Avalikud haljasalad

Teema ei puuduta küll minu aeda ja ei ole mõeldud virisemise ega vingumisena, aga hinge kriibib juba pikemat aega. Just Viljandi avalike alade haljastus. Viimase punkti pani eilne väike jalutuskäik linnas. Ma eeldan, et see ala, millest kirjutan, ei kuulu linnale, vaid ettevõtjale, aga vahet ei ole. Nimelt ehitati aastad tagasi uus ja uhke kaubanduskompleks, kus reas erinevad jaekaubandusega tegelevad ettevõtted. Telliti ka haljastusplaan, osteti  taimed ja maksti haljastajatele. Mis edasi? Mulle tundub, et sellega asi piirdus. Pikale alale kaupluste ja sõidutee vahele on massistutusena kasvama pandud põõsasmaranad, võnkpärgenelad ja vist mingid mägimänni sordid. Kui sealt kiiresti mööda sõidad, ei ole ju vaatepildil viga. Aga jalutades... Ainus taim, kes toimib, on võnkpärgenelas - ilusad, tihedad, keskelt ka umbrohuvabad. Pinna hästi ära katnud.  Põõsasmaranaid on talvine lumi murdnud, oksad on massiliselt seest kuivanud. Kole kui kole. Mägimännid ei ole nii tihedad, kõrged ohakad sirguvad seest, roosad õietutid taeva poole. Istutusala on kaetud multšiga, aga äärekivi servades turritavad poolemeetrised sideraadid. Kuidagi kahju on. Kas tõesti eeldatakse, et selliselt rajatud ala on hooldusvaba. Ilust on asi nagu kaugel. Oleks vaja päevaks palgata kääridega aednik, kellel ka aiakäru kaasas ja pilt oleks hoopis teine.

Või siis need ringteede keskele rajatud munakivikattega ringid - võililled ja ohakad on nii kõrged kui noores kuusikus kuused. Ja seda just Viljandi ümbruses. Türile sõites ei jõua seda ringide keskel paiknevat lilleilu ära imetleda.

Meie linna visiitkaardiks paistavad olema elektripostide külge kinnitatud lilleamplid. Mu meelest kõige kulukam haljastusviis üleüldse. Kui linnas on oma sadakond amplit, siis eeldab see igapäevast kastmist ja teatavasti ei jaluta siis keegi kastekannuga. On auto koos juhiga ja lisaks inimene, kes kastab. Ehk oleks rentaablim kasutada konteinerhaljastust, näiteks suurte betoonist kuubikute või ristkülikute näol. Kui ei ole raha, et võililli taltsutada, siis sellest amplikastmistandemist saaks üks inimene samal ajal, mis praegu kulub kastmisele, rohimisega tegeleda.

Eile vaatasin, et Uku keskuse juurde oli toodud mitu konteinerit okkalistega - uus ehitis ja läheb taas haljastuseks. Loodan, et seal ei eeldata, et kõik need taimed kasvavad tulevikus hooldusvabalt.

Sain südamelt ära, hing kohe kergem.