Kevad on üllatusi täis

Nojah, ametliku kevade alguseni on veel päris jupike maad astuda, aga mulle tundub ta kohal olevat juba ammu. Kõik linnud ja lilled käituvad eriliselt ja nüüd veel need seemnete külvid takkajärgi. Külvidega alustasin juba sügisel. Teatud seemned, mis vajasid kohest külvi peale valmimist, said ikka varakult mulda (täpsemalt turbasse). Suure enamiku külvasin 5.detsembril ja eks sealt edasi sai ka tilgutatud. Külvid pottidega külmkasvuhoones nagu ikka. Sel aastal ei kasutanud ma ei vermikuliiti ega perliiti, mina sel erilist mõtet ei näinud. Potte ei ladunud ma igasugu vihmausside ja muude tõukude tõttu maapinnale, vaid asetasin taimekastid tagurpidi mullale ja külvid sinna otsa. Paar korda talvel ka kastsin. Mingit kuiva turba katet ma ka sel aastal neile ei pannud, sest suurt külma pole ju olnud. No vot ja 31.jaanuaril said sügiskülvid sooja tiritud. 1.veebruaril tegin kevadkülvid ja üllatus minu jaoks oli suur. Esimesed nelja külvi tõusmed juba 4.veebruaril ja tänaseni neid lisandub iga tunniga. See on nii põnev. Ajades siin näpuga järge ja uurides-puurides idanemisaja pikkust, peaks ta püsikutel siiski natuke pikem olema, aga see talv neile meeldis. Vähemalt külmas olnud seemnetele. Samas tärkavad juba ka eelmise pühapäeva külvid. Eile ostsin ka lambid taimedele ja täna nad üles pandud said. Valisin luminofoorid 58Watti ja 4000Kelvinit, 150 cm pikad. Eks näis, kas õigustavad ka ennast. Vähemalt mina olen rahul ja õnnelik.

Aga õues on alles talv, sajab laia valget lund.

Kevade lõhnad ja laulud

Täna, 23.jaanuaril 2015 oli üks ütlemata mõnus ilm. Tuul oli pea olematu, kraad külma ja õhus on kevadet. Ei ole küll hea märk, aga mind kohe tõmbas aiaringile. Samas eelmisel nädalal ma ei suutnud külma ja vinge tuule tõttu isegi aia lõppu kõndida. Aga täna oli mõnus. Tihaste laul võtab jalust nõrgaks, midagi teha ei ole. Aga libe on, krdi libe, kukkusin täna esimest korda sel talvel ja ikka täie kerega. Otsustasin minna Loodi mõisa, mäest alla minek, väga libe ei tundunud. Astusin tugevalt ja...esmalt tagumik, siis libisemine ja siis selili. Täie raha eest tsirkust, kahjuks või õnneks puudusid pealtvaatajad. Madala kukkumisega, nagu mu jalad on, haiget ei saanud, eriti) Samas peab aru andma, et on alles jaanuar ja mitte veel kuu lõpp. Kevadeni vaks maad kõndida või libiseda.
 Vaatasin üle ka kõik talvituma pandud sibulad mugulad ja muu sellise kraami. Ja oh õnnetust, eelmisel kokukal Tiia käest saadud hortensia arvas ka, et kevad käes. Pilt tuli udune, aga olemas ta on. Temperatuur ruumis ei ole üle 4 plusskraadi olnud, aga tal kevad käes. Panen vist ämbri pähe ja olgu pimedas.

Aed on ka mõnus, mis sest, et talv haripunktis. Võrad hea üle vaadata, mida siis vaja kevadel suvel kärpida. Leidsin mitu kaske ja pärna, millede võra pean järgmisel aastal tõstma. Suvel ei pane seda nagu tähele. Tagasi lõikamata püsikud on ka talvel täiega nauditavad. Kes vähegi leiab aega neid kevadel tagasi lõigata, võiks siiski miskit sügisel alles jätta. Nii vahva on kõndida valgel vaibal ja avastad, et jah, siin oli see kassisaba ja siin see heleenium.
Tänast rännakut alustasin ringiga ümber aia ja viimasena siis sisu. Juba suvel täheldasin, et ühel kolmest lehisest tundus latv puuduvat. Nüüd ju hea vaadata. Nii ta paraku on. Mis selle põhjustas, ei tea. Kes teab, siis paluks infot. Naabrid kõik pikad vonksus tegelased.

Siin siis ladva ehk peaga poiss. Äkki on puudel ka nii, et muist on nö pooletoobised, mõnel aastal pea ehk latv kuivab?

Torkaval kuusel ka latv läinud. Siin pildil küll kehvalt näha, see tagumine okkaline, aga kuidagi moodustab kuhikut ja ei kasvata kõrgust.

Ja nüüd katsetusel olevate pajude võrad. Punapaju 'Nana' ja terveservaline paju 'Hakuro nishiki'. Panin nad nii tihedalt, kui netist kuskilt õpetuse leidsin. Ja tagasi ei plaani lõigata. Vaatan, mis saab. Kuigi arvan ja korra ka katsetasin, et kui seda .Hakuro nishiki't tagasi ei lõika, siis ei ole tal eriti ei tegu ega nägu. Ma katsetan vähemalt ja siis saan kindlalt väita. Ja üks katsetuse põhjuseid on meil müüdavate punapajude 'Nana' väidetav kõrgus ja laius. Vaatame paari aasta pärast neid mõõtusid.

Ja nüüd üks õnnetu mänd, kes kunagi istutati elektriliini alla. (Mina istutaja ei olnud). Liini kui sellist enam ei ole, aga üks jäme kaabel siiski on. Seega iga-aastane kärpimine.

Võrad on põnevad. Talvel on seda kõike eriti põnev vaadata. Suvel varjutavad lehed kõik oksad ja võra kui selline näib tähtsusetu. Tegelikkuses ju A ja O. Taamal näha üks 'Bullata', millest või kellest on kellegi hammmas hammustanud ja kui ebakvaliteetse kõrvale jätnud. Ta ei ole isegi viitsinud murtud oksa koorest lahti rebestada.

See rabeda remmelga sort on teatavasti lühiealine ja juba aastaid ma mõtlen, et millal... Aga tugev tegelane on vaatamata sellele, et naabripoiss tagurdas talle ammu aega tagasi autoga otsa ja tüvi sai tugevaid kahjustusi.

Tanguutia elulõng on üks eriliselt vahva tegelane. Esiteks õitseb oma kollaste laternatega, seejärel nned tupsikud, mida linnud agaralt varuvad klaasvilla asemel. Ja talvel ka kena vaadata.

Tahtsin täna 'Rheingold'i värvust pildile saada ja siis avastasin meie pere paksud ja valivad varblased, Söögimajast kõik neile mittesobiv kraam heidetakse välja. Ise kui rasvarullid ja siuksed valijad, et lase olla. Siin reas kaitsva heki varjus nad põõnutavad. 

Igasugu püsikuid on kena vaadata ka talvel. Valik on alati enda teha, kas nautida valget või ka mõnda tumedamat varju ses maailmas.

Lõpetuseks siis 'Youngii', mille või kelle paljunduse kohta mul info puudub.  Pookekohta ei leia. Ostetud 1999. Kas meristeemselt siis juba meil paljundati? 

On jaanuar ja õhus on kevadet.

Okaspuude külvid ja aasta uus

See alanud 2015.aasta on  ilma poolest olnud mitte eriti sõbralik taimedele, sula ja külm vahelduvad väga tihti. Vesi, jää, lumele on tekkinud koorik. Metsloomadele raske aeg, jalad teravast koorikust katki. Maa on sula, närilistel pidu laialt. Tuuled on tihti väga vinged.
Plaanin kevadel teha elus esimest külvi okaspuudega (valetan, korra elus külvasin ka, aga stratti ei teinud - ei idanenud ega mädanenud). Panen siia ka kirja mõned märkmed, mis endale vajalikuks olen pidanud.

VÄRDLEHIS e hübriidlehis - Larix x eurolepis    Külv hilissügisel või mai algul avamaale. Stratt 3-4nädalat. Leotada enne külvi 18-24 tundi. Ei sobi lubjavees leotamine (huvitav, kas kasutada vihmavett?). Külvi sügavus 1-1,5cm (TÄHTIS!) Tõusmed varjutada. Sügiseks 4-7cm kõrged. Noortest taimedest tasub katsetada ka haljaspistikuid!

KURIILI LEHIS Larix gmelinii var. japonica (Larix kurilensis)  Tingimused sarnased eelmisele. Seemnete idanevus madal.

FRASERI NULG Abies fraseri  Liikide viljakandvus 15-25-aastaselt. Seeme säilitada koos kattesoomustega või puhastatult klaaspurkides. Stratt 1-2 kuud 2-4 kraadi juures või 3 nädalat 10 kraadi juures. Külvieelne leotamine 24 tundi. Külv 1-1,5cm sügavusele.

KOREA KUUSK  Picea koraiensis    Seemnete idanevus kõrge. Tavalised kuuskede liigid külvata avamaale, haruldasemad lavadesse. Tõusmed külmahellad. Külv mai II dekaadi algul. Stratt 2-4 nädalat 2-4kraadi juures või 1-2kuud hoides lume all marli sees ja leotada 25 kraadi juures 18-20 tundi. Külvi sügavus 0,5-1,5cm. 

HALL MÄND Pinus banksiana Halli männi käbikandvus algab 7-10 aasta vanuselt. Käbid jäävad puule avanematuilt aastaiks Idanevus kõrge, idanevad 3-4 nädala jooksul. Halli männi seeme ei vaja stratti.

Ülejäänud külvi ootavad seemned on kergemate nõudmistega või liigiti sarnased. Plaanin külvid teha avamaale, liivatan põhja ja annan tulemustest märku.

Siin Luualt päästetud jugapuud reas. Neid on küll kerge haljaspistikust paljundada, aga kasvamine võtab meie kliimas aega. Enda tarbeks võib küll teha.

Läbi sai aasta 2014 ja käes ta ongi - 2015. Uute eesmärkide, lootuste ja tegude aasta. Unistuste aasta. Unistama peab suurelt-suurelt, siis tundub tulevik tundumalt helgem. Mina sammun seda teed. Ainult et unistustest ei saa alati rääkida, siis ei pruugi nad täituda :)

Väike tagasivaade ka lahkunule. (Mulle meeldivad kalender-märkmikud, sirvid must-valget kirja paberil ja meenutad möödunut)

JAANUAR - temparatuur oli kuu lõikes +7...-20. Oli musta maad ja lund ja tuisku. Jaanuar nagu ikka. Suurema osa ajast tegelesin kudumisega..

13.jaanuarist hakkas temperatuur langema, katsin kasvuhoones külvid kuiva turbaga. (Sel aastal ei ole ma seda veel vajalikuks pidanud.) 

Võhmas põõsaste teabepäev Tõnise juhtimisel. Leidsin just vajalikud märkmed:

1. Spiraea x arguta 'Compacta' - väiksem kui 'Grefsheim' (oleks vaja)

2. Spiraea nipponica `Rainbow` - kirju lehestik (ikka vajalik)

3. Spiraea nipponica 'June Bride' -(vajalik)

4. Spiraea densiflora (tuvastasin oma aias aastaid kasvava enela)

Mõned märkmed olen teinud nii, et selliseid põõsaid google abil küll ei leia.

VEEBRUAR- minu märkmete järgi stabiilne kuu temperatuuri poolest +8...-8 vahel.

4. veebruaril alustati Loodi mõisapargis puude lõikusega.

8.veebruaril pistsin mulda hiidhüatsindi ja mugulbegoonia sibulad-mugulad. Kanna ja kalla juurikad tõin sooja.

10.veebruaril tõin sügiskülvid sooja.

15.veebruaril esimesed tõusmed. 

16.veebruaril pikeerisin sügisel tärganud karukellasid.

24.-25.veebruar - aias peenardelt praht koristatud, põõsad tagasi lõigatud. Kuuseheki pügamine.

28.veebruar - kevadkülvid.

MÄRTS - olen märkmete tegemisega laisk olnud. Aga 27.märtsil on juba 14kraadi sooja olnud.

11.märts - viimased kevadkülvid. Lõoke ja kiivitaja kohal.

12.märts - haneparved saabuvad.

13.märts - kuldnokk aias.

(Imelik ülestähendus - himaalaja kask 'Dorenbos'. Uurisin natuke - ilus valge tüvi võiks küll aeda kaunistada)

Siis sadas lund ja maa oli mõne aja valge vaiba all.

26.märts - linavästrik. Pikeerisin kasvuhoones.

27.märts - esimene toonekurg.

29.märts - teine kurg.

Kuu lõpul viskasin mitte idanenud külvid minema. Ei jagu mul seda kannatust oodata. Ja kui vahest olengi mõne külvipoti kuskile põõsa alla surunud, siis seal ta ka ära kuivanud on. Samuti sakutavad linnud nende topsikute kallal.

APRILL

01.aprill- vooderdasin kasvuhoone seestpoolt kattelooriga, et vähendada küttekulusid ja täitsa toimis. Väljast oli küll kole kui öö see kasvuhoone, aga kah asi. Nii vara käib külalisi nagunii harva,

12.aprill - karukell õitseb

15.aprill - okkalistele turgutuseks mõrusoola

19.aprill - õhusooja 20kraadi. Adoonis, kobarskopoolia, nartsissid - õisi jagub.

29.aprill - jorjenid mulda

MAI

3.mai- lumi ja rahe.

16.mai - öösel maapinnal -5

21.mai - vihm, päike, äike

24.mai - sooja 33kraadi

JUUNI

Mida aeg suve poole, seda vähem märkmeid. Tegelikult peaks risti vastupidi olema, aga ööpäevas on siiski 24 tundi ja nädalas 7päeva ja seda on liiga vähe suvisel ajal.

17.juuni - päeval langes õhutemperatuur kiiresti +11-lt +4-le ja hakkas sadama laia valget lund. Terve nädala püsis kraad 10 lähedal.

20.juuni - elekter maa alla viidud. Elektripostid meie maalt maha võetud. Sügist jäi ootama veel toonekure pesa alune post.

24.juuni - cotoneaster horizontalis on nakatunud mingisse bakterpõletiku vormidest. Pisut oleks haiguse levikut pidurdanud kartuli lehemädaniku tõrjevahendid ja Aliette. Kanada kuusel *Conica* redutas varjupoolsel küljel kedriklest. Tuhkpuu hekis pesitsesid võrkudes võrgendkoid. Iga puu ja põõsa otsas istus keegi.

JUULI - väga soe kuu.

Aialubjaga istutusalade lupjamine - sammal võttis kõikjal võimust, ka päikeselistel aladel.

6.juuli - laussadu

9.juuli - päikese käes 43kraadi sooja

15.juuli - viimased maasikad korjatud, saak sel aastal väga tagasihoidlik

25.juuli - noored toonekured esimesel lennul

24.-27.juuli - FOLK - neli tööpäeva suures kuumuses +33...+34

AUGUST

See kuu möödus ahnitsemise tähe all. Kokkutulek oli üks osa sellest. Lehekülgede viisi on märkmikus uusi tegelasi. Leidsin rohkem aega ka enda aia jaoks. Sai istutatud ja ümber istutatud jne. Kuu lõpp oli väga vihmane.

SEPTEMBER

2.september - kuivjõe renoveerimine.

4.september - viud tiirlevad väikestes parvedes 

5.september - Bauhofis sattusin tulpide lainele, kahmasin liiga palju

15.september - kurepesa lõhuti maha ja post kaevati välja. Kured on juba teel lõunasse

24.september - külm võttis öösel, mis võtta oli

OKTOOBER

3.oktoober - +15

18.oktoober - kombain võttis veel vilja

NOVEMBER

3.november - märksõna metssead on täielikud sead. Suured laastamistööd korda saadetud.

Pime ja porine kuu, mil aias leiab ikka väga vähe tegevust.

DETSEMBER - algas külvi hooaeg. Alustasin 5.detsembril. Mis õnnestub, mis mitte, raske öelda. Igasugu ostetud seemnete idanemisvõimes julgen kahelda. Olen nüüd mitmeid aastaid sellega tegelenud ja väga palju on ikka aia taha läinud. Ei saa iial kindel olla, mitu aastat need seemned seal pakis on olnud. Või kus ja kuidas neid enne on hoitud. Aga üritan edasi.

31.detsember - tegelesin Taga talust saadud okkaliste käbidest seemnete lüdimisega. Läks mitu head tundi. Tõenäoliselt lüdin terve järgmise aasta, kui uskuda igasugu ennustusi :)

Kohe kohe saab läbi oktoober

Vahepealsetel päevadel on õue jagunud palju vihma, rohket tuult, täna hullu udu jne. No tänane udu oli absurdne. Hommikul mõtlesin veel, et kas lähen maale või mitte, aga SKY PLUS muudkui leierdas, et täna tuleb võrratu ilm, palju päikest jne. Mõtlesin siis, et küll see udu ka ära kaob. Udu oli nii paks, et nähtavus oli tõesti olematu. Ilmal iseenesest viga polnud, tuul nõrk ja soe, aga juuksed tilkusid ja prilliklaasid aurasid. Kuskil poole kahe paiku läks taevas nõks heledamaks ja isegi päikest paistis kõrgelt pilve tagant. Udu hajus nii palju, et silm seletas juba maanteed (500m). Päris ära see udu ei kadunud, aga miskit juba nägi (Arvestades seda, et uduga ma ajasin selja sirgu iga koera haugatuse peale. Mõtlesin, et siga jookseb udus mul p...e, ei näe ka midagi) Ja kui siis kell kolm hakkas läänest mööda maad udu tulema. Silmaga nähtavalt hõljus üle aia ja edasi itta ning muutus massiivsemaks. Vaatasin kella -15.25, nähtavus oli vaevalt 100m. Oli alles udune päev.

Sigadest rääkisin enne just sp, et mõned päevad tagasi ajas üks auto meie teeotsas 4 noort metssiga alla. Ise kuulsin sellest alles siis, kui digi-Sakalas pilti silmasin. Aga ega sp kõik sead meie külast otsa pole saanud, eile olid jäljed juba paarisaja meetri kaugusel aiast.

Täna on siis päev, mil võin öelda, et suur osa aiatöid tehtud (v.a. porgandimaa, maasikate ja veel nipet näpet rohimine). Aga kui seda ei jõua, ei ole ka hullu. Kõik, mis pealt ära lõigata plaanisin, on lõigatud (v.a. paar sügisastrit, õitsevad alles), lõkkeplatsile tassitud. Mahavarisenud lehed riisutud ja paigutud aia taha kraavi kindlale alale ehk looduslikku kompostrisse. Olen kunagi enne ka nii teinud, ilma kaevamata ja liigutamata läks 3aastat ja väga hea lehemuld tuli toona välja.

Kogutud lehed kraavis haava ja kase vahel. Üle kraavi heinamaa, millelt korjati sel aastal neli lõiget.

Sellise imeliku töö tegin veel - eemaldasin noorte viljapuude küljes olevad lehed ja igaks sajaks juhuks ka deutsialt ja abeelialt. Kas see aitab kaasa ka talvele vastu minnes, tont teab, aga nii profülaktika mõttes. Vanad õunapuud, leedrid, põisenelad hoiavad lehti endiselt kõvasti kinni. Ja üks siberi kontpuu ka, kui liigikaaslased kõik raagus. Igasugu remmelgalistest ei tasu rääkidagi.

Üks õnnetus oli ka täna, astusin noorele abeeliale peale ja mitte just õnnestunult. Äkki ikka haavad paranevad, tont teab. Panin ikka tokid sellistele noortele ümber, lihtsalt astusin sammu tagasi, unustades, et sinna ju juba midagi istutatud. Kurb. Parem tokid, kui mitte midagi:)

Mulda sai ka hulgim püramiidtamme tõrusid - üks vagu Nuiast pärit ja teine vagu Tartust pärit tõrud. Hiljem tartlasi hea mulkidega võrrelda.

Ja üks mutt on jälle meie maale saabunud, on nuhtlus. Ehk saab ikka kinni püütud enne külmasid, kuigi tundub visa sell olevat.

Lühidalt, aiatööd põhimõtteliselt selleks aastaks läbi. Otsides leiab aias tööd alati, aga siiski puhkus. Nüüd algavad külvid ja kõiksugu siuksed katsed ja muud tööd.

Just täpselt sellise hunniku taimepealseid lõikusin ühe päevaga. Tänase uduga ei olnud üldse mõtet pilti teha.

Raagus aed ootab talve.

18. oktoober -4* õhus

Külm püsis lõunani, vesi oli kõikjal jääkaane all. Viimased õied olid longus, alles õhtuks jõudsid pead taeva poole sirutada. Aeg ka sealmaal. Alul ei kippunud üldse selle külmaga õue minema, aga kui hoog sees, siis jäi jällegi päev lühikeseks. Labidas läks lõunast ikka maasse ja sain saja tamme pargi tarvis 33 tõru maasse pandud. Läksin sarapuu juurde, et korjan mõned pähkid ja pistan ka mulda, kuid üllatus... Mitte ühtegi pähklit ei olnud meie punaselehisel sarapuul sel aastal. Eelmisel aastal samas sai mitu korvitäit korjatud. No pole hullu, lihtsalt jääb aasta kasvatamises vahele. Rohida jõudsin ajamaal ja lillepõllul ka, kuigi üks päev tööd oleks seal veel vaja teha. Ega see talv nüüd kohe ka ehk ei tule, jõuab veel.

Täna on küll vihmane ja tuuline ja märg - tubane ilm ja unine päev.

Erksaid värve veel leiab

16.oktoober

Sügis kaotab erksaid värve, millest on siiralt kahju. Lehti aina langeb ja langeb. Tänaseks ööks lubati juba 5 külmakraadi, mis kiirendab puude riidest paljaks koorimist. Päeval näitas ka kraadiklaas kõige rohkem 4 soojakraadi. Tuul oli vali.

Olen nüüd tassinud talveks potti jäävad taimed kasvuhoonesse talvituma. Eelmisel talvel saadud kogemus teeb ettevaatlikuks. Liigniiskus hukutas ju suure osa õue platsile talvituma jäänud taimedest. Seega panin potid kasvuhoonesse mulla peale ja omal hing rahulikum. Põõsad viin ka sisse, kui nad lehed seljast viskavad. Õnneks on neid vähe alles.

Siin siis ponksud reas. Nii nunnud kõik peale puhastamist, nagu oleks suvi.

Prantsuse lavendliga on nüüd küll kahtlus, kas ta kasvuhoones (loomulikult külmas) ikka suudab talve üle elada? Neid ei ole mul küll palju, aga siiski. Või peaksin nad ärklituppa viima, kus hoiame talvel temperatuuri natuke üle 0, sest tuba talvel tühi? Aga seal on jällegi pime. Kes nõu teab anda, siis ootan nõuandeid. Või katsetan, et 5 tuppa ja 5 kasvuhoonesse? Ühe kohe kohe õitsema mineva viisin tuppa aknalauale.

Selline ta oma õienuppudega välja näeb.

Nüüd siis natuke külalistest. On ju alati tore ja vahva, kui käib külalisi. Kui suvisel ajal juba paar päeva kedagi külas ei käi, siis vähemalt mina hakkan neid igatsema. Võiks ju keegi tulla, saaks natuke ilmaasju arutada jne. Teised külalised käivad salaja, öösiti ja neid ma eriti ei armasta. Täna hommikul olid nende jäljed selgelt nähtavad. Õnneks nad alustasid põhjaküljest, kuhu ma tavaliselt viin ainult paremaid tuttavaid, kellel rohkem aega on. Esimene pilt oli selline, esimese hooga vaatasin, et mutt on külla tulnud, aga...

see esimene tunne pettis mind. Punt metssigu on kartulit võtnud, mida nad kunagi maha ei ole pannud.

Kuna nad kartulit ei leidnud, siis loodan väga, et nad rohkem ei tule. Hoian vähemalt pöialt. Niigi oli suvi selline, et ei olnud puud ega põõsast, kus ei oleks istunud mõni söödik. Jänes sõi varakult mu söödava kuslapuu koos okstega, nüüd need sead. Mis edasi? Tuleb põder ja krõbistab kõrgemad puud ka madalaks? Mis teha, neil pole ka raha, et poest miskit osta, peavad ise hakkama saama, andestame.

Siin nüüd meie pere üks varestest, kel aastaid 80 :) Ikka ootab, teab täpselt kohta, kuhu neile toidujääke pannakse ja on alati valvel.

Kui juba jutt loomadele läks, siis järgmisel pildil on üks me kahest koduloomast. Kui ma päeval lehe võtan, et 10minutit pikali olla ja lehte lugeda, siis on tema esimene, kes peab end minu otsa magama kerima. Ma ei tea, mis seal saab nii mõnusat olla, pidev oht neilt kurvidelt maha veereda, laiutada eriti ei anna, aga Sass on visa. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Ja ongi enam-vähem kõik viimastest päevadest. Ah jaa, üle-eile lõpetati meil heinategu. Minu silmad nägid elus esimest korda, et oktoobris niidetakse, kaarutatakse ja kogutakse heina silo tegemiseks. Aga nii see on ja see oli sel aastal neljas niide sellelt põllult. Kõik siin ilmas on pidevas muutumises. Lõppu veel mõned tänased usinad õitsejad.

See corydalis on lihtsalt imeline - õisi kevadest sügiseni.

Maasikas ka ei väsi, annab siiani ka saaki.

Põhimõtteliselt ju umbrohi, aga sügislehtede sees nii kaunis.

Talvevarud.