Lehevaatamisi kokku

Esmaspäev, 25. juuli 2016

Töine ja kiire juuli

Nii kiiret juulikuud ei ole mul viimastel aastal küll olnud, ehk siis tegusat. Ja juulis ei ole mind eelnevatel aastatel ka nii palju ostjaid külastanud, tavaliselt ikka rannahooaeg ja istutamise poole pealt vaikne. Sel aastal ei ole vahet, mis on muidugi vägagi vahva. Kuigi mõnel õhtul tunned, et rohkem ei jõua. Aga saabub uus päev ja taas uue hooga. Igatahes eile ma küll sõna otseses mõttes kell 9 õhtul kukkusin voodisse ja tundus, et tekkis hull palavik. Pidin mitmekordse tekikuhila all ära külmuma. Mingi aeg vist tukkusin, siis hakkas palav. No igatahes 11-st õhtul olin jalul ja oht oli möödas.
Oma osa oli ka nendes niisketes hommikutes, mis kestsid pärastlõunani. Hein ju kasvas. Panin aga paari-kolme tunni kaupa väikese niidukiga, koguja taga. Tõesti nagu Tagatalu prowwa mainis, nii võib lehma üle talve juba pidada. Samas rohtusid ka istutusalad. Külalisi igat masti muudkui käis. Potistamisele ei saanud mõeldagi. Linnas meil kortermaja läks ka renoveerimisele, seal ka vaja aeg-ajalt kohal olla. Sel nädalal võetigi rõdu eendeid eest ära, ma kartsin küll, et lendab kogu see paneelvärk uperkuuti. Kõik läks enam-vähem, ainult et meie rõdul ei saanud nad üht külge kätte. Kui kraana tõstis, siis läks kaasa ainult esikülg. Aga meil on põrandale laotud (korralikult tsemendiga valatud) kõnniteeplaadid ja tõenäoliselt see külg jäi sinna sisse kinni. Ei läinud kaasa. Homme hommikul lähen taas vaatama, mis edasi saab.
Folk algab ka neljapäeval, seal olen neli pikka päeva ametis ja homme veel vaja tervisetõend pikendada.
Aga seekordse blogimise eesmärk hoopis miskit muud. Nimelt mul siin viimaste päevade müttamistega tekkinud mitmeid küsimusi ja ei hakka seal fb-s neid ükshaaval postitama. Aalujad, olete oodatud seega kommentaare jagama.
1. Muru. Sellega on mul mingi eriline kamm juba aastaid. Just aia selles osas, kuhu sai aastaid tagasi muru külvatud. Nüüdseks on seal muidugi igasugu mudrut sees kasvamas, aga eriliselt tihe ta on. Kui ma niidan seda ala muruniitjaga, on tulemus super - ilus, roheline siidine. Niidan ma traktoriga,niide sama kõrge kui niidukiga, terad teravad, jääb muru nö kollane - nagu pildil. Millest selline vahe? Kas võib olla sellest, et kuna maapind on siiski ebatasane ja traktor võtab nii palju laiemalt, siis laialt niites tõmbab tera ka künka madalamalt. Olen teinud Luual murust uurimustööd ometi ja ikka kui vana saabas. Siiani pidasin põhjuseks madalat niitmist, aga no päris heinamaa niidet ka ei saa teha. 6cm kõrguselt niites ka kollane. See siis punkt 1.

2.Veigela. Külvasin mõned aastad tagasi kahte veigelat, seemned Seemnemaailmast. Üks oli jaapani veigela ja teine mingi suva Kolokoltšiki vms iganes. Üks seeme ei tärganud, teine küll. Kahjuks sildid kadusid nagu ikka. Müüsin ülejäänud taimed lihtsalt veigelatena maha, ühe istutasin endale. Nüüdseks on temast sirgunud üllatavalt suur punaste võrsetega isend. Hortensiate kõrval suht sarnane nendega, õied olid pigem punased kui roosad. Nüüd aga küsimus kogemustest - kas keegi on kasvatanud veigelat pügatuna ja kuidas siis õitsemisega lood on. Nimelt tundub, et ta on liiga suur valitud kasvukohta, samas selliste punaste võrsetega ta väga sobib sinna. Mida teha? Raamatutarkus mind ei huvita, huvitavad teie kogemused.

3.Hortensia 'Wims Red', kes õitseb eelmise aasta võrsetel. Millest selline käitumine ja kas see on tavaline? Mina ei ole sellise nähtusega veel kokku puutunud. Muhedik oskab tõenäoliselt vastata.

4.Tömbilehine viirpuu 'Paul's Scarlet' on mul kaheharuline. Ja seda sp, et külm võttis tal noorena kohe pool puud maha. Nii ta siis jäi, et las ta olla, kui eluvaim sees. Eelmisel aastal sai ta ümber istutatud, aga nüüd mind häirivad need kaks haru. Tahaks ühel tüvel viirpuud. Mis arvate, kas oleks tark tegu üks tüvi eemaldada? Kui jah, siis kas sügisel või kevadel. Kardan, et selle kõverikuma võib lumi hiljem muidu nagunii murda.

5.Musta leedri püramiidvorm 'Black Tower', mis eelmisel sügisel sai muretsetud, külmus talvega muidugi maapinnani. Kevadel oli aga kolm võrset. Kaks eemaldasin, ühe jätsin. Huvitav, kas tuleb endiselt püramiid? Mina ei oska isegi midagi arvata. Igatahes suvine juurdekasv võrreldes teiste mustade leedritega väga minimaalne.
Vot sellised lood siis.

Ja natuke ka muud loba. Ma ei tea kas see aasta on eriline või on lihtsalt mul silm teravam. Mulle tundub, et enamik taimi on olnud hullud külvajad. Isegi sellised, mida ma varem ei ole täheldanud, toodavad tittesid. Täna leidsin isegi paar aktiniidia titte, ega ma ju rohkem ka ei otsinud. Aga sugu ju ei tea ja kes jõuab oodata nende suguküpseks saamist. Seega teha pole nendega vist miskit.

Ning lõpetuseks lugu sellest, kuidas ma printsi mustas kuues oleks fokiniga maha löönud. Mul on tekkinud suurel hulgal mügrisid, mulle vähemalt nii näib. Need meeletud käigurajad ja taimede kergitamised ja augud jne. Pisikeste ängelheinadega olin päris hädas. Mõned päevad tagasi alustasin võitlust mürgiga, kasutan neid punaseid viljaterasid. Istutusala korda, augud käigud kinni ja kui tekib uus auk või käik, siis mürk sisse. Eile sain aia esimese osaga enam-vähem valmis ja thalictrumid on kaks päeva ka puutumata seisnud (sülitan). Täna siis vaatasin, et taga aed nii umbrohtus ja kõik üles ka aetud. Läksin veel poole seitsmest õhtul siis fokindama ja umbrohtu korjama ja pealseid lõikama. Töö sujus kui lepase reega. Astusin rajad korralikult kinni, siis fokin ja umbrohi ämbrisse, nagu ikka. Jõudsin džungli keskele, kus mul oli ununenud lõigata idamaguna pealseid. Nägin küll seal hunnikut, aga mõtlesin, et astun hiljem ja asusin lõikama. Siis hakkas hunnik kerkima ja mina kisama, et kas saad minema. Ise mõtlesin, et labidat ka pole, lajataks sellele mügrile. Vaikus. Läksin natuke eemale prahti viima, hunnik kerkis ja minu aju jagas - mul ju fokin. Rabasin ja panin matsu, väike fokin, väike mats. Ja sa suur jumal - kärnkonn ronis mullast välja. Röökisin veel rohkem kui enne. Ma ei usu, et ta haiget sai, sest metsvitsa alla ta kadus. Palusin küll inimkeeli veel vabandust, aga mis sest enam.
Printsi džungel



Mõni hetk ka tänasest õhtust.


11 kommentaari:

  1. Issand see printsi lugu oli nüüd küll lahe :D Aga ühelegi su küsimusele vastata ei oska. Veigelad ju iseenesest saavad talviti mul veidi kannatada aga õitsevad siiski. Ehk võiks siis iseenesest kujundada ka aga tegelikult ma ei tea. See muru asi on tõesti müstiline.

    VastaKustuta
  2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Veigelat võib vabalt lõigata ja kujundada. Eeskuju nägin Tiia vanas aias, kus kasvas umbes meetrise läbimõõduga üle 2 m kõrge õitsev veigelasammas. Nüüd ma aia-äärset pügan ka. Sort on Rumba. Enne õitsemist ima õiepungadeta väljaulatuvad oksad, pärast õitsemist pügan vormi. Trepil on mul anumas nimeta kaunis veigela. Originaal on umbes 2,5-3 m kõrge ja laiust tublisti. Ise pistoksast paljundasin. Iga kord kohe peale õitsemist teen tugeva tagasilõikuse ja õitseb igal aastal külluslikult.

      Kustuta
  3. Mul muruga oli sel aastal sama lugu, traktoriga tõmmates jäi kollane, aga ma kahtlustan ikka, et kõrguse teema, paari nädalaga läks roheliseks.
    Veigelate lõikamise kohalt tänu Tiile, ka mul on sama küsimus olnud, nende kasvukuju pole suurem asi, aga lõigata pole julgenud.

    VastaKustuta
  4. Suur rõõm, et sul äri edeneb! lase aga lennata :)
    Muttidest/mügridest.
    Ma arvasin ka, et mul aias mügrid, käigud olid sellised sõgedad, aga nüüd hiirepüssiga jahtides selgus, et mutid olid. Õhuaugud olid külgede peal ja ma olin kindel, et rotid. Katsetasin selle roosaga - ei midagi, aga eks sul oma kopgemus näitab. Kivilas on mul igatahes näriline, ma leidsin talvevarud.

    Mul on kauni veigela sorte paar. `Aleksandra`nt Neid näpistab külm juba 2 kevadet. Lõikan tagasi ja tulevad uued, õisi harva. Pean neil kohta vahetama.

    VastaKustuta
  5. isekülvidest. Mulle tundub, et see isekülvide aeg oli või algas eelmisel suvel, aga võib-olla ka sellepärast, et ma ei jõudnud igale poole nii usinalt rohima ja /või taimed olid nii palju kohanenud ja tingimused head. Igatahes olen tänavu leidnud ühte koma teist. nt Paradisea liliastrumi tittesid jms. :)

    VastaKustuta
  6. 1. Kui maapind on ebatasane, siis jah, traktor tasandab pinnast ja niidab seega osa madalamalt, osa kõrgemalt. E.ütles algul, et nüri tera teeb sama. Proovi kord kohe peale teritamist sealt alustada, need terad on nii pehmed, et neid tuleb suve jooksul mitu korda teritada. Ja kontrolli üle kõik tihendid, et kuskilt ei tilguks ei bensiini ega õli.
    2. Veigela kohta kirjutas Tii Sulle pikalt, olen samamoodi toiminud. Ja muide, väga hästi talub vormilõikust lodjap-põisenelas. Need kasvavad ka mõnikord metsa. Minu meelest on need pügatud kerad, postid ja muidu kuubid palju ilusamad kui mingi harakil põõsas, kelle õitsemine on suhteliselt niru. Äkki läheb vaja.
    3. Jah, aedhortensia õitseb reeglina sama aasta võrselt nagu puishortensiagi. Õitsemine nii sama kui eelmise aasta võrselt on omane suurelehistele ja kirjanduse järgi ka mõnele uuemale aedhortensia sordile. Ma olen ka vanematel sortidel, kui kevadine lõikus on ära jäänud, näinud siiski, et nad õitsevad ka eelmise aasta võrselt, aga siis on õisikud väiksemad ja õied neis ka kehvemad.
    4. Ma olen püüdnud enamikest puudest ikkagi ühetüvelised kasvatada, sest kahe tüve ühinemiskohal tekib lõhe, kus siis täiskasvanud haru võib murduda või ronivad sinna sisse mingid pahalased. Praegu on parim aeg lehtpuude lõikuseks, igasugu mahlajooksud on lõppenud ja kõik lõikekohad jõuavad talveni ka armistuma hakata. Just paar päeva tagasi kutsusime üht vana vahtrat korrale, võtsime maha 3 suurt alumist oksa.
    5. See musta leedri püramiidvorm on üks naljanumber, meil on ta hulk aastaid ja igal aastal on ta külmunud maani, ka siis, kui külma polegi. Igal aastal ta mingitmoodi taastub, aga säärast pikka pulka nagu ta saades oli, ta siiski enam ei moodusta. Saime ta Kährilt, temal on ta ammu kadunud. Ma arvan, et targem oleks ta põõsaks lasta, aga ta ei anna meil niipalju ka neid alumisi oksi, et põõsast saada.
    Kunagi kurtsin ühele vanale aednikule, et mul ei taha ükski taim end külvata. Ta naeris, et ära ole nii usin rohija, et suve teisel poolel ei tohiks üldse endale tahta taimede vahel musta maad, siis tulevad ka seemikud. Ja kui enam ei jõua, ongi seemikuid sadades :D
    Aktiniidiaid ära välja pillu, mõnel on vaja koleda koha katet ja polegi viljadest huvitatud. Saad kingituseks kaasa panna
    Konnaga läks Sul õnneks ja aed näeb välja suurepärane.


    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan Muhedik! Sotid enam-vähem selged. Aga traktori terasid teritame regulaarselt ja alustades ka sealt, seis sama. Samas mujal on kõik hästi, aga just see külvatud muru. Aga aha las ta siis olla edasi, siiani nii ära elatud :)

      Kustuta
  7. veel leedrist, mul sama sort j külmus ka maani, praegu on ca 0,5 m aga kui sellest ka mingi sammas peaks kasvama, siis tojeline ja mitte must, st. sordiomast värvi enam pole

    VastaKustuta
  8. Sul on tõesti nii palju toimetamisi, oled väga vapper. Aias on ka sul nii mõnus, need dzunglivaated on kaunid. Konnadega on jah nii, et ilmuvad ootamatutest kohtadest, paraku.

    VastaKustuta
  9. Ma usun ka, et Su käiguajajad on mutid, ehk siis printsid mustas sametkuues. Hetkel on nad liikvele läinud - ju pesakonnad täiskasvanud ja vallutavad uusi alasid.
    Traktor/niiduk kohapealt oskan vaid öelda seda, et niidukiga saab alati ühtlasema ja ilusama tulemuse.

    VastaKustuta