Suvi on läbi

Kalendri järgi on sügis kohe-kohe saabumas ja suvega kohtume taas üheksa kuu pärast. Kuigi minu silmis saabus sügis juba kuu tagasi ja mõttega, et jääda. Kuigi marjad, puuviljad ja muud tarvilikud loodusannid on valmimisega nihkes, siis sügis tuleb ikka õigel ajal. Tore seejuures on see, et kalendrisuve lõpul ei külastanud meid öökülmad. Seega on hostade lehed veel triksis-traksis ning istutusalad on nauditavad igast küljest.

Tööd on aias veel kuhjaga ja mitme kuhjaga. Murule ju meeldib niiskus ja selline ühtlane õhusoojus. Kasvab nii, et kuulda on lausa. Eilne õhtupoolik oli nii enam-vähem, sain päris palju aias niidetud. Sügisel meeldib mul niita väikese muruniitjaga ja seda põhjusel, et niide jääb ilus roheline. Kuna traktor meil ei multši, siis tema väljutab ainult niite ja kõik langenud lehed laias kaares. Muru seisukohalt ei ole muidugi sügisene multš talle kasulik, aga jõuad sa kõike reeglite järgi teha.

Viimane korrastus sai tehtud ka müügiplatsil. Kuigi ostjaid on veel mõned üksikud, tegin siiski veel nädalaks kõik korda. Lage jäi. Kuidagi eriti lage ja tühi ja kõle.

Eelmisel nädalal poetasin esimest korda ka taimepottidesse sügisväetist. Ehk on abiks ka potis talvitujatele. Sel sügisel viin jäägid kasvuhoonesse. See kevadine sulamine ja jäätumine, mis kordus sel hooajal umbes kuu aega järjest, ei mõjunud potis talvitunud taimedele kuigi positiivselt. Kasvuhoones on nad vähemalt selle detsembris ladiseva vihma eest kaitstud. Üks hea sõber just soovitas, et vii talvel külmaga neile lund peale. Selle reha otsa olen ma ka astunud. Täpselt sama rida, lumi sulab, külmub, jäätub, sulab ja kõik aina kordub. Kordi kergem on kuhi loore kasvuhoonesse sügisel valmis panna ja kui külm tuleb, siis tekid peale. Kuna kliima soojenemine tähendab meil just talve soojenemist, siis see jõuluvihm, mis potis juuri mädandab, on täiesti tõenäoline. 

Mõni taimeke oli jäänud oma liigist üksikult ja õnnetult platsile. Need istutan tuleval päikeselisel nädalavahetusel ise maha.  Näiteks kribulilli ja ussikeeljaid prohvetililli võib ju aias rohkem olla.

Õitsejaid on veel kuhjaga. Pilte ei ole mul küll aega teha olnud, aga näiteks habe-peekerlill on küll üks imeliselt kena peekerlill. Õitseb pikalt ja värviliselt nii peenras kui potis.

Pottides on õide puhkenud pisiputked, mõned siberlased ja veel üht-teist. Just sellised, kes lasevad juba teist ringi.

Pilt ei ole küll parim, tehtud õhtul hämaras. Aga kõige rohkem paistab praegu punast. Pihlakad, kukerpuu, sarapuu, kikkapuu, hortensiad.  Punase võidukäik.

Linde on jäänud vähemaks, just laululinde. Väike-lehelind laulab küll ennast unustavalt. Mänsak kisab ja lisaks on sarapuu otsast kõik pähklid suutnud minema vedada. Täna teda aias kuulda ei olnud ja põhjus selgus ka õhtul - pähklisaak kõik minema veetud.

Loodan nüüd kolm korralikku aiapäeva teha. Ilma lubab meeldivat ja toimetamist küllaga.