Eilne padusadu...

... oli nii tugev, et tekkis juba kartus, et see Mulgimaa nurgake uhutakse maapinnalt. Alla sadanud kogus oli meeletu. Sadu oli nii tugev, et nähtavus oli täiesti olematu. Sekka natuke päikest, vikerkaared ja kõik kordus. Lisaks mugis vanapagan veel silku ka. Õnneks on meil selline hea pinnas, mis ei jää lirtsuma ja vesi kaob kiirelt. Ühtlasi oli see üle hulga aja selline päev, mil aias ei saanud liigutatud lillegi. Selle nädala plaan oli mul selline, et igal hommikul koon ühe vaiba ja õhtul korrastan ühe istutusala. Eilne päev oli täielikult seatud reeglite eiramine.

Käsitööga ei ole ma ka kunagi sügisel nii vara alustanud, aga sel aastal tuli sügis siiski nii vara, et jääda. Ja kuidagi tüdimus tekkis ka juba sest upakil asendist aias. Aga eks see upakil olemise tulemus on ka hea, mingit umbrohu invasiooni ei tähelda ma kuskil. Olen vaikselt pealseid lõiganud, servanud, seemneid korjanud ja muud sügistööd lisaks. Külvanud olen ka.

Külvasin kahtlase karukella kohe peale seemnete valmimist ja tärkas 100%. Ühe külvipoti pikeerisin, teise jätsin puutumata. Teada on, et sellisele kraamile erilist müügiturgu loota ei ole. Selles suhtes oli Aavikuemandal alati õigus - suur, punane ja kollane müüvad. Ehk paarkümmend sellist võõrama nimega karukella ostetakse aasta jooksul ja see on kõik. Lagodehhi pojengi ja trillium cernuumi külvasin. Siis külvas mul see teadmata stepirohi end nii vahvalt, et muruplats oli kõik hõljuvaid sabasid täis ja kõik olid otsapidi maasse surunud ennast. Käisin ja korjasin murust neid sabadikke ja kogusin nad külvipottidesse. Kuidas nad sinna murukamarasse suutsid end kõik sisse naaskeldada, on lausa ime.

Kartul on üleval ja keldris. Maasikasaak oli kesine. Vaarikatega üldse kehvasti - metsikud vaarikad kuivasid ja 'Polka' sel aastal nii hiline, et oleme saanud esimese pool liitrit marju alles. Punase sõstra põõsaid on meil selgelt liiga palju, pooled marjad jäid põõsaste otsa. Õunu jagub kuhjaga, sai mahla tehtud ja kraavi läheb kärude viisi. Soolaube on palju-palju keedetud. Herned taas ussitanud. Isegi mõned ploomid olen sel aastal saanud ja kreegipuu on sinine. Tomateid on külluses, chillisid ka piisavalt. Midagi ikka on, vähemalt nälga ei jää. No muidu ei ole vist mõtet ka aeda pidada, kui midagi põske pista ei ole. Või nojah, kui just aed-päevaliiliaid ja kressiõisi ei taha krõbistada.

Õnneks ei ole veel öist külma teinud ja selles suhtes on aed ilus. Igasugu kübarad, heleeniumid ja hortensiad domineerivad. Ilmatu ilusad nad kõik. Isegi kukekannused panevad teist ringi õitsemist. Vaadata on vaatamata sügisele nii palju.

Külvatud mägimänd, kes hoiab vapralt valgeid okkatippe. Kaks aastat on nii olnud.

Peterselli panen järgmisel aastal lillepeenrasse.