaks kätte saama ka tellitud kolmiklilled ja siis vist aitab. Kuigi üks mõte küpseb seoses kaskede ja kontpuudega, aga seda pean veel natuke kaaluma.