Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 30. juuli 2015

Päeva märksõna - seakatk on väga lähedal

Ei puutu küll otseselt aiatemaatikasse, aga paraku siinsamas ta on. Esimesena avastati seakatk Paugo talust, talu peremees siis minu klassivend. Kohutav. Paari kilomeetri kaugusel sest talust on mu ema sünnikodu, kus mu onutütargi sigu kasvatab. Surm ainult hiilib ümber nurga. Kui ma laps olin, siis olid meil sead suvitamas maja taga neile ehitatud aias. Me tädipojaga üritasime veel sigadega ratsutada. Huvitav, et siis seda katku ei olnud. Ja prognoosi kohaselt kulub sellega võitlemisele 15-20 aastat. Jummala õnn, et meil enam sigu ei peeta. Metssead on aastaid juba ümber aia luusinud. Isegi päise päeva ajal on mõni hull siga mööda heinamaad ringi kihutanud.

Kohustuslik teema on ilm - mulle see suvi meeldib. Ma ei ole juba aastaid mingi rannas peesitaja olnud, seega selline +20...+25 on mulle sobiv. Saab normaalselt aias toimetada, ilma et nägu leemendaks. Taimedele ka meeldib, Ja paistab, et istutatakse palju. Eelmisel nädalal tekkis juba tunne, et platsile ei jää ühtegi potti enam. Koormatega läks taimi välja. Õnneks on põllus palju varusid olemas ja järgmiseks nädalaks peaks kõik jälle joone peale saama. Parim istutusaeg ju ka alles algamas.


Nüüd siis ka kahe blogimise vahele jäänud ajast, mis minu puhul suvel venib ikkagi pikaks. Õhtud kaovad ka nii ruttu käest ja mõte ka alati ei tööta. Ja paar head raamatut ka jälle pooleli, need võtavad oma aja. Õnneks teleka vaatamisest olen end aastaga täielikult võõrutanud, muidu ei oleks vist üldse enam aega.
Need kaks nädalat ongi möödunud järgmise päevaplaani alusel - enda aia korrastamine, platsi korrastamine ja kastmine, potistamine, müügitöö, külaliste vastuvõtt. Ühel nädalavahetusel Hiiumaal, teisel Türil, kolmandal Kosel. See nädalavahetus Keila, järgmisel Narva.
Siin pildil siis see imelikku koledat värvi aed-kukekannus, mille platsilt leidsin. Ühe panin endale ja teise, ei mäleta kellele. Kes tellis, tehku häält, panen potti nimesildi juurde. Ja muide, pildil ta nii kole ei olegi.

Järgmisena üks sorditu tricyrtis. Mulle nad nii nii meeldivad, minu meelest need õied on taevalikud. 'Lightning Strike' andis mul kahjuks otsad. Kui kellelgi juhtub üle olema, siis võiks kokkutulekule mulle tuua. Igatahes olen huviline.

Toonekurgedest ei saa ma üle ega ümber. Kuigi meil ju kurepesa enam ei ole, ei ole isegi mitte posti, siis kurgedest meil sel suvel puudust ei ole. Kaks kurge ööbivad kevadest saati erinevate postide otsas ja neid heinamaal rändajaid on sel aastal ikka väga massiliselt.

Küll mitte taotluslikult, aga kuidagi on läinud nii, et juuli värv on meil kollane. Kuidagi palju on sattunud ühel ajal õitsevaid kollaseid taimi ühte istutusalasse. Ongi rohkem päikest väljas :)

Üle-eelmisel sügisel Maximast ostetud 2€ liiliasibulad on end täiega õigustanud. Selle raha eest on ilu olnud küllaga. Ja täitsa sama näoga õied paistavad, mis pakenditel. Imede ime!




Korilus on ka täies hoos. Igasugu seemned kuivavad, drüüasi külv juba tärkas. Samuti kuivavad pune, meliss, piparmünt jne. Teed meil külma ajaga ikka kulub. Mõned klõpsud maitsetaimede põllult.



Punase õiega lupiin. Jällegi leid müügiplatsilt. Seemnekülv just sp nii põnev ongi, et tuleb igasugu üllatusi. Ta ei tohiks olla ka segi tolmelnud, sest mu omad lupiinid õitsesid tunduvalt varem. Tuleb temalt seemned kokku korjata.

Mandzuuria elulõnga näitan vist küll igal aastal, aga ta on ka iludus. Ja milline lõhn!

Mõnda taime kohe on palju. Suurt tähtputke isegi liiga palju, aga õitsemise ajal ei raatsi ka rappida. Kuigi juba varjutab naabreid.

Paaril viimasel päeval on ka meile mõni sagar vihma jagunud. Kogus ei ole küll märkimist väärt, aga midagi ikka. Samas täna kaevates on meil maa ikka kuiv. Viljandis on see-eest kaks päeva juba padukat tulnud. Neil lühikestel vihmahetkedel on lehtla ikka üks ütlemata mõnus varjupaik.

Nüüd vajan küll abi. Eelmisel aastal kokukal hamsterdatud taim, ilma sildi ja igasugu infota. Kes tõi ja kelle tõi?

Sidrunmonarda on ka selline huvitav, natuke nagu erinev teistest. Kahju ainult, et ta meil ei talvitu. Teed ei ole ma ka temast kunagi teinud, peaks ikka vist proovima. 

Oma pisikesele sõnajalakasvatusele panin täna multši peale. Tulemusega ise vähemalt rahul, palju parem kui paljas muld. Loodan, et sõnajalalised arvavad sama.






Täna sai siis multši jälle veetud. Puid põõsaid oleks nüüd juurde vaja, aga neid saab alati ka hiljem istutada. Vähemalt on suur töö tehtud. Ja tõenäoliselt teen ühe ala veel nii. Istutan küll kevadel, see ala jääb ka maja taha, Las olla lihtsalt üks pruun ala siis. Ja istutan lihtsalt sp, et aknast oleks midagi vaadata. Ja kui juba mingigi ettevalmistus tehtud, siis hakkab ikka liikuma.

Tänane päev oleks peaaegu lõppenud mul infarktiga. Ime, et mööda läks. Asi järgmine - otsustasin taga aias üht dzunglit korrastada. Ronisin siis sinna taimede vahele, lõikasin kurekella pealsed ära ja miskipärast mõtlesin, et kobestan natuke istutuskühvliga. Ja siis....hakkas midagi sealt mulla seest välja tulema. Tundus tohutu suur ja jube ja kole. Oi ma siis sõna otseses mõttes röökisin ja jooksin elu eest. Mu elu kiiremad 100meetrit maja ette. Naabrimees oli meil, küsis, et mis sul seal juhtus. Rääkisin loo ära, et tuli maa seest, mingi loom, jube. Kas suur? Väga suur. Läksime siis koos aeda ja seal ta istus, keset lillepeenart ja jõllitas meid. Oli nagu natuke väiksemaks ainult jäänud. Kohutavalt suur ja kole kärnkonn. Kui naabrimees ta kätte võttis, siis ta kallas vaesekese uriiniga üle. Ja ausalt, see uriini kogus oli muljetavaldav. Ei tea, kas selle konna sisse üldse miskit peale uriini mahtus. Igatahes sinna peenra otsa ma täna enam igaks juhuks ei läinud. Ja homme võtan ikka pika varrega aiatööriistad. Õnnetuspaik on siis siin.

Sellised tegemised toimetused siis. Nüüd natuke kokkutulekust. Mul nimelt plaanis ka üks väike töö, muidugi kui ilm lubab. Panen siia ühest istutusalast paar pilti. Üks serv on helmikud ja kõrval igatsugu kribu-krabu. Kui selle kribu istutasin, siis ei osanud aimata, et neid sibullilli seal nii palju all on. Helmikud ma jätaks, aga kribu tuleb kõik välja võtta, sibulad alt välja kaevata ja siis kribu tagasi. Istutusala tuleb arvatavasti ka laiendada ja kive juurde transportida. Minul selge nägemus puudub. See peaks tekkima ühise mõttetöö ja teostusena. Et tekiks üks eriliselt ilus kohake. Selline plaan siis.

























12 kommentaari:

  1. Kes siis kärnkonna kardab :D aga muidu oled vingelt rabanud ja see kui taimeplats tühjaks saab on ju hea :D

    VastaKustuta
  2. Tundmatu taim meenutab kortuusi, aga ma võin ka eksida. Huvitav, et kärnkonn mulla sisse ronib. Ilmselt lausa kaevab siis käpakestega. Nojah, praegu on hea niiske ja muld ka pehme.

    VastaKustuta
  3. Taimemüügile oli see juuli soodne, mul ka käive 2x suurem kui möödunud aastal. Vihma hakkab meil juba liigagi palju saama, ei lase väljas midagi teha. Keilas oled ju mu külje all, kui tahad läbi hüpata, helista, võin ise sulle taksot mängida.

    VastaKustuta
  4. See olin mina, kes seda taime tahtis :) Vaatan, kas on mõni Lighting s veel alles, just jagasin tite välja.
    Juuliilmad on head, see rannailm pole aednike tarvis :D
    Hää, et plats tühjeneb!

    VastaKustuta
  5. See mandzuuria elulõng on ikka uhke küll!

    VastaKustuta
  6. Ma olen ka mulda roninud kärnkonnapärast nagu tõeline naine kiljunud üle aia. Siis isegi ehmunud, et kas tõesti mina tegin nii :D

    ma olen igal juhul väga uudishimulik, tahan seda imelist aeda ja aiaplatsi näha, peagi saab!

    Ja mina naudin ka põhimõtteliselt seda suve, see kuumus ei ole minu teema. Aias on mõnus asjatada natuke jahedamaga ju. Vihm küll viimasel ajal töölt tulevat inimest ei soosi- päev ilus kena, koju jõudes teeb sahmaka ja märga aeda rohima minema ka ei kipu.

    VastaKustuta
  7. Sul seal nii palju muutusi, kohe huviga ootan kokukat ja veel, kas selle kollase liilia nime ka tead?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See kollase või roheka õiega liilia on seesama valge, mis kolm pilti edasi juba valge on. Ta avanedes sellist ägedat värvi hoiab teatud aja. Maxima väitel 'Umbria', võib vist olla küll.

      Kustuta
  8. Nii tore, et ostlemisel selline hoog sees on. Ja veel parem, et kogu seda ilu, mida näitad, peagi oma silmaga näha saab.
    Kärnkonnad ronivad tõepoolest maa sisse, olen neid ise ka kogemata üles tõstnud, eks algul ikka ehmatab küll :D

    VastaKustuta
  9. Nimeta taime nimi on cortusa (mathioli), aga sordi nimi võib ka teine olla.

    VastaKustuta
  10. Ootan ka pikisilmi, millal seda kõike oma silmaga näen! :)

    VastaKustuta