Valgete ööde aeg

Kätte on jõudnud see aeg pikast aastast, mil õues on enamus aeg ööpäevast valgus. Kahju on sellistel hetkedel toas olla, aga meie kliima teeb omad korrektiivid. Sel kevad-suvel ei ole meil ilmadega eriliselt vedanud. Ei saa just väita, et ilmad üdini kehvad oleksid olnud, aga no külma ja vihma on jagunud keskmisest rohkem. Eelmine pühapäev Aravete motokrossil oli hull torm, ime et motikad selle tuulega rajale jäid. Väiksemad mehed küll peaaegu et lendasid. Jaanipäeva veetsime Hiiumaal ja sellist vihmast ning tuulist sügisilma nagu 23. oli, mina küll ei mäleta. Ja kui juuni lõpul on öine õhutemperatuur +5, siis suvetunnet küll ei tule. Mis inimesel viga, sikutab kapiuksed lahti ja ajab vammused selga, aga taimed peavad ses külmas ja niiskes ka hakkama saama. Kaldun arvama, et selline liigniiskus puntis jahedaga võib nii mõnelegi liiga teha. Ja no neid pahalasi on sel aastal ka tonnide viisi aias saadaval - mutid, mügrid, lehetäid, sipelgad, kartulimardikad ja muud lutikad, kitsed ja jänesed ja takkapihta kole ilm. Ei jõua ka kõikidega võidelda. Mul on viit sorti musta leedrit ja kõik nad on paksult mingeid musti tegelasi täis.

 

 Katsetasin küll rohelise seebi, küll mürgiga - kasu polnud eriti kumbastki, sest juba mõne päeva möödudes hakkas neil satikatel uus kogunemine peale. Samas on kõikide leedritel sel aastal suured õiepungad, vaatab, kas ikka õisi ka näen. Ja siis need elukad seal maa all, issand jessas - kõik asjad nad üles kühveldavad ja segi pööravad. Minu pisike ostetud piiskenelas oleks olnud tõenäoliselt määratud hukule, kui teda õigel ajal poleks potti tagasi pannud. Nad lihtsalt lükkasid ta järjepidevalt mullast välja. Ühel hommikul oli 7 noort tõrvalille peenral tagurpidi, võid end siniseks vihastada. Oleme kilode viisi igasugu siniseid-punaseid kuubikuid maasse toppinud, aga ei loe neile miski, ainult müttavad.

Täna siis järjekordne vihmane päev, seega saab aega lugeda ja kirja panna miskit. Poisi kooli lõpetamine ka möödas, täna läks veel Pranglile klassiga ja sügisest algab tee uues Viljandi gümnaasiumis. Kuidas seal minema hakkab, näitab tulevik. Kurb on see, et koolimaja kui sellist ei ole veel olemas ja õpilased on erinevatesse hoonetesse laiali pillutud. See ei aita küll kuidagi kaasa ühtse koolipere tunde loomisele. Õnneks on tänapäeva noored kiired kohanejad kõige uuega ja küll hakkama saadakse.

Esimesed maasikad põllult korjatud, kurgid kasvuhoonest, tomatid hakkavad värvi muutma, paprikad ja tšillikaunad paisuvad. Arbuus külmetab põllul. Kartulimardikad ründavad täiega kartulipõldu, metssead sel aastal puuduvad (siiani vähemalt). Kuldnokad on ammuilma parvedes; varblase-, linavästriku- ja puukoristaja tited uudistavad mööda aeda; kolm kurepoega sirguvad usinalt ja umbes kuu pärast on lennuvõimelised ka nemad. Kuldnoka pesakastides kasvavad piiripääsukese pojad. Taimedel valmivad seemned ja õige varsti on aeg neid korjama asuda. Nii see suvi siis möödub, tunduvalt kiiremini kui külm periood aastast.