Et end mitte päris maha kanda, teen üle kuu ühe lühida postituse. Kuna mu arvuti on ses suhtes küllaltki õnnetu, et garantiiajal käis juba kahel korral remondis ning kohe peale garantiiaja lõppu ütlesid mõned klahvid üles. Telliti uus klaviatuur ja pea kolm nädalat sai toimetatud ainult telefoniga. Aga nüüd arvuti olemas ja ehk leian ka aega teda kasutada. Kuigi kahju on nagu õuest tuppa tulla, kõik ju õitseb ja lõhnab. Ja üleüldse tundub mulle, et see aed on nagu üks lõputu muinasjutumaa. Nii palju uut ja põnevat ja hõiskama panevat. Kõike ei jõua alati märgata ja mõnel päeval ei jõuagi igasse aiasoppi.
Kevadesse on jäänud igasugu laatadel osalemine, neli nädalavahetust järjest. Viimati oli Saaremaa. Ja just Saaremaalt koju saabudes ma mõtlesin, küll see kodu on ikka ilus ja armas. Nii ju peabki olema. Külalisi on võõrustatud juba massidega, ise on saanud siin ja seal käidud. Homme plaanin kiirelt Lätis käia ja ülehomme Helle juures. Ja kodus on ootamas miljon miljon toimetust.
Ja veel - täna sain ma lõpuks aru, et ma vajan abi. Vist päris tõsiselt. Lõin nimelt kiiruga kokku, et olen sel kevadel oma kollektsiooni täiendanud juba 105 uue erineva taimega. No ei ole ju normaalne. Aga kahe otsaga asi - iga uus taim pakub oma ilu näidates just sellist laengut, mida alati vaja on.
Tänane blogimine piirdub suures osas täna salvestatud pildimatejaliga. Tegin väikese valiku 29.mai aiast.
Koju jõudes paitavad silma kollased rapsipõllud. Imeilusad!
Madalad aed-iirised alustavad oma etteastet. Eriti armsad!
Harilik kuusk 'Acrocona' ja 'Aurea' õisi ei vaja. Nad on niigi värvilised.
Haisev saurusevõhk on omamoodi võimas.
Ise nii pisike ja nii palju ilu.
Selline armas arendsi kivirik, kellel õied on kohe vastu padjandit.
Norulill on nime auga välja teeninud.
Sõnajalad võtavad ilmet.
Teeleht võib olla ka selline.
Nartsissid, kääbused. Neid mul rohkelt erinevaid, kes õitsevad esimest aastat. Imelised kribud.
Jeffrey jumalatelill on alati kaunis.
Trilliumid õitsevad kõik sel aastal. Neile talv meeldis.
Selle epimeediumi lehevärv on nii eriline, et temast on raske mööda vaadata.
ma vist olen juba selles eas kui kodu on nii armas, et raske on ennast sealt välja saada. Tahaks ju nagu küll aga ei raatsi ka. Eriti praegusel aastaajal :)
VastaKustutaKodu, mis tehtud oma kätega, enda mõtete ja tunnete järgi, ongi maailma kõige armsam ja ilusam paik.
VastaKustutaKas Sul iiriste nimed on? Vajad neid?
Sellele abivajadusele on ravim täitsa olemas, sügiseks veel 150 taime
Minul on ootel ehk paarkümmend taime, istutada ei saa, sest nii kuiv on, Imestan, et see aed Sul nii korras ja ilus on, mina pärast palgatööpäevi küll ei jaksa aias midagi teha. kustun diivanile ära. Ja siis veel laadad, need tapavad täiega...
VastaKustutasada viis! Äge :)
VastaKustutaMul on üldsielt sama, õhtul on kahju tuppa minna, rääkimata sellest kui hea on koju tulla, kui aed ootab. Kui teiste juurest tulen, siis mõtlengi, et näed sa minu aed on siis hoopis selline ja siis lähed juba üle vaatma, kes kuidas vahepeal hakkama sai.