Ei tea, kas ainult mulle tundub nii või kõigile. Need pikad sügisõhtud venivad teosammul, aga valge aeg kaob nii kiiresti. Aeg jälle sealmaal, et hein on meil tehtud ja pallid põllul reas. Minu meelest alles see oli, kui eelmisel suvel heina tehti. Laupäeval sai käidud Treskis setude jaanitulel ja tagasi sõites avastasin, et taliviljapõllud on omandanud kuldse varjundi. See tähendab aga peatset kombainide põllule saabumist, kureparvede kogunemist ja kooliaasta algab jälle. Tegelikult on sinna ikka piisavalt aega.
Taimedele selline ühtlane temperatuur paistab istuvat, vihuvad aga kasvada. Iga päev leian midagi, mis kuidagi enam aeda ära ei mahu. Põõsaid olen välja juurinud päris usinalt. Istutad ikka pisikese (ema naerab, et mul kõik `Nana`), aga kasvavad ikka suureks ja ära ei mahu. Õnneks on mul enamik põõsaid duubeldatud, siis ei ole ka väga kahju neid juurida. Aga sitikatega olen ikka hädas. Sipelgad sain mingi pulbri abil kontrolli alla, aga igasugu lehekahjuritega ei jõua võidelda. Lõhislehine kask f. laciniata süüakse igal aastal lehtedest paljaks. Istutasin ta paar aastat tagasi teise kohta, mis on tuultele avatud, et ehk siis jääb lehti rohkem külge, aga kus sa sellega. Kedagi einestamas puul ei paista, aga lehed kaovad. Nüüd järab keegi jaapani humalaid. Ühtegi tegelast näha ei ole, aga suured ampsud lehtedest võetud. Sama katkujuurega. Mine või öösel piiluma, kes seal maiustab. No õnneks ei maitse neile kõik taimed ja ilu jagub.
Minu arust on suvel päris normaalne pikkus ja teda jätkub ka veel üsna pikaks. Aga päevad kipuvad lühikeseks jääma:)
VastaKustutaNoorte kaskede lehti närivad herilased ja vaablased, seepärast Sa neid ei näegi. Kui ma selle avastasin, pritsin puud kontaktmürgiga üle. Vanemate puude lehed neile enam ei sobi, aga just noored, õrnad kasvud ja pungad.