Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 3. aprill 2016

Vihma ootel

Vihma oleks nii hädasti vaja, mis natukenegi seda loodust peseks. Aga meie ainus kord, kui sel kevadel on vihma sadanud, eile öösel 3piiska. Täpselt nii palju, et trepp oli täpiline. Täna hommikuks nagu lubas sadu, aga kell on 6.48 ja siiani mitte tilkagi.
Viimase nädala märksõnaks on küll hanede massiline sisseränne lakkamatu voona. Nagu pagulased. Üks parv kaob vaevalt põhjataevas silmapiirilt, kui tammiku tagant lõunaküljest saabub kriiskavate hüüete saatel uus parv. Palju tuleb neid. Eile trehvasin ka selle kevade esimest toonekurge.
Viis vana õunapuud on nüüd kõik maha saetud ja aed nagu suur tantsuplats. Oksad vajavad veel koristamist. Seda ei taha ka enne teha, kui saaks otse traktorikärust lõkkesse panna. Aga lõket ei julge teha, sest vihma ei ole. Surnud ring veel hetkel. Nüüd olekski vaja aega leida, et mõtteid koguda ja uusi puittaimi veebist hiilida, mida aeda istutada. Aga aega ju ei ole. Vaja potistada, pikeerida, komposti vedada, istutusalasid natuke kraamida. 
Üks uus puu, mida tahaks, oleks madalakasvuline heleda lehestikuga puu, just puu. Ma veel ei tea, kes see olema peaks. Aga suitsuahju kõrvale ma midagi sellist tahaks.

Koristamist ootavad oksahunnikud.

No sai aga jälle külvatud. Milda, lahke inimene, saatis mulle järjekordse pakitäie seemneid. Peaks ju puruloll olema, kui ei külvaks. Alles sain toast viimased külvid kasvukasse viidud, kui läks uus ralli jälle lahti. Külvidest veel nii palju, et paar päeva tagasi pistis potist nina esimene Cyclamen hederifolium.  Mitte et mul seda alpikanni vaja oleks, aga nägin poes seemneid müügil. Ja ainuke pakk oli ka, kuidas sa jätad ta sinna poodi vedelema. Külvasin 26.veebruaril ja tärkas esimene 02.aprillil. Külvi hoidsin paar nädalat toas ja siis viisin kasvuhoonesse. Kasvuhoones on temperatuur kõikuv ja ööd siiski jahedamad. Vaatan, mis edasi. Alpikannide kohalt veel lisaks, et talvitumine meil on kehv olnud. Lume alt tulid välja paar päeva tagasi, täpselt ei oska ka öelda, mis ja kuidas talvitus, aga nirud nad hetkeseisuga on.
Üks imelik oli ka kollase ängelheina külv. Seeme enda korjatud. Tärkas 1 taim. Mõtlesin, et ah ei pikeerigi teda, nagunii istutan endale. Külvasin 11.novembril, esimene tärkas veebruari algul. Tänase seisuga on potis 3 taime. Ka selline huvitav käitumine.
Nõelja kesakanni seemnepakis tundub, et on olnud valed seemned. Sirguvad sealt sellised paksema karvase lehega tegelinskid. Kuidagi kahtlane värk.
Üks suur murekoht on siiani sammal. Ega sel samblal midagi viga ei ole ses mõttes, et ilus roheline vaip. Aga kui iga istutusala kattub ja mattub pidevalt rohelusse, siis see on häiriv. Eelmisel hooajal kasutasin usinalt nii puutuhka kui lupja, mida lisasin istutusaladesse, aga sel aastal kõik kordub. Nüüd olengi juba mitu päeva koristanud sammalt. Vedasin oma väärtusliku komposti istutusaladele (juba 4 ala korda saanud), aga see ju ikkagi happeline. Ei märganud eriti tihti sinna kompostihunnikusse õigel ajal tuhka lisada. Tuhka ega lupja ei julge enne lisada, kui kõik ninad on mullast välja pistetud. On mis on, aga mulle tundub ehk ma loodan, et taimed on selle komposti eest tänulikud. Seda näen muidugi hiljem. Kevadväetise jätan sel aastal kasutamata, kus võimalik. Multšitud aladele muidugi pean lisama.
Kompostihunnikut olen alati väärtuslikuks pidanud, seal leidub alati igast põnevat. Eilne leid oli suitsupakk 'Rumba'. No seda ei kujuta küll ette, kuidas ja kuskohast see sinna saanud on. Isegi tekst oli selgelt loetav, uskumatu.

Tärkamine samblikust.

Natuke ka aiamärkmikust. See on mul olemas ja suur raamat kohe. Kirjas külvid, idanemised, pikeerimised jne. Samuti uued taimed ja ka päritolu, kui meeles on. Aga kokkuvõttes on sel raamatul üks suur puudus - puudub kanne selle kohta, et kes ja kuhu sai istutatud. Vaatan siin neid külmaga üles kerkinud silte ja imestan ise kah, mida leian. Aga nüüd on paar pojengi kadunud ja meeles ei ole, kuhu nad said. Katsu neid talvekahjusid niimoodi hinnata. Nüüdsest tuleb selles asjas natuke hoolikam olla.
Külma kergitatud taimesildid. Aed nagu laboratoorium.

Kõike veel ei näe, sest mõni osa aiast on veel lume all.

Talvekahjusid on meil veel vara hinnata, aga mõned mägisibulad, mis on mul olnud juba palju aastaid, on ikka väga tugeva kahjustuse osaliseks saanud.


Kohutav vaatepilt.

On ka helgemaid hetki.

Külmaõrn harilik efedra on hästi vastu pidanud ilma katmata matmata.

Eile üritasin harakapesa pildile saada, kuid kahjuks on ta nii kõrgel, et katusekonstruktsiooni mina siia ei saanud. Aga katus on peal ja soojustamine algas.

Selline mõtteid ja tegusid täis on olnud siis möödunud päevad.









6 kommentaari:

  1. Selle samblaga on jah nii, et kellel teda ei ole, see igatseb, ja kellel on, oigab, sest ega ta vagusi ja taltsas ei püsi. Meie varjulises aias on selle talvega ära sammaldunud nii roosipeenrad kui maja vundament, jälle tuleb kraapima hakata.

    VastaKustuta
  2. Külvamine on üks aiandusliku sõltuvuse vorme :D Meil on lumi juba täielik ajalugu, isegi kelts on enamasti ajalugu. Kahjude kokkuvõtet on paras teha jaanipäeval aga seda tead Sa isegi :)

    VastaKustuta
  3. Ma ootan ka pikisilmi vihma, mu liivased alad hakkavad väga kuivanud nägu näitama. Need mägisibulad taastuvad, südamikud on elusad, saavad tiba vihma ja sooja ja siis saad mudru ära ja on ok.

    Ma ka siin külvan, aga õnneks mitte nii vara ja mitte nii hoogsalt, mägisibulad on küll nii massiliselt üles tulnud, et ma olen mõnevõrra nõutu, et kuidas ma neid pikeerin või :)

    Tantsusaal on äge, äge ja nii korralikult kraamitud. Ma ei tea kuidas sul seal leedritega on, mul on must leeder `Aureus`väga ilusaks muutunud ja nüüd juba 2 m kindlasti, aga see on muidugi põõsas ja kollane pealegi. Tundub musta leedri üks külmakindlamaid, s.t. mul pole kordagi pihta saanud. Edu sulle!

    VastaKustuta
  4. See mägisibulate külv on küll huvitav nähtus ja tegevus. Ma arvan, et pikeerimine sarnane näiteks mul hosti kivirikuga, pinsettideaga tõenäoliselt.
    See kollaselehine leeder on mul olemas, aga ma igatseks puud, nii umbes 6m kõrgust. Pihlakas sinna ei sobi, kuna naabriteks terve rivi harilikku pihlakat.

    VastaKustuta
  5. Meil on maa märg, osa lundki sulamata, aga korralik vihma tuleks praegu vaid aiale kasuks.
    Üks väga ilus puu on harilik vaher `Drummondii`, Sina tahad ilmselt veel heledamat, aga sel sordil on leheservades lai valge rant ja kui tuul oksi liigutab, siis kogu puu justkui elaks ja säraks. Teda ostes tuleb hoolega valida, sest osadel kloonidel on see randike hulga kitsam kui mõnel teisel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Endal mul mõlkus meeles ka see 'Drummondii'. Ega vist muud suurt tüvel madalat valida ei olegi. Mõtlesin just, et köögi aknast vaadates oleks heledat laiku vaja. Tundub et asi on otsustatud

      Kustuta