Lehevaatamisi kokku

reede, 23. jaanuar 2015

Kevade lõhnad ja laulud

Täna, 23.jaanuaril 2015 oli üks ütlemata mõnus ilm. Tuul oli pea olematu, kraad külma ja õhus on kevadet. Ei ole küll hea märk, aga mind kohe tõmbas aiaringile. Samas eelmisel nädalal ma ei suutnud külma ja vinge tuule tõttu isegi aia lõppu kõndida. Aga täna oli mõnus. Tihaste laul võtab jalust nõrgaks, midagi teha ei ole. Aga libe on, krdi libe, kukkusin täna esimest korda sel talvel ja ikka täie kerega. Otsustasin minna Loodi mõisa, mäest alla minek, väga libe ei tundunud. Astusin tugevalt ja...esmalt tagumik, siis libisemine ja siis selili. Täie raha eest tsirkust, kahjuks või õnneks puudusid pealtvaatajad. Madala kukkumisega, nagu mu jalad on, haiget ei saanud, eriti) Samas peab aru andma, et on alles jaanuar ja mitte veel kuu lõpp. Kevadeni vaks maad kõndida või libiseda.
 Vaatasin üle ka kõik talvituma pandud sibulad mugulad ja muu sellise kraami. Ja oh õnnetust, eelmisel kokukal Tiia käest saadud hortensia arvas ka, et kevad käes. Pilt tuli udune, aga olemas ta on. Temperatuur ruumis ei ole üle 4 plusskraadi olnud, aga tal kevad käes. Panen vist ämbri pähe ja olgu pimedas.
Aed on ka mõnus, mis sest, et talv haripunktis. Võrad hea üle vaadata, mida siis vaja kevadel suvel kärpida. Leidsin mitu kaske ja pärna, millede võra pean järgmisel aastal tõstma. Suvel ei pane seda nagu tähele. Tagasi lõikamata püsikud on ka talvel täiega nauditavad. Kes vähegi leiab aega neid kevadel tagasi lõigata, võiks siiski miskit sügisel alles jätta. Nii vahva on kõndida valgel vaibal ja avastad, et jah, siin oli see kassisaba ja siin see heleenium.
Tänast rännakut alustasin ringiga ümber aia ja viimasena siis sisu. Juba suvel täheldasin, et ühel kolmest lehisest tundus latv puuduvat. Nüüd ju hea vaadata. Nii ta paraku on. Mis selle põhjustas, ei tea. Kes teab, siis paluks infot. Naabrid kõik pikad vonksus tegelased.


Siin siis ladva ehk peaga poiss. Äkki on puudel ka nii, et muist on nö pooletoobised, mõnel aastal pea ehk latv kuivab?

Torkaval kuusel ka latv läinud. Siin pildil küll kehvalt näha, see tagumine okkaline, aga kuidagi moodustab kuhikut ja ei kasvata kõrgust.



Ja nüüd katsetusel olevate pajude võrad. Punapaju 'Nana' ja terveservaline paju 'Hakuro nishiki'. Panin nad nii tihedalt, kui netist kuskilt õpetuse leidsin. Ja tagasi ei plaani lõigata. Vaatan, mis saab. Kuigi arvan ja korra ka katsetasin, et kui seda .Hakuro nishiki't tagasi ei lõika, siis ei ole tal eriti ei tegu ega nägu. Ma katsetan vähemalt ja siis saan kindlalt väita. Ja üks katsetuse põhjuseid on meil müüdavate punapajude 'Nana' väidetav kõrgus ja laius. Vaatame paari aasta pärast neid mõõtusid.




Ja nüüd üks õnnetu mänd, kes kunagi istutati elektriliini alla. (Mina istutaja ei olnud). Liini kui sellist enam ei ole, aga üks jäme kaabel siiski on. Seega iga-aastane kärpimine.


Võrad on põnevad. Talvel on seda kõike eriti põnev vaadata. Suvel varjutavad lehed kõik oksad ja võra kui selline näib tähtsusetu. Tegelikkuses ju A ja O. Taamal näha üks 'Bullata', millest või kellest on kellegi hammmas hammustanud ja kui ebakvaliteetse kõrvale jätnud. Ta ei ole isegi viitsinud murtud oksa koorest lahti rebestada.


See rabeda remmelga sort on teatavasti lühiealine ja juba aastaid ma mõtlen, et millal... Aga tugev tegelane on vaatamata sellele, et naabripoiss tagurdas talle ammu aega tagasi autoga otsa ja tüvi sai tugevaid kahjustusi.

Tanguutia elulõng on üks eriliselt vahva tegelane. Esiteks õitseb oma kollaste laternatega, seejärel nned tupsikud, mida linnud agaralt varuvad klaasvilla asemel. Ja talvel ka kena vaadata.


Tahtsin täna 'Rheingold'i värvust pildile saada ja siis avastasin meie pere paksud ja valivad varblased, Söögimajast kõik neile mittesobiv kraam heidetakse välja. Ise kui rasvarullid ja siuksed valijad, et lase olla. Siin reas kaitsva heki varjus nad põõnutavad. 



Igasugu püsikuid on kena vaadata ka talvel. Valik on alati enda teha, kas nautida valget või ka mõnda tumedamat varju ses maailmas.



Lõpetuseks siis 'Youngii', mille või kelle paljunduse kohta mul info puudub.  Pookekohta ei leia. Ostetud 1999. Kas meristeemselt siis juba meil paljundati? 







On jaanuar ja õhus on kevadet.






2 kommentaari:

  1. oo kui ilus Youngii sul on, minu oma kippus kõrgustesse, nüüd pööras küll ladva alla tagasi aga on selline kiitsakapoolne :/ ilm oli täna tõsti selline jalutama, uurima kutsuv peale neid lõputuid tuuli

    VastaKustuta
  2. Ka mulle meeldivad võrad. Peengraafika või tušijoonistused. Imetlen neid igal talvel.
    Okaspuud üldiselt kasvatavad ajapikku uue ladva, torkav kuusk teeb seda kindlasti. Tuleb aeg ja ta keerab ühe külgoka üles. Lehisega mul sellist kogemust pole, aga kui ta ladvatuks jääb, ongi Sul uus põnev vorm, mida teistel pole.

    VastaKustuta